Hispaania ja Malaisia Põhja-Vietnam : Viet Cong, Punased khmeerid, Pathet Lao, Hiina RV ja Põhja- Korea Toetasid: NSVL, Kuuba, Tšehhoslovakkia, Bulgaaria, Ida-Saksamaa, Rumeenia, Poola, Ungari ja Rootsi Kriisi käik https://www.youtube.com/watch?v=aoXySB-WlZE Vietnami jagunemine Vietnami Demokraatlik Vabariik 1957. aastal Lõuna-Vietnamis partisanisõda 1960.aasta detsembris Lõuna-Vietnami Rahvuslik Vabastusrinne 1973.aastal Pariisi rahuleping Tagajärjed Põhja-Vietnami võit 1976. a. ühendati põhja- ja lõunaosa Vietnami Sotsialistlikuks Vabariigiks Vietnami sündroom Põhja-Vietnam- 900 000 surnut, 2 miljonit haavatut Lõuna-Vietnam- 250 000 surnut, 600 000 haavatut Kontrollküsimused Mis kuupäeval algas Vietnami sõda? Mida tähendab doominoefekt? Mis aastal jagunes Vietnam kaheks riigiks
Second level Second level Third level Third level Fourth level Fourth level Fifth level Fifth level Salvador Allende Augusto Pinochet Nicaragua Kesk-Ameerikas toetas NSVL kohalikke diktaatorite vastaseid vasakpoolseid partisaniliikumisi. Edukaks sai Sandinistlik Rahvuslik Vabastusrinne Nicaraguas. Sandinistid kukutasid Somozade perekonna diktatuuri ja asendasid selle enda omaga. Parlament saadeti laiali, senised seadused tühistati. Toimus ettevõtete riigistamine ja muud nõukogulikud ümberkorraldused. NSV Liidult saadi majanduslikku ja sõjalist abi. Partisanisõjaga tekkis nn kontrate liikumine, mida toetas USA. Puhkes kodusõda, milles said lüüa sandinistid ning Nicaragua demokratiseerus. Click to edit Master text styles Second level
1960.aastail toimus murrang neegrite olukorras mil töötati välja seadused neegrite elu parandamiseks. Vietnami sõda usa abistas nende riikide valitsusi kus oli kommunistliku riigipöörde oht. 1950 osaleti korea sõjas . 1960-70 suurim probleem-sündmused kagu aasias ja indo hiina poolsaarel.1954 jagunes vietnam 2 diktaatorlikuks riigiks. Nsvl ja hiina toetusel põhja vietnam, usa ja prantsuse mõju all lõuna vietnam. Vastuolud. Lõuna vietnami rahvuslik vabastusrinne. Doominoteooria. Et purustada sisside varustusteid pommitas usa laose ja kambodza alasid. Nsvl saatis põhjaosale relvi. Pommitamised, mürkained. usa üliõpilase streik. 1973 sõja lõpetamise kokkulepe. Vietnamis sai ühtne kommunistlik riik. Usa kaotas 56000 meest,haavati 300000. hingeline kriis. 1980. Ronald reagan asus majandust reformima. Reagonoomika-tema majanduskava . ettevõtluse riikliku reguleerimise vähendamine, ettevõtjate piirangute tühistamine, maksude alandamine
7 1963. aastaks oli 15 000 ameeriklast Vietnamis. President Kenndy nõusolekul toimus sõjaväeline riigipööre. President Diem kukutatakse ja hukatakse. Osapooled: · USA, Lõuna-Vietnam ehk Vietnami Vabariik, Lõuna-Korea, Tai, Austraalia, Uus- Meremaa, Filipiinid - Põhja-Vietnam ehk Vietnami Demokraatlik Vabariik (Vit Nam c Lp ng Minh Hi (Viet minh) ehk Vietnami iseseisvusvõitluse liiga), Lõuna-Vietnami Rahvuslik Vabastusrinne (Mt trn Dân tc Gii phóng min Nam Vit Nam (Viet Cong)), Hiina RV, NSV Liit, Põhja-Korea · Viet Minh (Vietnami iseseisvusvõitluse liiga) - 1941. aastal H Chí Minh'i poolt loodud kommunistlike põhimõtetega vastupanuorganisatsioon, mille eesmärgiks oli Vietnami iseseisvuse eest võitlemine ja selle saavutamine. · Viet Cong (Vietkong) (Lõuna-Vietnami Rahvuslik Vabastusrinne) - 1960. aastal
Vietnamiga USA sekkus sisetülidesse sest, 1. Kartis kaotada strateegilist mõjupiirkonda Kagu-Aasias 2. Andis relvastust 3. Toetas ta sõdurite väljaõpet 1961 sekkus USA otseselt 1. Pommitas Põhja=Vietnami 2. Kasutas keemiarelva USA jaoks muutus sõda kurnavaks 1. Mõttetud inimkaotused 2. Puudub kohalike toetus 3. USA´s keeldusid sõkavärre minemast 1971 Sõlmiti Pariisis relvarahu 1. 60 päevaga pidi USA lahkuma Vietnamist 2. 1975 alustas Rahvuslik Vabastusrinne pealetung 3. 1976 Ühendati riigi põhja ja lõunaosa Vietnami Sotsialistlikuks Vabariigiks Tagajärjed 1. Sõjas hukkus 2 miljonit vietnamlast 2. USA viskas riiki üle 7 tonni pommi 3. Psüühiliselt traumeeritud kadunud sugupõlv 2. SÜND Pärast sõda ie saanud enam ignoreerida juutide soovi luua Palestiinas oma Iisraeli riiki.1947 ÜRO Peaassamblee otsustas et, Palestiina tuleb jagada araabia ja loodava juud riigi vahel
siiski kompromissile. NSV Liit viis ära raketid ja USA lubas Kuubat mitte rünnata ja sealset reziimi mitte kukutada. · VIETNAMI SÕDA: Vietnami kommunistid soovisid iseseisvust ja kuulutasid 1945 välja Vietnami Demokraatliku Vabariigi. Sellepeale saatis Vietnami oma väed Prantsusmaa ja okupeeris lõunaala, kus loodi Lõuna-Vietnami riik, mis tunnustasid Lääneriigid. Prooviti alistada ka Põhja-Vietnami. 60.datel loodi L-Vietnamis Rahvuslik Vabastusrinne, eesotsas kommunistis, kes tahtsid ühinemist Põhja-Vietnamiga. USA pidi sekkuma, sest kartis, et muidu langevad kõik Ida-Aasia riigid kommunistide kätte (doominoteooria). 1963 aasta kommunistide pealetungile vastasid USA väed Põhja-Vietnami pommitamisega. Seda kõike kajastati USA televisioonid, mis peale mehed keeldusid minemast sõjaväkke. USA sõdurid lahkusid Vietnamist 1973 aastal ja Lõuna-Vietnam ühendati
*puhkesid koduperenaiste meeleavaldused *anarhia hakkas ilmnema *1973 Pinochet toel sõjaväeline riigipööre ja kehtestas diktatuuri *riigipööre USA vaikival nõusolekul *Pinochet kogus kokku USA majandusteadlased ja nendega alustati majandusreformi, mis pidi arendama vabaturgu Tulemus: *Majandus kasvas *ei vähenenud poliitilised pinged, rahavs tahtis demokraatiat 1930 sandinistlik Rahvuslik Vabastusrinne Nicaraguas Käik: *Somoza valitsuskord asendati sandanistide diktatuuriga*parlament saadeti laiali *riigistati ettevõtted *NSVL aitas sandiniste majanduslikult ja sõjaliselt *kontrate liikumine , kus endised sandinistide toetajad liitusid Somoza pooldajatega. *USA toetas konrtate liikumist *puhkes kodusõda Tulemus: *Sandinistid said lüüa *Nicaraguas demokraatia* 1990 valmistel võitis opositsioonideblokk, mis demobliseeris kontrad ja lõpetas kodusõja
aitas see akt kaasa dissidentluse levikule sotsialismileeris. Kogu see akt õõnestas NSVLi seestpoolt, ebaotstarbekate laenude näol. Külm sõda. NSVLi toetusel Fidel Castro juhtimisel Angolas MPLA Angola Rahvavabastusliikumine. Edukas. USA suhete paranemine Hiinaga. Kambodzas Pol Pothi juhtimisel veriseim diktatuur. Tsiilis Salvador Allende teostas ebatõhusaid reforme, ta lasti maha. Augusto Pinochet tegi riigipöörde 1973. ning kehtestas enda diktatuuri. Nicaragua. Sandinistlik Vabastusrinne. Sandinistid asendasid aastakümneid troonil olnud Somozade diktatuuri.Natsionaliseerimine, NSVLi-likud ümberkorraldused. Tekkis kontrate liikumine, seda ttoetas aga USA, kodusõda, sandinistid said lüüa. Araabia. Vastasseis Iisraeliga. 1964. Palestiina Vabastusorganisatsioon PVO, mille eesmärgiks Iisraeli kaotamine ja Palestiina loomine. Kuid juudid andsid ennetava löögi 1967. kuupäevane sõda. Edu pigem iisraellaste poolel. Jom kippur juutide usupüha; 1973 6. okt ehk lepituspäev
Prantsuse väed ümber ja sunniti kapituleeruma · 1954 lepiti Genfis Prantsuse, USA , Suurbritannia, NSV Liidu ja Hiina välisministrite konverentsil kokku Vietnami pooleksjagamises ning jaotusjooneks jäi 17. laiuskraad · USA upitas Lõuna-Vietnami presidendiks Ngo Dinh Diemi, kes oli katoliiklane, enamus lõunavietnamlastest aga olid budistid. Tal puudus rahva hulgas igasugune toetus. · 1960. a. lõpus loodi Lõuna-Vietnamis Rahvuslik Vabastusrinne, mille etteotsa said kommunistid ja kuulutas oma eesmärgiks valitsuse kukutamise ja Põhja-Vietnamiga ühinemise. Vabastusrinde pooldajaid hakati lääneriikides nimetama vietkong`ideks · USA suhtumist iseloomustab doominoteooria · 1954-1961 tegi USA panuse Saigoni armee relvastamisele ja sõdurite väljaõppele · 1963 läks kommunistlik Vabastusarmee suurele pealetungile ja juba samal aastal oli pool riigi territooriumist kommunistide kontrolli all
väljatoomist.40 Vietnamlasi aitas visadus, harjumuspärased looduslikud olud, kuulekus Ho Chi Minhile. 1972 USA viimased ametlikud üksused lahkuvad, sõda vietnamiseerub, mis tähendab sõja jätkamist põhiliselt Vietnami sõjaväe jõududega. 1973.a. jaanuaris sõlmiti Pariisis rahulepingVastavalt kokkuleppele pidid ameeriklased Lõuna-Vietnamist 60 päeva jooksul lahkuma. Rindejoon jäi kahe Vietnami piiriks. Kodusõda aga jätkus. 1975.a. kevadel alustas Põhja-Vietnami Rahvuslik Vabastusrinne pealetungi Saigonile ning varsti 38 Kaur Alasoo’s home. 2006. Vietnami sõda. Kättesaadav: http://kauralasoo.net/2006/10/16/52/ (16.01.2015) 39 Külm sõda. 2013. Vietnami sõda. Kättesaadav: http://www.yle.edu.ee/wp- content/uploads/2013/08/2.-K%C3%BClm-s%C3%B5da.-docx.docx (16.01.2015) 40 Kaur Alasoo’s home. 2006. Vietnami sõda. Kättesaadav: http://kauralasoo
1954. jagunes Vietnam 2 riigiks: NSV Liidu toetusel moodustatud Põhja-Vietnamiks, kus moodustati Vietnami Demokraatlik Vabariik ja USA mõju aluseks Lõuna-Vietnamiks 1955a-st Vietnami Vabariik. Pärast Indo-Hiina sõja lõppu võttis Põhja-Vietnami valitsus kursi sotsialismi ülesehitamisele ning tihedale koostööle Moskvaga. 1957 a. algas Lõuna-Vietnamis partisanisõda, mida toetas Põhja-Vietnami valitsus. 1960.a. dets.-s loodi Lõuna Vietnami Rahvuslik Vabastusrinne, mille etteotsa said kommunistid, kuulutades oma eesmärgiks valitsuse kukutamise ning Põhja-Vietnamiga ühinemise. Vabastusrinde pooldajaid e. punapartisane hakati nimetama vietkongideks. USA huvi selle regiooni vastu iseloomustas president Eisenhoweri doominoteooria, mille järgi ühe Indo-Hiina riigi kaotamine tooks kaasa ka teiste alade loovutamise Nõukogude Liidu mõjusfääri. USA sõjaline kohalolek kasvab, 1963 a.-l piirkonnas umbes 16 00 USA sõjaväelast
huvi elanikkonna ja majandusliku heaolu vastu. Ehkki Ameerika jagas abi heldekäeliselt, jõudis sellest rahvani vähe ning maapiirkondi rõhus vaesus. Diemi väed tapsid Lõuna- Vietnami jäänud Viet Minhi sõdureid ning see õhtus aina enam Ho Chi Minhi Vietname ühendama. Ameeriklased aga ei saanud lasta oma satelliitriigil langeda ning sellega oli tee uue sõjani alanud. 3. Teel uue sõjani 1960.a. dets.-s loodi Lõuna Vietnami Rahvuslik Vabastusrinne, mille etteotsa said kommunistid, kuulutades oma eesmärgiks valitsuse kukutamise ning Põhja-Vietnamiga ühinemise. Vabastusrinde pooldajaid ehk punapartisane hakati nimetama vietkongideks. Alguse sai partisanisõda, et ühendada kaht Vietnami riiki. 1963. aastaks oli ameeriklastele selge, et Vietkong on sõda Lõuna-Vietnamis võitmas. President Diem oli oma väed halvanud, käskides neil suuri inimkaotusi vältida. Seega oli Lõuna-Vietnami juhid rohkem huvitatud
... FOR THESE REASONS, THE COURT UNANIMOUSLY ... Holds that there has been a violation of Article 5 § 3 of the Convention ... 9 rt 5(4) - Tomasi vs Prantsusmaa (1992) Tomasi versus Prantsusmaa (27. augusti 1992) Politsei arreteeris 23. märtsil 1983 Bastias (Ülem-Korsika) Prantsuse kodaniku Tomasi. Teda kahtlustati seotuses mõrva ja mõrvakatsega, mille 11. veebruaril 1982 oli pannud toime endine FLNC (Korsika Rahvuslik Vabastusrinne). Politsei hoidis Tomasit vahi all 25. märtsini 1983, mil talle esitati süüdistus ning pikendati tema kinnipidamise tähtaega. Gironde'i vandekohus mõistis Tomasi 22. oktoobril 1988 õigeks ja kohtu kompensatsioonikomisjon määras talle 8. novembril 1991. aastal hüvituseks 300 000 Prantsuse franki. Eelvangistuse ajal esitas Tomasi 23 taotlust enda vabastamiseks kautsjoni vastu, ent kõik need lükati tagasi.
Pakistani väed olid sunnitud mitmes rindelõigus taanduma. Tajudes rahvusvahelist survet, otsustas India lõpetada pealetungi Kashmiris ning 1. jaanuaril 1949 saavutati relvarahu kokkulepe. Relvarahu konkreetne piir fikseeriti 27. juulil 1949. See ei lahendanud aga Kashmiri probleemi, lõpetas vaid ajutiselt sõjalise konflikti. Pingeid hoidsid ülal mitu terroristlikku organisatsiooni, neist tuntuim Jammu ja Kashmiri Vabastusrinne, mis taotles Kashmiri iseseisvust. 5 India Vabariik Jawaharlal Nehru juhtimisel (1950-1964) Majanduslikud ja sotsiaalsed probleemid India poliitilised juhid - presidendiks valitud Rajendra Prasad (1884-1963), üks INC-i veteranliidreid, peaminister J. Nehru ja nende kolleegid olid tõsiselt tegevad riigi majandusliku ülesehitamise ning sellega seotud sotsiaalsete plaanidega. India jaotamisel
annaabi.ee 
