arengusse. Ajalugu Aastal 1889 katsetasid Harvardi ülikooli professor William Pickering ja teleskoobimeister Alvan Clark, Mount Wilsoni tipus 10 cm peegliga teleskoopi ja avastasid, et mägi on astronoomilisteks vaatlusteks suurepärane koht. Seejärel veeti kuue mehe ja kahe hobusega mäetippu 33 cm peegliga Harvardi ülikooli teleskoop, mis kaalus üle pooleteise tonni. Teleskoop eemaldati 1891. aastal. 25. juunil 1903 käis mäe otsas George Ellery Hale, kes sattus vaatlustingimustest vaimustusse ja otsustas mäe tippu observatooriumi rajada. Aastal 1904 paigaldas Hale Mount Wilsonile, Wisconsinist, Yerkesi observatooriumist toodud Snow' päikeseteleskoobi. Sama aasta 13. juunil sõlmis Hale, Mount Wilson Toll Road Companyga 99-aastase rendilepingu 40 aakri suuruse maatüki kasutamiseks. Aastal 1908 võeti kasutusele 1,5-meetrise peapeegliga teleskoop ja 1917. aastal 2,5-meetrise peapeegliga Hookeri teleskoop, mis oli järgneva 30 aasta jooksul maailma suurim teleskoop
esteetiline funktsioon (ilusam reklaam on mõjuvam). Bachmann,1994 Võimaldab tagada järjepidevust kampaaniate vahel Soodustab kiiret äratundmist ja mäletamist Võimaldab kiirendada sõnumi töötlemist Võimaldab juhtida assotsiatsioone ja emotsioone T.Hiob, 1997 Reklaamisõnumis peab üks värvitoon domineerima teiste üle ja just see toon peab olema valitud vastavalt eesmärkidele ja apellatsioonidele. · Märgatavus sõltub vaatlustingimustest: Erinevate värvitoonide tajutud heleduse sõltuvus valgustusest (Purkyne nihe): kollased spektriosa värvid on hämaruses tuhmid, sinise spektriosa värvid on hämaruses suhteliselt hästi tajutavad. Silmanurgast vaatamisel on sinise-rohelise spektriosa paremini tajutav. · Märgatavus sõltub vaatajast: Märgatakse pigem eelistatud värve Üldine "lemmik" on sinine
lõpetanud). Мы понимаем, что в близи и в дали объект остается все такого же размера, не зависимо от того, что зрение воспринимает вблизи объект огромным, а в дали с размером мыши (это мы понимаем с младенчества 6-8 месяцев). Ühe seisukoha järgi on inimesed tundlikud objektide omaduste suhete vastu objektitega, mis sõltumata vaatlustingimustest on invariantsed, muutumatud (=> понимаем, что объект отдален и на столько, благодаря окружающим предметам). Teine seisukoht väitab, et kuna väikesed lapsed siiskinka eksivad objektide omaduste hindamisel, on taju kontantsus elukogemuse ja õppiise tagajärg. See, mida me näeme (värvus suurus, kalle jne) mingis kujutise punktis, ei sõltu üksnes
6.2.3. Kestus ehk järeltoime Tajumine ei lakka siis, kui stiimul on oma toime lõpetanud, vaid stiimul püsib veel mõnda aega nn sensoorses mälus. 6.2.4. Püsivus ehk konstantsus Tajutavate asjade omadused jäävad põhiliselt samaks ka väga erinevates vaatlustingimustes. (kass jääb kassiks nii lähedalt kui kaugelt vaadates) Püsivusnähtusi seletatakse kahel viisil: 1) Inimesed on tundlikud objektide omaduste suhete vastu teiste objektidega, mis sõltumata vaatlustingimustest on invariantsed, muutumatud. 2) Kuna väiksed lapsed siiski ka eksivad objektide omaduste hindamisel, on taju konstantsus elukogemuse ja õppimise tagajärg. Üks seisukoht ei välista teist. 6.2.5. Ruumiline vastastoime See, mida me näeme (värvus, suurus, kalle jne) mingis kujutise punktis, ei sõltu üksnes punkti füüsilistest omadustest, vaid ka sellest, millised on punkti ümbruses olevate kujutiste osade omadused. Naaberalad avaldavad teineteisele toimet. 6
Millised järgnevatest lausetest on loogilise positivismi kohaselt väited (mõtestatud laused) ning millised mõtteta laused? Matching pairs: 2+7=23 -- väide 1+5=kahekordistus -- see on mõtteta lausese Jää tihedus on vee tihedusest väiksem -- väide See, mida inimene näeb, sõltub Kuhni arvates >>a. nii sellest, mida ta vaatab kui ka sellest, mida ta on õppinud nägema (nt kaardilugemise puhul). b. ainult sellest, mida ta vaatab: ei saa ju näha seda, mida pole. c. üksnes vaatlustingimustest: näiteks võib üht ja sama asja näha erin 23rd of May 3:43 matis Kuhni arvates on ühe paradigma asendamine teisega teaduses >>>a. harv nähtus: paradigmavahetus on teaduse arengus vaid äärmine abinõu. b. sage nähtus: ebakõlade tekkimisel teooria ja vaatlusandmete vahel loobuvad teadlased kohe vanast paradigmast. c. võimatu: teadus ei saakski areneda, kui teadlased ei arendaks järjekindlalt edasi üht ja sama paradigma. 23rd of May 3:44 matis
tajusüsteem on võimeline avastama. • Tajul on kujunemise aeg (närvirakus erutuse levimise lõplik kiirus) • Inimesel visuaalne tajumine + reageerimine vajutusega ~ 300 ms. • Tajumuljel on teatud kestus, sõltub stiimuli keerukusest ja intensiivsusest • Püsivus e konstantsus- Neid seletusi on kaks. Ühe seisukoha suhtes on inimesed tundlikud objektide omaduste suhtete vastu teiste objektidega, mis sõltumata vaatlustingimustest on incariantsed, muutumatud. Teine seisukoht väidab, et kuna väikesed lapsed siiski ka eksivad objektide omaduste hindamisel, on taju kontstrantsus elukogemuse ja õppimise tagajärg. • Ruumilised vastasmõjud- See, mida me näeme(värvus, suurus, kalle jne) mingis kujutise punktis, ei sõltu üksnes punkti füüsilistest omadustest, vaid ka sellest, millised on punkti ümbruses olevate kujutise osade omadused. • Ajaline vastasmõju
Millised järgnevatest lausetest on loogilise positivismi kohaselt väited (mõtestatud laused) ning millised mõtteta laused? Matching pairs: 2+7=23 -- väide 1+5=kahekordistus -- see on mõtteta lausese Jää tihedus on vee tihedusest väiksem -- väide See, mida inimene näeb, sõltub Kuhni arvates >>a. nii sellest, mida ta vaatab kui ka sellest, mida ta on õppinud nägema >>(nt kaardilugemise puhul). b. ainult sellest, mida ta vaatab: ei saa ju näha seda, mida pole. c. üksnes vaatlustingimustest: näiteks võib üht ja sama asja näha erin 23rd of May 3:43 matis Kuhni arvates on ühe paradigma asendamine teisega teaduses >>>a. harv nähtus: paradigmavahetus on teaduse arengus vaid äärmine abinõu. b. sage nähtus: ebakõlade tekkimisel teooria ja vaatlusandmete vahel loobuvad teadlased kohe vanast paradigmast. c. võimatu: teadus ei saakski areneda, kui teadlased ei arendaks järjekindlalt edasi üht ja sama paradigma. 23rd of May 3:44 matis
Millised järgnevatest lausetest on loogilise positivismi kohaselt väited (mõtestatud laused) ning millised mõtteta laused? Matching pairs: 2+7=23 -- väide 1+5=kahekordistus -- see on mõtteta lausese Jää tihedus on vee tihedusest väiksem -- väide See, mida inimene näeb, sõltub Kuhni arvates >>a. nii sellest, mida ta vaatab kui ka sellest, mida ta on õppinud nägema >>(nt kaardilugemise puhul). b. ainult sellest, mida ta vaatab: ei saa ju näha seda, mida pole. c. üksnes vaatlustingimustest: näiteks võib üht ja sama asja näha erin 23rd of May 3:43 matis Kuhni arvates on ühe paradigma asendamine teisega teaduses >>>a. harv nähtus: paradigmavahetus on teaduse arengus vaid äärmine abinõu. b. sage nähtus: ebakõlade tekkimisel teooria ja vaatlusandmete vahel loobuvad teadlased kohe vanast paradigmast. c. võimatu: teadus ei saakski areneda, kui teadlased ei arendaks järjekindlalt edasi üht ja sama paradigma. 23rd of May 3:44 matis
Millisesse staadiumisse kuulub selline seletus: "Maailmas on palju kurjust seetõttu, et inimene on loomult kuri." · See on metafüüsiline mõtteviis. · See on teoloogiline mõtteviis. · See on positiivne mõtteviis. See, mida inimene näeb, sõltub Kuhni arvates · nii sellest, mida ta vaatab kui ka sellest, mida ta on õppinud nägema (nt kaardilugemise puhul). · ainult sellest, mida ta vaatab: ei saa ju näha seda, mida pole. · üksnes vaatlustingimustest: näiteks võib üht ja sama asja näha erineva nurga alt Kuhni arvates on ühe paradigma asendamine teisega teaduses · harv nähtus: paradigmavahetus on teaduse arengus vaid äärmine abinõu. · sage nähtus: ebakõlade tekkimisel teooria ja vaatlusandmete vahel loobuvad teadlased kohe vanast paradigmast. · võimatu: teadus ei saakski areneda, kui teadlased ei arendaks järjekindlalt edasi üht ja sama paradigma. Paradigmavahetus on Kuhni sõnul nagu usuvahetus
kontrastsus sh omakontrast vastandvärvikontrast hele-tume kontrast soe-külm kontrast kvaliteedikontrast kvantiteedikontrast simultaankontrast värviline-värvitu kontrast Fooni ja objekti suhte lahendus · Märgatavus sõltub vaatlustingimustest: Erinevate värvitoonide tajutud heleduse sõltuvus valgustusest (Purkyne nihe): kollased spektriosa värvid on hämaruses tuhmid, sinise spektriosa värvid on hämaruses suhteliselt hästi tajutavad. Silmanurgast vaatamisel on sinise-rohelise spektriosa paremini tajutav. · Märgatavus sõltub vaatajast: Märgatakse pigem eelistatud värve Üldine "lemmik" on sinine
on stiimuli väärtuste osas. Inimene ei taju just absoluutseid suurusi, vaid tajutakse enamjaolt ikkagi suuruste omavahelisi suhteid. Astmefunktsioonina stiimuli füüsilisest väärtusest on võimalik kirjeldada tajumulje tugevust, mis on subjektiivne. Tajumuljete tekkimine ja kadumine võtab 4 üldjuhul aega ja seepärast on võimalik ka nende tekkimist või kadumist ajas mõõta. Üsna sageli ei sõltu taju vaatlustingimustest. Kuid selline tajukujund sõltub sellest, et mida tajutakse samal ajal või vahetult enne ja pärast. Suurepärane taju esineb väga suurepärasel keskendumisel objektile, mida tajutakse. Erinevate omaduste tajumisele on vaja aga suurt vaimset pingutust. Inimese tajusüsteemid on kohanenud toimimiseks väga mitmekesistes tingimustes. Inimeste tajuomadused on enamjaolt kaasasündinud, kuid palju õpitakse juurde ka pärast inimese sündimist. Taju üldised omadused,
Need esinevad siis, kui on võimalik tajuda kõige väiksemaid muutusi, mis on stiimuli väärtuste osas. Inimene ei taju just absoluutseid suurusi, vaid tajutakse enamjaolt ikkagi suuruste omavahelisi suhteid. Astmefunktsioonina stiimuli füüsilisest väärtusest on võimalik kirjeldada tajumulje tugevust, mis on subjektiivne. Tajumuljete tekkimine ja kadumine võtab üldjuhul aega ja seepärast on võimalik ka nende tekkimist või kadumist ajas mõõta. Üsna sageli ei sõltu taju vaatlustingimustest. Kuid selline tajukujund sõltub sellest, et mida tajutakse samal ajal või vahetult enne ja pärast. Suurepärane taju esineb väga suurepärasel keskendumisel objektile, mida tajutakse. Erinevate omaduste tajumisele on vaja aga suurt vaimset pingutust. Inimese tajusüsteemid 4 on kohanenud toimimiseks väga mitmekesistes tingimustes. Inimeste tajuomadused on enamjaolt kaasasündinud, kuid palju õpitakse juurde ka pärast inimese sündimist
on stiimuli väärtuste osas. Inimene ei taju just absoluutseid suurusi, vaid tajutakse enamjaolt ikkagi suuruste omavahelisi suhteid. Astmefunktsioonina stiimuli füüsilisest väärtusest on võimalik kirjeldada tajumulje tugevust, mis on subjektiivne. Tajumuljete tekkimine ja kadumine võtab 4 üldjuhul aega ja seepärast on võimalik ka nende tekkimist või kadumist ajas mõõta. Üsna sageli ei sõltu taju vaatlustingimustest. Kuid selline tajukujund sõltub sellest, et mida tajutakse samal ajal või vahetult enne ja pärast. Suurepärane taju esineb väga suurepärasel keskendumisel objektile, mida tajutakse. Erinevate omaduste tajumisele on vaja aga suurt vaimset pingutust. Inimese tajusüsteemid on kohanenud toimimiseks väga mitmekesistes tingimustes. Inimeste tajuomadused on enamjaolt kaasasündinud, kuid palju õpitakse juurde ka pärast inimese sündimist. Taju üldised omadused,
annaabi.ee 
