lase ette kas U või M. 1. U 2.U 3. M 4. M 5. U 6. M 7. U Miks olid sotsialistede-utopistide ideed tegelikkuses teostamatud? Sest alati tahab keegi saada enda kätte kogu võimu. Selgita markistide põhiloosungi ,,Kõigi maade proletaarlased, ühinege" tähendust. See tähendab et koos on võimalik saavutada palju rohkem kui üksi ja et nad peaksid ühinema. 5. Millist poliitilist õpetust sa tõenäolislt pooldaksid, kui elaksis 19. sajandi lõpn ja oleksid tööline, väikese poe omanik, vabrikant, arst? Põhjenda. Tööline Sotsialitismi, sest töölised olid vaesed ja niimoodi oleksid nad saanud rohkem õigusi ja raha. Väikese poe omanik Liberatism, sest tal oleks võimalus hästi edasi arendeda ja olla paljudest rikkam. Vabrikant Konservatism, sest vabrikandid tahavad saada võimalikult palju kasumit ja nii on seda parim saada. Arst Sotsialism, sest teadus ja tehnika areneksid tänu sellele, ja samuti sotsialism tähendab rahumeelsemat ühiskonda.
muutus 19.saj lõpus südametunnistuse vabadusi, vabamaks mis Prantsuse revulutsioonis kätte võideti Ühiskond, kui organ peab Ühiskond peab lähtuma arenema aeglaselt, igaüksikisiku vabadusest, loomulikult demokraatia ja põhiseaduse pooldamie Mitmendat põlve Vabrikant-põhi olemas, suurt Tööline-tehakse võrdseks mõisaomanik- tulu endale saada, mis teenib teistega
Honore de Balzac ,,Isa Goriot" Tihti teevad inimesed võltsraha, aga isa Goriot puhul tegi raha võltse inimesi. Balzaci teos "Isa Goriot" jutustab õpetliku loo, kuidas raha võib muuta inimeste käitumist, väljendusviise ja tõekspidamisi. Isa Goriot oli oma tütred ära hellitanud. Tänu sellele, et ta oli olnud rikas vabrikant, suutis ta tütardele osta asju, mida nende hinged ihaldasid, aga samuti tänu pidevale töötamisele polnud ta oma tütardega piisavalt aega koos veetnud ja nõnda muutuski isa Goriot Anastasie ja Delphine jaoks vaid tühiseks rahamasinaks. Isa Goriot armastas oma tütreid ja see, kui ta kuulis nende kohta häid uudiseid rõõmustas teda. Ta lapsed olid ammu läinud mehele ning ta ei olnud harjunud üksildusega. Goriot muutsid õnnelikuks
Onu viis K. oma vana sõbra advokaat Huldi juurde. Seal võttis neid vastu põetaja Leni, kes teatas, et Huld on haige. Advokaat soovis sellest hoolimata protsessiga egeleda. K. kuuleb portselaniklirinat ning lägeb vaatama, mis juhtus. Leni oli meelega ühe taldriku vastu seina puru visanud, et K.-d enda juurde meelitada. Nad veetsid koos mitu tundi. Leni lubas K.-d kohtuasjas aidata. Kui k. välja astus kurjustas vihmas seisev läbimärg onu temaga. Seitsmes peatükk Advokaat. Vabrikant. Maalikunstnik K. oli segaduses. Talle tundus, et avokaat ei suuda tema heaks kuigi palju ära teha. Avokaat rääkis talle kohtus valitsevast olukorrast, salatsemisest, advokaatide põlgamisest ja kuidas oleks mõistlik kaebealusel käituda. Jutuajamise ajal tõi Leni advokaadile teed, sest see andisvõimaluse K-ga kohtumiseks. Samal ajal kui advokaat teed jõi sai K. Leni käest kinni hoida. K. hakkas huldi võimetes kahtlema ning plaanis end ise kohtus kaitsta. Esmalt pidi ta
Onu viis K. oma vana sõbra advokaat Huldi juurde. Seal võttis neid vastu põetaja Leni, kes teatas, et Huld on haige. Advokaat soovis sellest hoolimata protsessiga egeleda. K. kuuleb portselaniklirinat ning lägeb vaatama, mis juhtus. Leni oli meelega ühe taldriku vastu seina puru visanud, et K.-d enda juurde meelitada. Nad veetsid koos mitu tundi. Leni lubas K.-d kohtuasjas aidata. Kui k. välja astus kurjustas vihmas seisev läbimärg onu temaga. Seitsmes peatükk Advokaat. Vabrikant. Maalikunstnik K. oli segaduses. Talle tundus, et avokaat ei suuda tema heaks kuigi palju ära teha. Avokaat rääkis talle kohtus valitsevast olukorrast, salatsemisest, advokaatide põlgamisest ja kuidas oleks mõistlik kaebealusel käituda. Jutuajamise ajal tõi Leni advokaadile teed, sest see andisvõimaluse K-ga kohtumiseks. Samal ajal kui advokaat teed jõi sai K. Leni käest kinni hoida. K. hakkas huldi võimetes kahtlema ning plaanis end ise kohtus kaitsta. Esmalt pidi ta
Sõna ,,kirjandus" tõi poeesia kõrgustest alla eluproosa tasemele. 19. sajandil sai kirjanduses domineerivaks realistlik romaan. Realistliku romaani lugeja tunneb sageli, et romaanis toimunu on talle lähedane. Realism kujutab argielu, pöörab tähelepanu eluseikadele, mida romantism pidas igavaks ja ebaoluliseks. Toimus tööstusrevolutsioon. Rahvusliku rikkuse säilitajaks said feodaalse maaomaniku asemel vabrikant, ärimees ja pankur, st kodanlased. Nüüdsest oli sotsiaalse väärikuse ja poliitilise võrdõiguslikkuse pandiks raha. Realistliku romaani tegelased on sageli keerulise hingeeluga, nende teod ja mõtted võivad olla vastuolulised. Realistlik romaan kujutab nn tavalist inimest ühiskonnas, sotsiaalsete probleemide keskel, tähelepanu all on inimsuhted psühholoogilises plaanis. Tegelase elutee kujuneb enamasti selliseks, nagu ta ise oma tahte ja eelduste kohaselt seda suudab kujundada
eeskujuliku kasvatuskorraldusega silma paistnud lastekodu. Pargimägi põhjast. http://www.looduskalender.ee/klint/Pildid/650/172-pargim5.jpg Hiidpanka paljand Pargimäel kasemati suudmes. http://www.looduskalender.ee/klint/Pildid/650/pargim353.jpg Utria (ka Udria) klindisaar Utria küla on esmakordselt mainitud Taani hindamisraamatus. Narva-Jõesuu vabrikant ja laevaomanik Kotschnev ehitas 19. Sajandi lõpupoole Utria lõhangoru kaldale lossi, mille juurde rajati ka park, kus oli palju haruldasi puuliike. Lossist on säilinud vaid varemed ja puiestee, mis viis sinna vanalt Narva maanteelt. Sälkorgu Utria ojale ehitas Sillamäe tehas omal ajal sauna (tänaseks maha põlenud), selle paistiik neelas ka üle 2 m kõrguse liivakivist astanguga joa. Umbes 3 ruutkilomeetri suurune ja keerulise konfiguratsiooniga Utria
Ajavahemik U~3000eKr. 19.saj I pool1950ndad 1950ndad1990 1990... Euroopas 19.saj II pool Eesmärk ellujääda kasum Haridus, heaolu Info, aeg Tootmisviis Käsitöö masinad Masinad Robotiseeritud masinad Resp.amet Peremees Vabrikant, pankur, Ärimees, spetsialist ITmees jurist Riigivorm Monarhia jms. Diktatuur, demokraatia Ühendatud Valitsus välised org. Nt. Green Peace, NGOd
Suur-Tiia Jussi pruut, kohvikuomaniku tütar Renate Maila klassiõde, isa on pudupoodnik Doktor Friedrich Kappel kunagine riigivanem F. Kappel Junior - Dr. F. Kappeli poeg, kunagine Wikmani õpilane, kaalub nüüd umb 115 kg, Pätsu juures aumärkideameti direktor Preili Emilie Härra direktor Wikmani õde, Wikamni perenaine ja direktriss, väike, hallipäine, ohtlikult selgesõnaline Aadu Vöölman 8. klassist, löögivalmis suuvärk, halvad hinded, isa on vabrikant Hilda Sirkel Jaagu ema Sirkel Seenior- Jaagu isa, punakad vurrud Selma mänd pukspuude tädi, Karro gümn maateaduse õp Direktor Kuusik Kusti gümn dire Aleksander/Sass Sepman tööstuskooli direktor, poolpaljaspäine, vilavate silmadega, alati kuskile tõttav veidrik, poksis, dirigeeris, raamatute autor, 11. klass (I osa) Jaak veermaa (irvhammas, keemiageenius, 11. klassist) Lukk priimus Vaarak klaveripoiss, pikk, valget verd I ptk direktorist pisut. Sissejuhatus
"Isa Goriot" Honoré de Balzac Proua Vauquer- vana naine, kes peab Pariisis Vauquer'i pansioni Sylvie- paks köögitüdruk Christophe- jooksupoiss, teener · Proua Couture- Prantsuse Vabariigi arvekomissari lesk · Victorine Taillefer- noor neiu, kes oli proua Couture hoole all · Härra Poiret- vana rauk · Härra Vautrin- endine kaupmees · Isa Goriot- endine vabrikant · Preili Michonneau- vanapiiga · Eugéne de Rastignac- juura üliõpilane pansioni elanikud Krahvinna l'Ambermesn- Vauquer'i sõbranna, pahur vanaproua Vikontess Clara de Beauséant- Eugéne tädi Proua de Marcillac- Eugéne tädi Horace Bianchon- meditsiini üliõpilane Anastasie de Restaud- isa Goirot'i vanem tütar Maxime de Trailles- Anastasie armuke Markii d'Ajuda-Pinto- portugaallane, proua de Beauséant'i sõber
Bakunin võtab omandi käsitlemisel kasutusele vallutuse mõiste ning leiab, et just vallutus on ainus alus omandi ja pärandi õigusele (seega omandit kritiseerides eitatakse ka pärandit), mis võimaldavad "masside ekspluateerimist väheste huvides, seaduslikustavad selle ning hoiavad masse viletsuses ja harimatuses" (Bakunin 1964: 143; Goodwin 1994: 577). Karmilt öeldud, ent ajad olid ka teised: 8-tunnisest tööpäevast ei olnud sellal veel võimalik unistadagi ning vabrikant, kes seda kord eksperimendina proovis, läks omadega pankrotti. Ka Kropotkin leidis, et riik, lisaväärtus ja palgatöö moodustavad sõltuvuse, mis tuleb hävitada. Kuidas seda saavutada, selles osas ilmnenud erimeelsustest marksistidega on mainitud eespool. Eripärane on ka anarhistide vabadusekäsitlus. Üksikisiku vabadus on nende ideaaliks, see toetub võrdusele, koostööle ja solidaarsusele. Vabadust käsitletakse kui võimu vastandit
poeg) olukorda, kus sinu elu läbiv kutse on paika pandud perekonna poolt. Ja see ei olnudki nii ammu. (Tummel arutab ladina keele tunnis, miks tal on vaja ladina keelt, kui veinimaailmas saab hakkama ka juba nende keeltega, mida ta koolis juba õppinud. Samas on õpilase Penni poolt näide olemas, kus juba tõstab pead individualism. St inimese enda huvid ja soovid, mida mõjutavad ka näiteks tema anded. Penn soovib õppida näitlejaks, ta ei soovi olla oma isa klaverivabrikus vabrikant). Ja isiklikult arvan, et just naiste aspektis tuli muutus eriti drastiliselt esile I Maailmasõja ajal, kui naised hakkasid pidama meeste ameteid, kuna mehed olid suurelt osalt kõik sõjas. (Näide Inglismaalt, kus naised hakkasid sõitma autodega, põldu harima traktoritega jms.) Tänapäeval on kutse tähendus kui kvalifikatsioon ehk siis kõrgemal tasemel eriala ettevalmistus ülikoolis, kutsekoolis. Kaasaegne ühiskond tingib olukorra, kus inimesed on rohkem enesekesksed
1800. aastal ostis koos kolme sõbraga Lanarki asunduses vabrikuasunduse, mille nimetas ümber New Lanarkiks.. Asunduses oli 4 puuvillavabrikut. Owen otsustas kogu maailmale näidata, et ettevõtja töötada võib kasumiga, ekspluateerimata seejuures töölisi. Tööpäeva pikkus oli Lanarkis 10,5 tundi (mujal reeglina 13-14 tundi), tööseisakute ajal maksti töölistele täispalka, nende lapsed said kasutada tasuta lasteaeda. Sellel perioodil ilmnes Oweni kui vabrikant-reformaatori pale. Hiljem veendus ta aga vajaduses korraldada kogu ühiskond ümber kollektiivse töö ja ühiskondliku omanduse alustel. Owen ostis suure maatüki USA-s ja lõi seal asunduse New Harmony. Katse lõppes aga ebaõnnestumisega ning Inglismaale tagasipöördunult hakkas Owen välja andma ajakirja „Kriis“, milles propageeris oma kooperatsiooniideed. Owen esines kokku ligi tuhande avaliku kõnega, kirjutas ligi kaks tuhat ajakirja- ja ajaleheartiklit
kaupade järgi, eriti mittepõllumajanduslike kaupade järgi. Inglased räägivad prototööstusest varatööstusest. Üleminek toomiselt tööstusele on tootmise mehaniseerimine. 1770ndad aurumootor, leitajaks Thomas Newcomen. Maailma tööstuse lipulaevaks sai tekstiilitööstus puuvillaks. Tehnilistest uuendustest 1733 lendav süstik John Kay. Oli oluline riide tootmisel. James Hargreaves 1764 a leiutas ketrusmasina. Teine vabrikant Richard Arkwright täiendas seda. Masina nimi oli Jenny. 1769. a sotlane James Watt parandas aurumootorit ja leiutas hoopiski uue aurumootori. Järgmine oli automaatne kudumine 1785 leiutas Edmund Cartwright mehaanilise kudumismasina. Oma masinat hakkas kutsuma Power Loom'iks. Inglismaa valitsus premeeris teda 10 tuh naelaga. Muutus riide jardi palju odavamaks. 1840ndatel leiutati ka õmblusmasin. Mettallurgia areng. Inglismaa jällegi kõige edumeelsem. Kivisüsi, millega sulatati rauda.
samamoodi nagu tema teose peategelane. Oma kangelannas nuhtleb autor iseenda pattusid. 35)H. de Balzac ,,Isa Goriot'' Proua Vauquer- vana naine, kes peab Pariisis Vauquer'i pansioni Sylvie- paks köögitüdruk Christophe- jooksupoiss, teener · Proua Couture- Prantsuse Vabariigi arvekomissari lesk · Victorine Taillefer- noor neiu, kes oli proua Couture hoole all · Härra Poiret- vana rauk · Härra Vautrin- endine kaupmees · Isa Goriot- endine vabrikant · Preili Michonneau- vanapiiga · Eugéne de Rastignac- juura üliõpilane pansioni elanikud Krahvinna l'Ambermesn- Vauquer'i sõbranna, pahur vanaproua Vikontess Clara de Beauséant- Eugéne tädi Proua de Marcillac- Eugéne tädi Horace Bianchon- meditsiini üliõpilane Anastasie de Restaud- isa Goirot'i vanem tütar Maxime de Trailles- Anastasie armuke Markii d'Ajuda-Pinto- portugaallane, proua de Beauséant'i sõber
see meeleheitele aetuna võiks purustada kogu selle poripiisa, mida nimetame emakeseks- maaks? Muidugi ei julgeks. Vastased võivad olla niisugusel juhul suuruse ja jõu poolest nagu maakera ja üksik aatom, ometi oleksid nad siis ühesugused, ühetugevused. Mis siit järgneb? Suur- ja väikeriikide, suur- ja väikerahvaste küsimus oleks korraga lahendatud. Veel enam: oleksid lahendatud ka majanduslikud keerdküsimused. Sest kus oleks see vabrikant, kes ei hoolitseks oma tööliste eest ja ei jagaks nendega oma sissetulekuid, kui iga tööline, kelle õigust rikutud, võib ta kogu tema krempliga hävitada. Ma toonitan: õigust rikutud, sest õigus on siin peaasi, muidu ei saa. Kui tööline ei austa õigust -- aga tööline austab õigust, sest inimene austab ikka seda, mis tal puudub -- kui aga tööline ometi ei austa, siis võib ju vabrikant omalt
annaabi.ee 
