A.R.J. Turgoti majanduslikud seaduspärasused ja riigi roll JACQUES TURGOT (1727-1781) arendas edasi Quesnay majanduslikku õpetust (VABAMAJANDUS: Majandus tuleb vabastada igasugustest piirangutest, et avada tee võimalikult suure kasumi teenimiseks. Valitsuse sekkumine majandusse pigem vähendab kui suurendab majanduslikku aktiivsust.) Colberti järglasena finantside peakontrolörina 1770ndatel aastatel teostas ta oma reforme valgustatud absolutismi vaimus. Ta arendas edasi seda, mis Colbert oli alustanud. Colbert: * pooldas tsentraliseeritud manufaktuuride rajamist
Tänapäevane majandus on protsess veel teiseski mõttes. Majandus peab ise pidevalt arendama, mis tähendab, et tuleb toota teistmoodi nagu eile ja toode peab arenema, tootmine peab arenema, ettevõte peab arenema ja riigi majandus tervikuna samuti. Esimene ja peamine asi, mida riik teha saab on hoida turg vabana Eesti majanduses on turumajandus, mis on näidanud ennast väga tugevana läbi ajaloo. Turumajandus tähendab seda, et meil on nii öelda vabamajandus. Kõik võivad teha endale eraettevõtteid ja ise ennast majandada, aga riik sekkub ainult nendesse valdkondadesse kus on puudused ja mis on hädavajalik. Ma arvan, et turumajandus on kasulik majandusele, kuna just see arendabki majandust, kuna kui kõik tahavad erineda oma toote poolest, et see müüks siis just areng toimubki ja nagu sissejuhatuses sai öeldud, et kui arengut ei toimu siis majandus seisab.
nende riikide arengut. Olukord muutus sajandi lõpupoole, kui Venemaal tuli võimule Peeter I. Venemaa olukord paranes kuid eelkõige sõjaväelises mõttes, Peeter I ei huvitunud niivõrd sisepoliitilistest probleemidest vaid sukeldus peaaegu täielikult sõjaväe ellu. Hakkab nõrgenema merkantilistlik positsioon, eelkõige tänu loodusteadustele. Uueks teooriaks kujuneb püsiokratism maad ja põllumajandust peeti rikkuse allikaks. Koos püsiokratismiga areneb vabamajandus, vähendatakse riigi kontrolli majanduses. Saab alguse liberalism.
Batustan -territoorium, ku pidid elama mustanahalised Rahvakommuun -ühismajand Hiinas Terrorism -vägivalla teel oma tahtmise saamine Monokulturism -ühe kultuuri või maavara viljelemine Kultuurirevolutsioon -Hiinas Mao ajal teisitimõtlejate ja haritute tagakiusamine Iisrel -juutide riik, mis paikneb lähisidas Apartheid -rasside eraldamise poliitika LAVs Vabamajandus -vaba turumajandus, mis tekkis Hiinas Isikud Mao Zedong -Hiina RV juht J.Nehru -I peaminister Indias A.Pinochet -Tsiili diktaator F.de.Klerk -LAV juht, kes loobus 1989 rasside eraldamise poliitikast J.Gandhi -India peaminister J.D.Peron -Argentiina dikaator N.Mandela -LAV I mustanahaline president M.Ghandi -India peaminister D.Xioping -Hiina poliitik J.Jeming -Hiina peaminister
suureneb või väheneb nende enda tegevusest sõltumatult. Nt keskkonnasaaste: inimesed saavad tehastes tööd ja tööhõive on suur, kuid ümbritsevatele elanikele mõjub halvasti. Või kui üks naabritest ehitab aia, aga teine ei tee midagi ja saab aia niisama. 3) ÜHISHÜVISTE EBAPIISAV PAKKUMINE TURUL Kaupu, tooteid ja teenuseid, mida inimesed tarbivad kollektiivselt turu vahendustea nim ühishüvedeks. Nt haridus, maanteed ja liiklusmärgid. Kui vabamajandus oleks, siis ei huvitaks ilmselt ühtegi ettevõted ühishüviste pakkumine. 13. MIS ON MAJANDUSTEGEVUSE JUURES VÄLISMÕJU JA ÜHISHÜVIS? ISELOOMUSTA NEID JA TOO NÄITEID 14. MILLISED ON RIIGIPOOLSED MAJANDUSELLU SEKKUMISE VÕIMALUSED? a) peab reguleerima teatud kaupade hindu, kvaliteeti ja hulka b) võib mõjutada majanduskäitumist juurdemaksete ja maksudega c) kui vaja, siis võib tegeleda ise tootmisega
vabariiklased, kes arvadvad, et riik ei peaks sekkuma riigi majandusse- languse alates ei võta riik midagi ette · Aetakse majanduslikku liberalismi- vaba majandus. · Vale majandamine- anti kergekäeliselt laene ning võeti. · Ületootmine. SUUR ÜLEMAAILMNE MAJANDUSKRIIS (1929-1933) Kergekäelised laenud, ületootmine, valitsuse vead (majanduslik liberalism- vabamajandus riik majandusse ei sekku, turg peab reguleerima majandust ise) DEMOKRAATLIKUD RIIGID KAHE MAAILMASÕJA VAHEL Sõja järel jäid demokraatlikuks : · Inglismaa · Prantsusmaa · USA Demokraatia ei osutund jätkusuutlikuks sest : · Demokraatlike traditsioonide nõrkus inimesed pole harjunud demokraatiaga, inimesed leiavad et enne oli parem. · Vead valimisseadustes paljudes valmissseadustes puudus valimiskünnis (liiga palju
Trumani doktriin USA annab sõjalist abi riikidele keda ähvardab kommunismi oht 1937 tsepeliin õhusõiduk Tööerakond Suurbritannia uus poliitiline erakond, ühendas töölisi, kaitses töölisi. Sotsiaaldemokraatlik partei Uus idapoliitika SLV poliitika 60ndad, koostöö NSVL ja SDV VabaEuroopa raadiojaam, mis edastas tõtt NL inimestele 1945praeguseni Vabamajandus vaba turumajandus, mis tekkis Hiinas Vabariik kõrgeim võim riigis kuulub rahvale http://www.abiks.pri.ee Vabaturumajandus riigi mittesekkumine majandusellu Varsailles' rahu rahu, mis lõpetas I maaimasõja Watergate afäär pealtkuulamis sfäär. Vabariiklik kuulas dem. Parteid Weimari Vabariik Saksamaa kahe maailmasõja vahel
omavahel seotud institutsioonidel. Aditoorium on sunnitud või määratud aktsepteerima pakutavat maailmavaadet, kriitilise reageerimise võimalused on väiksed. Tulemusena tugevdatakse ja legitimeeritakse valitsevad võimustruktuuri, muutusi hoitakse ära alernatiivsete häätlte väljafiltreerimise abil.2. pluralitlik mudel: ühtne ja domineeriv elit puudab, võimalikud on nii mutused kui demokratlik kontroll. Pluralistlik lähenemise on üldistatud versioon sellest, kuhu liberalism ja vabamajandus viia võivad. Sotsiaalse integratsioon ja identiteet. Neli erinevat teoreetilist positsiooni sotsiaalse itegratsiooni suhtes: 1. vabadus, mitmekesisus. Tsentrifugaalse mõju positiivne versioon rõhutab vabadust, mobiilsust ja moderniseerumis. 2. sidusus, solidaarsus. Tsentrifugaalse mõju positiivne versioon rõhutab meedia integreerivad ja siduvaid funktsioone. 3. normide puudumine, identiteedi kadumine. Muutuse ja individualismi negatiivne käsitlus isolatsioonist ja sotsiaalse ühtsuse
· ASEANist sai majanduslik organisatsioon. · ASEAN on olnud äärmiselt kiire majanduskasvuga, avatud tootmine on suunatud välisturule, tööjõud on odav aga töökas. Kagu-Aasia on maavaraderikas. Arenenud turism. Paindlik reageerimine kõigele uuele. · 1997 vallandus sealt piirkonnast finantskriis. Inimõiguste probleem. APEC- Aasia ja Vaikse ookeani majanduslik organisatsioon · Loodi 1989 a eesmärgiga luua maailma suurim vabamajandus piirkond aastaks 2020. · Ühinesid: USA, Kanada, Mehhiko, Tsiili, Jaapan, Lõuna-Korea, kõik Hiinad (Taiwan, Hongkong, Macan, Hiina SRV). ASEANi maad, Uus-Guinea, Austraalia, Uus-Meremaa. 1997 lisandus veel Peruu, Venemaa, Vietnam. Kuulutati, et 10a-ks uusi enam vastu ei võta. CARICOM- Kariibimere ühisturg · Kuulub 14 Kariibimere riiki. Juhtivad riigid Jamaika, Bahama saared, Trindad ja Tobaco. Andide Grupp
aktsiaturu kokkuvarisemine Kriisi võimalikud põhjused: valitsus sekkus liiga tugevalt vabaturumajandusse majanduslik liberalism oli liiga nõrk Pankrott, ekspordi vähenemine, makseraskused - igal pool üle maailma devalveerimine - oma valuuta kursi alandamine Tööstustoodang hakkas vähenema Põllumajanduses sattusid väiketootjad raskustesse Töötus suurenes järsult Sotsiaalkindlustussüsteem oli ebapiisav Vabamajandus lammutati, riik hakkas üha enam majandusse sekkuma Majanduskriisi tõttu sattus ka parlamentaarne süsteem raskustesse, see asendus kas autoritaarse süsteemiga või diktatuuriga Roosevelt ja Hitler - loodeti päästmist Tolmutormid Tööpuudus New Deal - USA majanduse korrastamine, tööpuuduse vähendamine, sotsiaalse olukorra kiire parandamine, poliitilise süsteemi kindlustamine Tööhõive suurendamiseks moodustati mitmesuguseid riiklikke ühinguid
tehnoloogiahüpet.) kui palgafondi probleemi. Palgafondi suurenemine või vähenemine kutsub esile rahvastiku suurenemise või vähenemise. Võtab rahvastusteooria oma majandusteooriasse: rahvastiku kasv A suureneb nõudlus toiduainete järele A väheviljakate maade kasutuselevõtt A tootmiskulude kasv A hinnatõus A ettevõtjad tõstavad töötajate palku A väheneb kasum A võimalus tootmist laiendada väheneb A majanduskasvu seiskumine A krahh. Lahendus: vabamajandus. Tõestas, et rahvusvaheline tööjaotus ja spetsialiseerumine on kasulik kõikidele riikidele ja rahvastele. Näitas, et piiranguid kehtestav riik kahjustab eelkõige iseennast. Töötas välja suhtelise eelise seaduse. Teemad 13 ja 14 Marksism ja Karl Marx Marksismi olemus Pidas tähtsaks töölisklassi. Ta räägib kodanlikust ehk kapitalistlikust ühiskonnast mis koosneb järgmistest klassidest: 1.töölised (tööjõud) 2.kapitalistid (tootmisvahendid)
5. Oleks, kuna näiteks tuuma-ülekaal oli USAl kuid seda ei kasutatud. Võibolla selle kartusel oleks Stalin oma võimud ja väed Ida-Euroopast välja toonud. 6. Kuna mõlemal poolel oli tuumapomm, hoiti tuumasõda ära. NL elanikkond kannatas rohkem selle all, kuna rahva arvel sellise tehnika areng. PT 25 DEMOKRAATLIK MAAILM 1. USA kommunismi leviku peatamine, lisaks ei lubatud ka kommuniste tagakiusata, võimul olid demokraadid; vabamajandus. PR 46 koostati põhiseadus ja kiideti heaks referendumiga; langetati valimisiga. SAKS lõppes diktatuur, 1949 põhiseadus, Bundestagi valimised Läänetsoonides. SB välispoliitika ehk India iseseisvumine, rahvad soovisid iseseisvust, India iseseisvus valutult. 2. Prantsusmaal vahets nn IV vabariigi ajal valitsus 12 aasta jooksul 22 korda probleem jäi püsima. USAs nõiajaht kommunistidele 1954. 3
Ampiiri ideaaliks on Vana-Rooma. Kirjanduses tõuseb oluliseks saksa kirjandus. Üle pika aja kirjutab saksa eliit saksa keeles. Esile kerkivad Goethe ja Schiller. Saksa humanism annab tõuke ka ülikoolide arengule Majandus Hakkab nõrgenema merkantilistlik positsioon, eelkõige tänu loodusteadustele. Pos hakatakse käsitlema põllumajandust. Uueks teooriaks kujuneb püsiokratism maad ja põllumaj peeti rikkuse allikaks. Koos püsiokratismiga areneb vabamajandus, vähendatakse riigi kontrolli majanduses. Saab alguse liberalism. REVOLUTSIOONIDE AJASTU (1775 1815) USA iseseisvussõda (1775 1783) Saab alguse "Ameerika revolutsiooniks". Ameeriklaste arvates on see vabadus- sõda, brittidele koloniaalmäss. Peale Seitsmeaastast sõda oli Briti impeerium raskustes, kuna tuli tasuda kulutused pankuritele. Brittide arvates said kolooniad sõjast kasu ning pidid osalema sõjakulutuste maksmistes
tootmistegureid kasutada, kellele toota ja kuidas toodetud hüviseid jaotada. See, kuidas neid probleeme lahendatakse, sõltub riigi majandussüsteemist. o Käsumajanduses jaotab riik ressursse ja toodangud tsentraalse planeerimise mehhanismi kaudu. (represseeritud) o Turumajanduses jaotavad ressursse eraisikud, kusjuures riik sätestab omandiõiguse ja kaitseb seda. (vabamajandus). o Segamajanduse korral ressursside jaotuse määravad riik (avalik sektor), traditsioonid ja turg käsikäes. · Turg on üldnimi, mis tähistab mis tahes institutsiooni (või mehhanismi), mille kaudu ostjad (tarbijad) ja müüjad (pakkujad, tootjad) omavahel suhtlevad ning hüviseid ja tootmistegureid vastastikku vahetavad. · Turg on mehhanism, mille kaudu ostjad ja müüjad omavahel suhtlevad määrates kindlaks
... Ordude raha läks heategevuseks - Tulemus: kat. kirik on opositsioonis ! 3. Pöördelised ühiskonnareformid - 1781 kaotas pärisorjuse Austrias - Talupojad said õiguse lunastada talumaa endale - See oli JII kuulsaim reform - Kaotas aadliprivileegid - 1789 maksusüsteemi revideerimine: üldise maamaksu kehtestamine - Tulemuseks aadliopositsioon! 4. Majandusreformid - Uuendusmeelne füsiokratismi pooldaja ... põllumajanduse tähtsustamine, vabamajandus- ja kaubandus, manufaktuuride alahindamine. - Kaotas Tsunftisunduse 5. Haldusreformid - Jätkab Austria kujundamist ühtsusriigiks - Ei arvesta kohalike traditsioonidega, vaid kehtestas saksakeelse asjaajamise kogu riigis (ka Ungaris ja Austria madalmaades = Belgias) - Tulemus: riigi erinevad rahvad asuvad oma rahvuslike eriõiguste kaitsele ! Joseph II Reformide Tulemus · Riivati paljude grupide huve: aadlikute, vähemusrahvaste, kat. vaimulike
annaabi.ee 
