Euroopa ajaloos on Narvat tuntud kui rahvusvahelise kaubanduse traditsiooniline keskust. Veetee mööda Narva jõge sõideti sisse juba viikingite ajal (V XI saj.) ja kujutas endast ühte kuulsa Balti Vahemere jõetee haru, mida vanavene käsikirjad nimetavad "Teeks Varjaagidest Kreekasse". Hiljem (alates XIII saj.) kasutati aktiivselt ka Narvat läbivat maismaateed Tallinnast Novgorodi. Sellel teel, jõe ülesõidukohal, tekkis XIII sajandil kaubandusasula, mis sai 1345.a. tänu Taani kuninga Valdemar IV Atterdagi privileegile linna staatuse. Nii sai alguse Narva linn.
Narva Narvan alue Narva on Viron kolmanneksi suurin kaupunki ja sijaitsee Itä-Virun maakunnassa Viron ja Venäjän rajalla Kaupungin asukkaista yli 90% puhuu venäjä Narvan kaupungissa on yli 59 000 asukasta Narvasta Tallinnaan 200 kilometriä, Jõhviin 50 ja Pietariin 130 Nähtävyydet Narvan kaupungintalo Narvan linnoitus Narvan Aleksandrin Kirkko Kaupungin kuvaus Kunnan keskus on kaupunginralon ympärillä. Narvan läpi virtaa Narvanjoki. Narva linnoitus sijaitsee jokin vieressä. Narva kaupungitalon lähellä ovat Narva lukio. Narva lukion takan on kirkko. Narva Aleksandri Kirkkon vierissä sijaitsee oikeustalo. Fakta Narvassa asuu 15 Kirkko Narvan nimi tulee germaaninen sana
8.. · , . · 80 000 . · , VII . · . · . XIX . . !
NARVA Narva on linn Eesti kirdeosas Ida-Viru maakonnas Narva jõe alamjooksul. Narva on suuruselt Eesti kolmas linn Tallinna ja Tartu järel ning suurem kui 50 km kaugusel asuv maakonnakeskus Jõhvi. Ta on Eesti linnadest idapoolseim. Narva linn asub Eesti kirdeosas Narva jõe läänekaldal 12 km kaugusel jõe suudmest Tallinn- Peterburi maantee ja raudtee ääres Eesti-Venemaa piiril Jaanilinna vastas. See paikneb 200 km kaugusel Tallinnast ida pool ning 20 km kaugusel Kingisseppast ja 130 km kaugusel Peterburist lääne pool. Ida-Virumaa kesasulast Jõhvist asub Narva 50 km kaugusel ida pool. Narva linna pindala on 68,95 km²[4], sh linna põhiosast eraldatud ja Vaivara valla territooriumiga
Narva kindlus Merili Hubel MJ118 Ajaloost · Narva Hermanni linnus on rohkem kui 700 aastat vana · on kuulunud taanlastele, sakslastele, rootslastele, venelastele ja lõpuks ka eestlastele · tänaseni säilinud ilme Liivi ordu valitsemise ajal 14.-16. sajandil Tänapäev · Täna asub linnuses muuseum · Igal sügisel toimub festival · Toimuvad kontserdid ja konverentsid · Suviti tegutseb käsitööliste ajalookeskus Linnuse restaureerimine · 1968. aastast olid restaureerimistööd Narva
Referaat Narva Bastionid 2008 Sisukord 1. Esileht 2. Sisukord 3. Esimesed bastionid ja uued bastionid 4. Bastionid seest ja väljast 5. ...kuni tänase päevani 6. Kasutatud kirjandus 7. Pildid Esimesed bastionid 1558 vallutasid ordult Narva linna venelased, neilt 1581 aga omakorda rootslased. Tolleaegne kroonika kirjeldab üksikasjalikult, kuidas rootslased oma ennenägematult "suurte ja paksude" suurtükkidega kahe päeva jooksul Narva linnamüüri sisse suured augud tulistasid. Ehkki tulirelvadele üleminek oli toimunud juba orduajal, olid Narva kaitseehitised jäänud peaaegu moderniseerimata ja püssirohu ajastuks lootusetult vananenud. Linna uued peremehed mõistsid seda väga hästi
Narva Aleksandri Suurkirik 1879. aastal novembris otsustas Narva Jaani koguduse õpetaja Friedrich Gottlieb Tannenbergi algatusel Narva eestlastele uuesti oma kirik ehitada, mis oli algselt mõeldud tehasekirikuna ja oli määratud 5000 luterlasest töölisele. Krundi Joaorus kinkis Joala mõisa omanik Georg von Kramer. Narva linn oli tol ajal osa Peterburi kubermangust, Joaoru jäi aga Eestimaa kubermangi territooriumile. Kirikut projekteeris Peterburi professor akadeemik Otto Pius Hippius. Rahaliselt toetas kiriku ehitamist Kreenholmi Manufaktuuri omanik parun Ludwig Knoop. Müüri ehitamisega tegeles meister Luka Tuzov Kroonlinnast, sisetöid tegi meister Jemeljan Volkov. Ehitamist juhtis algul Hippius ise, hiljem kutsuti Kreenholmi arhitekt Paul Alisch. 21. Juunil 1881 aastal asetati kirikule nurgakivi
Narva lahing(1700) Narva lahing toimus Põhjasõja käigus 30. novembril (Juliuse kalendri järgi 19. novembril, Rootsi kalendri järgi 20. novembril) 1700. aastal Narvas Rootsi ja Vene tsaaririigi vägede vahel. Rootslased saavutasid selles veenva võidu. See on üks suuremaid sõjalisi võite Rootsi ajaloos. Vägesid juhatas Rootsi poolel Karl XII. Paremat tiiba juhatas kindral Carl Gustaf Rehnskiöld, vasakut tiiba Ingerimaa kindralkuberner ja Jõhvi mõisnik Otto Wellingk. Osales palju prantsuse ohvitsere
Narva kastellinnus Peaaegu seitse sajandit on Narva jõe kaljusel kaldal, Venemaa ja Eesti piiril, seisnud suursugune Narva linnus. Tema ajalugu algab ristirüütlite valitsemisega Baltimaades. Juba XIII sajandi lõpus oli taanlastel siin tugev kants, mis kaitses läänemaade huvisid Eestimaal ja oli ka heaks varjupaigaks vallutajatele põlisrahva mässude puhul. Arvatavalt koosnes linnus XIV sajandi esimesel poolel peahoonest ja kahest eesõuest. Peahoone oli nelinurkse kujuga ringehitis, mille loodenurgas asus torn. Põhjahoov teenis linnuse lisakaitsefunktsiooni.
Olustvere TMK Märt Seimann Narva kultuur Olustvere 2012 1 Narva kultuuri valisin kuna teised teemad olid ära võetu. Teema kohta infot eriti palju polnud. Teemas saate teada millised näevad välja Narva kultuuri aegsed savinõud ja kuidas neid valmistati ,samuti seda millega tegelesid inimesed ja kus nad elasid. 2 Narva kultuur Narva kultuur sai oma nime 1950.aastail Narva jõe alamjooksult leitud muististe uurimisel. Narva kultuuri asula hõlmas, aga lisaks Eestile ka Lätit, Leedu põhja osa ja venemaa loodeosa. Präeguseks teatakse Eestis enam kui paarikümmend narva kultuuri asulaala. Nendest vanim, Riigiküla IV (asulakohast avastati 2 veidi maasse süvendatud 68 m läbimõõduga elamupõhja ja 2 hauda, leiti rohkesti luu- ja kiviesemeid ning narva ja kammkeraamikat) asulakoht Narva lähistel, kannab dateeringut 5000 aastat eKr.
Narva lahing Nimi? Narva lahing 1700 Narva lahing toimus Põhjasõja käigus 30. novembril 1700. Aastal Sõda toimus Narvas, Rootsi kuningriigi ja Vene tsaaririigi vägede vahel. Rootsi väed saavutasid selles veenva võidu Rootsi vägede poolel võitles umbes 10 500 meest Vene vägede koguarv oli eri andmetel 29 kuni 37 000. Lahingu käik Rootsi väed jõudsid kella kümneks lahinguväljale. Rootsi kasutas ära Vene väe nõrka kohta, milleks olid nende pikad kaitse liinid. Rootslased olid tänu lumetormile eelis seisundis. Vene leeris tekkis kaos ja nad taandusid. Kaotused, vangid ja sõjasaak Lahingus langes 31 Rootsi ohvitseri ja 646 sõdurit, 1200 rootslast sai haavata. Rootsi vägede kätte sattus vangi 10 kindralit. Vene vägede kogukaotused pidid olema 19 kuni 20 000 meest, sealhulgas nälja, haiguste, haavatasaamise ja deserteerimise läbi. Click to edit Master text styles Click to edit Master text styles Second...
ülemjuhataja de Croy end vangi. Kella kaheksa paiku õhtul alustasid venelased rootslastega läbirääkimisi ning peagi pani relvad maha ka viimane veel vastupannud kindral Adam Weide oma jalaväega. Rootsi armee kaotas 700 meest langenute ja 1200 haavatutena venelaste 8000-9000 hukkunu vastu. Rootslaste kätte langes vangi kogu Vene kõrgem väejuhatus, muuhulgas kümme kindralit, sõjasaagiks võeti Vene sõjakassa 32 000 rublaga, aga ka kõik Narva alla toodud Vene 177 suurtükki. Võit Narva all andis kuningale enesekindlust sõja jätkamiseks.
Narva jõgi Narva jõgi on jõgi Eest Idapiiril, see algab Peipsi järvest ja suubub Soome lahte/Narva lahte, jõe pikkus on 77 km (osade andmete järgi 78 km) ja valgala 56 200 km2 (sellest 17 200 km2 Eestis). Pikkuse poolest ei kuulu Narva jõgi Eesti suuremate jõgede hulka, kuid sügavuse ( 4- 16 m), laiuse (250- 900 m), vooluhulga (114 – 1407 m3 ) ja veerohkuse järgi on Narva jõgi Eesti võimsaim. Eriti suur vooluhulk ja suur voolukiirus on kevadise suurvee ajal, mis võib erinevatel aastatel kesta 2-3 kuud. Narva laskub oma teekonnal 30 m, suuremad langud on Omuti kärestikus 5 m ja Narva koskedel 7 m. Jõel on mitmeid saari: Permisküla juures 2 km pikkune saar, Narva linnas Grönholm (Roheline) e. Georgi saar. Suurim saar on Grönholmi (Kreenholmi) saar, mis on hoonestatud ajalooliste Kreenholmi tootmishoonetega. Saare kohal
Narva Hermanni linnus Narva Hermanni linnus on linnus Ida-Virumaal, Narvas, Narva jõe kaldal. 1254. aastast pärinevad esimesed teated taanlaste poolt ehitatud Narva linnusest, mis esialgu asus küll üle Narva jõe tänapäevase linnuse vastas. Linnus võidi ehitada 1220. aastatel seega kohe peale Virumaa vallutamist oma Eesti valduste idapiiri kaitseks. Hilisem linnus ehitati Narva jõe läänekaldale samale kohale, kus oletatavasti asus varasem eestlaste linnus ning mis oli Taani hindamisraamatus märgitud Narvia küla lähistel. 1294. aastal põletas Novgorodi vürsti väesalk Narva linnuse. 1704. aastal oli Peeter I Narva all tagasi ja alusta läbimurde ettevalmistamiseks jõe idakaldalt
Narva lahingud 1944. aasta kevadtalvel. 1944.a. 14. jaanuari hommikul algas Oranienbaumi platsdarmilt Leningradi rinde 2. löögiarmee pealetung Ropa suunas. Järgmisel päeval alustas Pulkovo kõrgustikult Krasnoje Selo suunas pealetungi 42. armee. Volhovi rindel asusid pealetungile kolm nõukogude armeed. Suurrünnaku eemärgiks oli Leningradi vabastamine blokaadist ja saksa väegrupi ,,Nord" ümberpiiramine ning hävitamine kogu Leningradi-Volhovi rindel. Esmalt aga taheti vallutad Narva ja Pihkva, et sealt edasi liikuda Tallinna ja Pärnu suunal. 20. jaanuariks 1944, kuue päevaga, purustati Saksa väegrupi tiibadel asunud üksused. Oli loodud hea eeldus nõukogude vägede pealetungi jätkamiseks kogu rindel Soome lahest Ilmeni järveni. Eesti kohale oli kerkinud ähvardav oht olla taasokupeeritud suure idanaabri poolt. Kartes 18. armee sissepiiramist hakkas saksa väejuhatus 21. jaanuaril vägesid tagasi tõmbama. Taganemist
Narva Eesti Gümnaasium Referaat Narva Aleksandri Suurkirik Koostaja: Kristjan Pille Narva 2014 Sisukord Sissejuhatus.........................................................................3 Kiriku ajalugu.....................................................................3-4 Väike kirik..........................................................................5 Kasutatud allikad...................................................................6 Sissejuhatus 21.aprilli esmaspäeval kell 8.30-9
Narva linna areng Kokkuvõte Üldandmed Katastrikaardid Muutused
Der Stadt Narva Meine Heimatstadt Dänische König Waldemar IV Schwedische König Karl XII Danke schön!
Suur-Emajõgi ja Narva jõgi Võrdlus Narva Jõgi · Algab Peipsi järvest · Suubub Narva lahte · Parempoolsed lisajõed: Vtroja jõgi, Tserjomuhha oja, Zasseka oja, Pljussa jõgi, Petäjoki, Rosona jõgi. · Vasakpoolsed lisajõed: Jaama jõgi, Karoli oja, Tsiretoki oja, Permisküla peakraav, Gorodenka jõgi, Poruni jõgi, Mustajõgi, Kulgu jõgi, Tõrvajõgi, Kudruküla oja. · Pikkus 75 km. Suur-Emajõgi · Algab Võrtsjärvest · Suubub Peipsi järve. · Parempoolsed lisajõed: Kavilda jõgi, Elva jõgi, Ilmatsalu jõgi, Porijõgi, Mudajõgi,
Narva linna rahvastiku iseloomustus Rahvastiku soolis-vanuseline struktuur Diagramm on alt kitsenev, mis näitab, et sündivus on väike. Põhjuseks võib olla pereplaneerimine või halb majanduslik olukord. Sammuti on vähe 60-64a, kuna nad on sünidnud Teise maailmasõja järgsel perioodil.Vanemaealisi inimesi on vähem,naised elavad kauem kui mehed, sest on vähem vastuvõtlikumad haigusele ja satuvad vähem tööõnnetustesse. Kõige rohkem on inimesi vanuses 15-19 ja 45-49 aastat Rahvused. Narva linnas on ülekaal venelasetel,87%. Eestlasi on vähem kui veerand, umbes 5%. Veel on ka ukrainlasi, valgevenelasi, Soomalsi, Tartlasi, Leedukaid kes moodustavad elanikest 1-3%. Muid rahvuseid on 1%, kuhu kuuluvad näiteks juudid, lätlased, poolakad ja ka sakslased. Haridustase Veerand linna elanikest omab üldkeskharidust 23 %. 18% elanikest omab üldpõhiharidust ja 13% algharidust. 12% elanikest omab keseriharidust pärast keskharidust. 11% elanik...
- xxxxx xxxx - , . T , -. -- 57 130 . . . - . , . , . - , . XIX . . . . - . 1944 1960-63 . - , , 10 . (. Johann Ludwig Knoop). . 32 000 . 12 . - . -
Eesti keskaegsed linnad: Narva Freaky geeky,noobshit,retard,saiaspetspe ts Asutamine Narva aladel ja selle ümbruses on elatud juba kiviajal. Taanlaste poolt võidi Narva linnus (ilmselt muinaseestlaste linnuse kohale) 1220ndatel aastatel, esimesed teated 1254. Esimest korda mainiti Taani Hindamisraamatus 1240. aastal. Linnaõigus Saadi 14. sajandi esimesel veerandil 1345 kinnitatud ja laiendatud Valdemar IV poolt 1347. a. Liivi Ordu valitsuse alla Asukoht Narva foogtkond (Liivi Ordu ajal) Narva jõe alamjooksul Soodne geograafiline asend, ristteed LääneEuroopa ja Venemaa vahel
Auvere lahing ja Narva vallutamine Auvere lahing ehk lahing Auvere sillapeal oli Narva lahingute üks episoode, mis algas Nõukogude 8. armee pealetungiga 24. juulil 1944 ja kestis järgneva päevani. Põhiosalised olid Punaarmee ja Sakslased, kuid sõjas võitlseid ka Eesti üksused. Kõik Narva piirkonnas paiknenud üksused olid omamoodi avatud kotis, mille suu laiuseks vahemaa mereni Auvere juures. Selles nägi Punaarmee kavalat plaani otsustades nad nö ‘’kotisuust’’ sisse piirata, hävitada üksused ja vallutada Narva. Sakslaste ja Punaarmee eelolukord 1944. aasta suveks oli sakslaste ja nende liitlaste olukord muutumas enamikul rinnetel katastroofiliseks. 10. juunil algas Leningradi rinde pealetung Karjala kannasel, 23. juunil alanud 1
Narva Linn 13. -16. sajandil Martin Velbri Robin Henrik Neem Luca Remmel 7.B 2017 Linnaõigused ● Esimest korda sai linnaõigused Narva aastal 1302 Taani kuninga poolt ● Liivimaa sõja ajal Narva põletati, kuid linnaõigused sa Narva kiiresti tagasi. Nimelt aastal 1345. Elanikkond ja nende tegevus ● Talupojad ja mõisnikud käisid linnas kauplemas. ● Linnas elasid ja töötasid käsitöö meistrid. ● Narvas oli sadamakoht. Sadama tarvis läks vaja lootse, köiepunujaid, laevaomanikke ja meremehi. ● Linnas leidus ka palju kerjuseid ja sante. Asukoht ja asustamine ● Narva asub Kirde-Eestis Venemaa piiril, Soome lahe rannikul.
PROJEKTIDE ANALWS JA KAVANDAMINE (Ees- ja perenimi loetavalt!) I Investeeringu elutsiiklis on olemuselt projektid: a) investeeringu algata mine (initi oliz a tio n) b) investeeringu kasutamine c) investeeringu (selle objekti) ldpetamine (desinvestment) d) a+b t/a+c f) b+c g) a+b+c 2 Lihtsustamise (elimineerimise) p6him6tetega ei sobi: a) ebaoluliste tegurite kdrvaldamine b) oluliste tegurite uurimine jiirjekorras @ oluliste tegurite k6rvaldamine d) suhtarvude kasutamine 3 Palun tiiitqlingadkavandamise "kuldreeglis" -' seda UdAt l,h-z saab laskuda detailidesse ol"mu virio* ju tildi* ettekuffi sellest, kuhu 4 Finantsplaneerimist eristab finantsarvesfusest eeskiitt see, et a) planeerimisperiood-on iildju...
Summary UNDERSTANDING PSYCHOLOGY Fourth Edition Robert S. Feldman CHAPTER 7. MEMORY p. 218 – 230 KELA-I University of Tartu Narva College 2014 Encoding, Storage, and Retrieval of Memory. Encoding refers to the process by which information is initially recorded in a form usable to memory. Memory specialists speak of storage, the maintenance of material saved in the memory system. If the material is not stored adequately, it can not be recalled later. Memory also depends on one last process: retrieval. In retrieval, material in memory storage is located, brought into awareness, and utilized.
rootsi püüdleb autarkia poole autarkia tähendab seda, et riigi eesmärgiks on katta kõik vajadused ise toodetud asjadega, et riik ei peaks midagi välismaalt sisse ostma riigi hea käekäigu märgiks on see, et riigil on võimalikult suured kullavarud suured varud saab suurena hoida vaid siis, kui välismaalt midagi sisse ei osta, kuna siis annad kulda ära teistele riikidele selle tõttu tehtigi narva jõele veskeid ja tehaseid sõjavägi vajab kaupu rootsi riik sel ajal suurriigi staatuses väiksest talupojamaast paisunud väga suureks pea tervet läänemerd hõlmavaks riigiks kõike üritatakse eestis toota talupojad ei tohtinud tammesid maha raiuda, sest need läksid laevade ehituseks ja riigi kaitseks, võis järgneda isegi surmanuhtlus 1649 sae- ja vaseveski Narva jõel veejõul toimus vasemaagi töötlemine
Narva jõgi' NIMI ? . -- . . - 77 - 56 200 ² - - . , , , , , . , . -- . , 7 380 ³ , , , «» . -- 4 6 , -- 6 7,5 . -- 125 , () . NIMI
TARTU ÜLIKOOLI NARVA KOLLEDZ PSÜHHOLOOGIA JA PEDAGOOGIKA LEKTORAAT Matemaatika õpetamise metoodika 1 koliaastmes Tunni konspekt Üliõpilane: Yulia Shipitsyna Juhataja: Natalja Siskova NARVA 2012 : « » : 1. , ; 2. , , , . 3. , . : , , , <, >, =, : 1. ! «». , . ! ? , 1. . 6 4= 2 10 7 = 3 1+7= 8 9 2+7= !
1. Ettevõtte keskkond, mõjugrupid ja nende peamised huvid. Sisekeskkond: juhid, omanikud, töötajad. Väliskeskkond: mikrokeskkond ja makrokeskkond. Makrokeskkond: riik, ühiskond, rahvusvahelised mõjurid. Error! Reference source not found.Väliskeskkonna loovad peamised väljaspool organisatsiooni olevad jõud, mis potentsiaalselt võivad oluliselt mõjutada kaupade või teenuste edu. Väliskeskkond jaguneb omakorda kaheks mikro- ja makrokeskkonnaks. Makrokeskkond on laiem ja hõlmab faktoreid, mis mõjutavad kõiki organisatsioone võrdselt. Makrokeskkonna osad on rahvusvaheline, majanduslik, sotsiaalne, õiguslik- poliitiline ja tehnoloogiline keskkond. Organisatsiooni mikrokeskkond on konkreetsem ja organisatsioonile lähemal ning haarab konkurente, tarnijaid, kliente, strateegilisi liitlasi jm survegruppe. Organisatsiooni keskkonda tuleks käsitleda kui organisatsiooni suhtes erinevate huvide ja ootustega huvigruppide kooslust, kellega juhil org...
ülemvõimule Läänemerel. Oli Rootsile vaenulik poliitika, kuna troonile tuli uus kuningas, kel ei olnud kogemusi ega ka oskusi ning samas aadlikud ajasid Rootsivastast poliitikat. 1697.a näljahäda 1699.a luuakse Rootsi vastu liit Rootsi läheb oma liitlastega tülli, kes oli isegi juba omavahel tülis ning tulemusena 12. veebruar 1700.a algab sõda. 2. Narva lahing (osapooled, vägede suurused, tulemus) Narva lahing algas 19. november 1700.a. Osapooled:Venemaa ja Rootsi Vägede suurused:Venemaal 30 000 ja Rootsil 10 500 meest. Tulemus:Rootsi võit 3. Põhjasõja lõpp, Uusikaupungi rahu Sõjategevus Eesti alal vaibus ning Tallinn kapituleerus, kuid kannatused eesti rahva jaoks veel ei lõppenud. Liikvel oli rootlaste sõjaväelt tulnud katk. Rahvaarv
NARVA Merilin Sepp Pärnu Ülejõe Gümnaasium Flagge & Wappen Narva · drittgrößte stadt · Industriestadt · östlichste stadt · Kreis: Ida-Viru Einwohner · 1.Januar.2010: - 65 506 Einwohner - viele Russen - 81,4% der städtischen Bevölkerung - sehr wenige Esten 3,9% - viele Staatenlosen Stadtviertel · Narva linn · Siivertsi · Sutthoffi · Pähklimäe · Kalevi · Vanalinn · Joaoru · Kerese · Soldino · Kreenholmi · Paemurru · Kulgu · Veekulgu · Elektrijaama · Kudruküla · Olgina Bildung · 12 Schulen und Gymnasien · Musik-, Chor-, Kunst- und Sportschulen für Studenten · Universität Tartu, das Narva College · Narva Berufsschule Kultur · Zwei Kulturhäusern · Ein Museum · Ein Sinfonieorchester
Ühe õppeasutuse tegevuse analüüs. Narva Vanalinna Riigikool. Narva Vanalinna Riigikool asub Narvas ja see avas oma uksed 1.09.2000. See õppeasutus on loodud selleks, et lapsed muukelsetes peredest õpisid riigikeeles ja kuulub kuulub Haridus- ja Teadusministeeriumile ning töötab väikeste ja suurte Narva ja selle ümbruskonna elanikkega keelekümblusmetoodika alusel. (http://www.nvrk.edu.ee/new/, http://www.nvrk.edu.ee/new/index.php/kooli-ldinfo/ajalugu) Keelekümblusprogrammid said oma alguse Kanadas 1965. aastal, selle autor on professor Fred Genesee ning see on loodud selleks, et lastel oli võimalus omandada kaht riigikeelt. NVRKs on kavandatud nii, et lastel peab olema samad võimalused meie riigis õppimisel, kui ka lastel, kelle emakeel on eesti keel
Narva Eesti Gümnaasium Kontserdi arvustus Katti Tsirkova 11.klass Narva 2010 11. aprillil toimus Geneva keskuses kauaoodatud paasapüha kontsert. Muusikat esitas Narva Sümfooniaorkester, laulis õigeusukiriku koor ja tuntud ooperilaulja Olga Sosnovskaja.Dirigeeris Anatoli Stsura. Kontsert algas Narva õigeusu kiriku papi jutlusega. Ta õnnitles õigeusulisi kauaoodatud paasapüha puhul ning soovis häid kontserdielamusi. Pärast tema jutu lõppu lauluis kirikukoor, mis koosnes viiest inimesest, nelja jumalateemalist laulu. Nende kõla oli imeline. Hääled kõlasid kui üks tervik. Seda laulmist oli meeldiv kõrvaga kuulata, kuid olin väga õpnevil ja tahtsin rohkem kuulda mängimas sümfooniaorkestrit kuna instrumentaalmuusika meeldib mulle ikkagi rohkem ning
4) Rootsi ülemvõim Läänemerel tekitas tugeva opositsiooni Rootsi vastu, 1699 aastal sõlmisid Poola, Taani, Saksi ja Venemaa Rootsivastase liidu. Rootsi liitlased: Inglismaa, Prantsusmaa ja P-S Rooma keisririik olid seotud igaüks oma sisemiste probleemidega. Põhiline vastaseis oli Venemaa ja Rootsi vahel(Karl XII ja Peeter I). Sõda jaotatakse Eesti ajal erinevateks perioodideks. Sõda toimus erinevaes kohtades: Baltikumi ala, Poola-Venemaa piiril, Läänemerel: I periood 1700-1704: Narva lahing 1700 november rootslaste võit. (Peeter 1 võttis seda õppetunnina, asus sõjaväge ümber korraldama. 1703. aastal vallitas Soome lahe idaranniku kindlused Rootsi käest ja hakkas rajama Peterburgi. 1700-1701 talvitus Karl XII Laiusel. 1701 Karl XII lahkus. Vägede ülemjuhatajaks sai Schlippenbach ja Vene vägedel krahv Seremetjev) 1701 Elastvere lahing vene vägede esimene arvestatav võit. 1702 Hummuli lahing. 1703 venelaste rüüsteretked Viru-, Järva-,
[https://narva- joesuu.kovtp.ee/et/c/document_library/get_file?uuid=2b7d00d9-0705-42ad- a30d-acc388412481&groupId=1324387] 15.10.2012. 6. Narva- Jõesuu linna arengustrateegia ja kava 2004-2014. [http://www.ida- virumaa.ee/docs/base_1287381633_4.pdf] 15.10.2012. 7. Tooman, H., Müristaja, H. (2008). Turismisihtkoha arendus ja turundus. Argo kirjastus, Tallinn, 166lk. Sissejuhatus Narva- Jõesuu, kui kuurortlinn, asub Soome lahe lõunarannikul Narva jõe suudmes. Linna kaugus Narvast on 14km, maakonnakeskusest Jõhvist 47km, Tallinnast, Tartust ja Peterburist 200km (Narva Jõesuu 2012). Narva- Jõesuu on tuntud nii Eestis kui ka välismaal, eelkõige Venemaal. Statistika andmebaasi põhjal elab Narva- Jõesuus elanikke 16.03.2012 a. seisuga kokku 2 564 (Statistika...2012). Käesolev töö käsitleb Narva- Jõesuu turismi- ja puhkemajanduse hetkeolukorda analüüsides sellega seonduvaid ressursse ning turismi osatähtsust linna majandusele
Poolakad Juudid Leedulased Sakslased Muud rahvused Enamus elanikest on Venelased kuna Narva on olnud läbi aegade üks linn, mis seob Eestit Venemaaga ja oma piirilähedasele asukohal elab seal palju Venelasi. Enamik nendest on Venemaal sündinud esimese põlvkonna migrandid või siis nende lapsed. Eestlased on märkimisväärselt vähe Narvas, minuarvates on selle põhjuseks paljuski suur venelaste osakaal Narvas. Paljud noored ei leia Narvast töökohta ja suunduvad kas välismaale või Tallinnasse/Tartusse. Ukrainlased ja Valgevenelased on siia jäänud Nõukogude ajast
ajutiselt, juba 1918. aasta mais. Eesti tutvustamine lääne-riikidele oli siis äärmiselt vajalik, seda enam, et maa oli veel Saksa sõjaväe poolt okupeeritud. Sakslased Narvas punavägede vastas ja punaväeosade mäss Nõukogude Vene väejuhatus,olles informeeritud Saksa vägede peatsest evakueerimisest Narvast ja arvates,et Saksa üksused on oma revolutsioonist samal määral lagunenud ja võitlusvõimetuks muutunud kui Vene väeosad 1917. aastal, andis 6. jalaväediviisi üksustele käsu Narva ründamiseks. 18.novembril alustas Vene põhjarinde juhatus pealetungi eeltöid. 21.-22. novembril märkasid Saksa valvepostid, et venelaste väesalgad on tulnud rindejoone erapooletule joonele. 22.novembril kella 6.30 paiku alustasid Narvale rünnakut Vene kütirügemendid ja Viljandi kommunistliku kütirügemendi pataljoni osad.Lahing lõppes kella 11.00 paiku.Eestlased sellest lahingust osa ei võtnud.Sakslaste vastupanuvõime ja nende meelekindlus olid Vene kütipolkudele
värv on valge ja alumine roheline. Lipu keskes asub sinisel taustal müür koos torniga. Müüri kohal on kaks mõõka risti. Maakonna vapiks on see sama sinisel taustal asuv müür koos torniga, mille kohal on kaks mõõka risti. Ajalugu Virumaa on üks vanemaid kohti Eestis, mille on inimene asustanud. Seal maakonnas asub kiviaega kuuluv leiukoht, mis täpsemalt on Kunda lähedal. Umbes 8000 aastat tagasi hakkasid Narva jõe orgus elama kiviaja kütid ja kalastajad. Eesti vanimad raudesemed on leitud Lüganuse valla Sope kalmest. 10.-13. sajandil tulid Virusse vadjalased, nende kääpad paiknevad maakonna ida- ja lõunaosas. 13. Sajandil rüüstastid seal kandi Saksa ristisõdijad. Umbes 1920. Ristisid rahvast taanlased, sellega kaasnes ka esmane külakohtade ja nende suuruste ülesmärkimine. Taani võim kestis üle saja aasta. 14.sajandil müüs Taani oma maad Saksa Ordule, see sõlmis ka üle 200 aasta
Põhja-Eesti klint Põhja-Eesti klint on eelkõige Balti klindi astangud Põhja-Eesti rannikul Osmussaare ja Narva vahemikus, samuti murrutusastangud Fennoskandia (Balti) kilbi ja Ida-Euroopa platvormi piiril, st kõvade kristalsete ja pehmemate settekivimite piiril. Linnulennult on Põhja-Eesti klinti, olgu siis üht- või teistpidi tõlgendatult, u 300 km ehk ligi neljandik u 1200 km pikkusest Balti klindist. Kuigi paeastang on Põhja-Eesti klindil tavaliselt silmatorkavaim, ei ole see ainus ja ka mitte kõrgeim. Karl Orviku (1903
Vabadussõda Vabadussõda puhkes 28.novembril 1918 Punaarmee rünnakuga Narvale. Punaaremee pealetung toimus kahes suunas. Narva alt Tallinnale ja Pihkva alt Võru-Valga-Tartu suunas. Algavale interkratsioonile püüti anda kodusõja iseloomu. Iterkatsioon on mingi riigi sekkumine teise riigi siseasjadesse, eesmärgiga selle riigi valitsevat korda likvideerida. Leenin püüdis näidata aga, et eestis ei toimugi vabadussõda vaid siin toimub hoopis kodusõda. 29.novembril 1918 marssis punaarmee Narva ja samal päeval kuulutasid enamlased seal välja
ametlikult Eestis. 3. Miks ja milliste sündmustega algas Eesti Vabadussõda ning kui suure ala vallutas Punaarmee 1918.a? Pärast seda, kui Saksamaa oli Esimeses maailmasõjas Antandile alistunud, tühistas enamlik Venemaa ühepoolselt Brest-Litovski rahu ning taotles vähemalt kõigi endiste Vene impeeriumi alade enda kätte haaramist. Seetõttu asuti koondama vägesid ka Eesti piirile. 28. novembril 1918 alustas Punaarmee rünnakut Narva vastu. Seda ongi loetud Vabadussõja alguseks. Eesti Rahvavägi oli toona alles loodud (16. novembril) ning väikesearvuline: esialgu vaid 2200 meest. Seetõttu langes 1918. aasta lõpuks Punaarmee kätte ligi pool Eestit. Aastavahetuseks suudeti pealetung siiski peatada ning 7. jaanuaril 1919 alustasid Eesti väed vastupealetungi. 28. nov 1918 PA vallutas Narva, kehtestati Eesti Töörahva Kommuuni valitsus (J. Anvelt) Arestid, tapmised. Tallinnas tegutses E Ajutine Valitsus (K. Päts) 1919
EESTI ENERGIA AS HANKEDOKUMENDID EESTI ENERGIA KAEVANDUSED AS-i NARVA KARJÄÄRI TÖÖTAJATE VEOTEENUSE TELLIMINE Hanke nr 1189 TALLINN 2013 SISUKORD 1.Hanke nimetus ja hankelepingu eseme lühikirjeldus................................................ 3 2.Pakkujate kvalifitseerimise tingimused ja nõutavad dokumendid............................. 3 3. Pakkumuse ettevalmistamise ja vormistamise juhised........................................... 4 4. Läbirääkimised..................................................
Over thousands of years the falling water has worn out the edge of the limestone banks and as a result a steep-sided valley about 300 m long and 12-14 m deep has been created. The oldest written information about a water mill (the beginning of the 13th century) derives from this place. The best impression of the mightiness of the waterfall can be obtained in the period of high waters in spring and autumn. · Narva Stronghold is the oldest and biggest stronghold in Estonia (built in 13- 17th century) creating with the Ivangorod Stronghold on the opposite shore of the River Narva a unique architectural ensemble in Northern Europe. Three wings of the stronghold and the Tower of Tall Hermann are open to visitors. The historical interiors in the West and North wings have been restored. In the five halls of the stronghold the history of the town of Narva of the period from the
arvukus > võitlusvõimeline ja patriootiline sõjavägi > eelis Euroopa palgasõjavägede ees. o Sõja algus. Põhjasõda algas 12.02.1700, mil August II Saksi väed ründasid Riia linna. Asuti Riia pikaajalisele ja edutule piiramisele. 1700a suvel vallutasid Taani väed osa rootslaste valdusi Saksamaal. Rootsi vägede kiire liikumine Kopenhaageni alla sundis aga Taanit kohe rahu sõlmima. Sügisel koondusid Vene väed Narva alla. Peeter I juhtimisel alustati linna ägedat pommitamist. Samal ajal tungis Boriss Seremetjev ratsaväelastega Virumaale, jõudes Rakvere lähistale. Maad laastati armutult. Selles olukorras tegutses Karl XII oskuslikult. Peatselt maabus ta oma peaväega Pärnus, otsustades kõigepealt lüüa venelasi. o Narva lahing. Pärnust liikus Rootsi vägi Tlna kaudu Rakverre. Edasiminekul kohtus rootslaste eelvägi Pühajõel
AJALUGU 1. Eestimaa ajaloo algus. Muinasaja allikad MUINASAEG Muinasaeg - ajajärk esimeste inimeste saabumisest kuni muistse vabaduse kaotuseni 8. sajandi alguses. ( e. esiaeg) Muistis - ehk muinasjäänus nt linnused,kalmistud,töö-ja tarberiistad jne. Numismaatikud tegelevad aaretes ja kaevamistel päevavalgele tulnud müntidega.Määravad vermimiskoha ja aja,aarete koosseisu põhjal ka kaubandussuhteid. Etnoloogia-rahvateaduse uurimistulemused. Uuritakse kultuure. Mõningaid teateid muinasaegsest Eestimaast pakuvad veel kaugemate ja lähemate naabrite vanemad kirjalikud allikad. Henriku Liivimaa kroonika- on arvatavasti preester Henriku (ka Läti Henriku) kirjutatud misjonikroonika, mis käsitleb tänapäeva Eesti ja Läti alal elanud rahvaste ristimist ja alistamist sakslastele 13. sajandi alguses. Sealt leiab olulisi andmeid eestlaste ühiskondlikust korrast, omavahelistest suhetest,linnustest,eluolust jpm....
Vabadussõda Ettevalmistused: 1918. aasta novembri lõpus Punaarmee jõud Eesti piiridele – 2 suunda: Narva alt Tallinna peale ja Pihkva juurest Võrru ja Valka. Sõjale siin püüti anda kodusõja iseloomu( Punaarmees oli eestlasi(kommunistid-enamlased), kes olid pagenud Venemaale, kui sakslased okupeerisid Eesti peale iseseisvumist; suurem osa armeest olid siiski venkud ja lätlased). Peterburis loodi Eestimaa Ajutine Revolutsioonikomitee kuulutas end ainsaks seaduslikuks võimuorganiks Eestis kutsus üles nõukogude võimu taastamisele Eestis
nõudes täiendavate Punaarmee väekoondiste paigutamist tähtsamatesse keskustesse ning Moskvale meelepärase valitsuse moodustamist. Eestile ja Lätile anti samalaadsed ultimaatumid üle 16.juunil. Kuna sõjaline vastupanu oli kujunenud olukorras lootusetu, alistusid Balti riikide valitsused hääletult. 17.juuni tuli üle Eesti piiri 90 000 okupatsiooniarmee sõdurit. Kindral Laidoner sunniti narvas toimunud kohtumisel punaväe juhtidega kirjutama alla narva diktaadile. Sellega anti kontroll kõige ühendusteede ja sidekanalite üle Punaarmee kätte, keelustati igasugused meeleavaldused ja rahvakogunemised ning kästi eraisikuil loovutada relvad. Juunipööre, Riigikogu valimised ja otsused: Zdanovi suunamisel hakati Vene saatkonnas kokku seadma uut Eesti valitsust. Korraldati meleavaldus Moskva ultimaatumis esitataud nõudmiste toetuseks. 21.juunil koguti Tallinnas Vabaduse väljakule mõni tuhat inimest. Ettevõtmist julgestasid
................................................26 Lisa 6. Rahvastiku arv Narvas, Jõhvi vallas ning linnas perioodil 01.01.2012 – 05.06.2015........................................................................................................ 27 Lisa 7. Kinnisvaraportaali www.kv.ee väljavõte müügis olevate korterite kohta 28 1 SISSEJUHATUS Käesoleva töö eesmärk on analüüsida Jõhvi ning Narva korterite ostu-müügiturgu. Turuanalüüs koostatakse selleks, et anda ülevaade kinnisvara hetkeolukorra kohta ning prognoosida lähituleviku kohta. Töö esimeses osas on välja toodud aastate 2012 kuni käesoleva hetkeni hindade dünaamika (kvartalite kaupa). Töös ei ole välja toodud Narva erinevate rajoonide võrdlust. Töö teises osas antakse hinnang muutustele ning selgitatakse välja muutuste põhjused.
Wilhelm Neumanni kavandi järgi ja korrastati Vallimägi.1941 lasid taganevad Nõukogude väed Vallitorni õhku. Torn taastati ja avati külastajaile 23. aprillil 1993.Vallimäel ja linnusevaremetes korraldatakse vabaõhuüritusi.2009 algasid Vallimäe ja Vallitorni rekonstrueerimistööd. 10 11 12 Narva Hermanni linnus Narva Hermanni linnus on linnus Ida-Virumaal, Narvas, Narva jõe kaldal, aadressil Peterburi maantee 2, Narva Ajalugu 1254. aastast pärinevad esimesed teated taanlaste ehitatud Narva linnusest, mis esialgu asus küll üle Narva jõe tänapäevase linnuse vastas. Linnus võidi ehitada 1220. aastatel – seega kohe pärast Virumaa vallutamist oma Eesti valduste idapiiri kaitseks. Hilisem linnus ehitati Narva jõe
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
