Tuleb kindlustada lapse eripära võimalikult varajane märkamine ja adekvaatne kirjeldamine, töötada välja erivajadustega lapse arengu toetamise plaan ja see ellu viia, hinnata perioodiliselt tegevuste efektiivsust. Suurema tähelepanu pööramine ei taga veel erivajadusega lapsele vajalikku abi. Tihti vajavad need lapsed konkreetse spetsialisti abi sageli on selleks logopeed, vahel füsioterapeut, kõige laiemalt aga eripedagoog, kelle märgata ja abistada on kõik erivajadusega lapsed. Varajane sekkumine Varajane sekkumine on mõeldud kaitsmaks laste tervist ja heaolu, minimaliseerimaks arengu hilistumist, ennetamaks funktsionaalseid häireid, aitamaks kaasa perekonna adapteerumisele ja võimalikult efektiivsele toimimisele. Varajane sekkumine kujutab endast abi, teenuste ja kogemuste võrgustikku, ennetamaks pikaajalisi probleeme nii vara kui võimalik. Selle all mõistetakse lapse
Indigolapsed Tallinn 2014 -1980. aastate alguses hakkasid USA väikelaste vanemad pöörduma psühhiaatrite poole, sest neil tekkisid oma lastega mõistmis- ja suhtlemisprobleemid, mida varasemalt pole täheldatud ega dokumenteeritud -Tuntud Ameerika sensitiiv Nancy Ann Tappe nägi laste auras tumesinist ehk indigovärvi, sellest siis nimetus – indigolapsed. Indigolasteks nimetatakse lapsi, kes on sündinud nn uuel ajastul, alates 1995. aastast. Nende laste eripära seisneb selles, et nad on sündides kaasa saanud palju suurema aurakiirguse kui nende vanemad. Üldistavad käitumismustri omadused indigolastel : ● Nad ei suuda kohaneda ühegi süsteemiga, mõjudes sageli süsteemipurustajana. ● Sotsiaalsete suhete loomine koolis on raske, sest neid ei mõisteta. ● Nad ei reageeri korrale kutsumisele, kui neid ähvardatakse. ● Oma vajadusi teavitades ei ole nad tagasihoidlikud. ● Enese väärtustamine pole neile mingi...
KORDAMISKÜSIMUSED ERIVAJADUSEGA INIMESTE HOOLEKANNE 1. Mõisted: Puudekäsitlus, inimene kui tervik holistlik, humanistlik inimpilt. Inimene kui tervik: Ainulaadne Aktiivne, tegutsev Uuriv, katsetav Tagasisidet sooviv(oma sisemaailmast, tegevust endalt, teistelt inimestelt) Puue inimese anatoomilise, füsioloogilise või psüühilise struktuuri või funktsiooni kaotus
Õnnneliku pereelu ja igakülgselt arenenud laste kasvatamiseks on tähtis nii inimeste igapäevane toimetulek kui ka oskus hakkama saada elus ettetulevate probleemidega. Seda kõike saab õpetada ja õppida. Tavakooli õpetajatel aga tihti puudub erivajadustega õpilastega töötamiseks vajalik ettevalmistus, napib sellealast täiendkoolitust. Õpetajatel, kes on osalenud erivajadustega laste probleeme käsitleval kursusel, on adekvaatsem arusaam erivajadusega õpilaste abistamisest, kui neil, kellel sellised teadmised puuduvad. Õnneks saan mina, kui tulevane õpetaja osaleda kursusel, kus õpitakse erivajadusega õpilast märkama ja tema arengut toetama, siis kogemus, mis selle essee kirjutamisel kasuks tuleb, mul kahjuks puudub. Seetõttu ei saa ma toetuda kindlatele näidetele ja kuidas ma probleemidele lahenduse leian, vaid ainult oletustele- mida ma teeks, kui sellega kokku puutuks. See aga ei pruugi
TALLINNA ÜLIKOOL Kasvatusteaduste Instituut Eelkoolipedagoogika osakond RAAMATUTE KOKKUVÕTE Õppejõud: prof. M. Veisson Tallinn 2010 Lühikokkuvõte raamatutest: Kõrgesaar, J.(2001). Sissejuhatus hariduslike erivajaduste käsitlusse. Tartu: TÜ Kirjastus. ( 85 lk ) Lapse arengu hindamine ja toetamine (2008). Riiklik Eksami ja Kvalifikatsioonikeskus. Kirjastus Studium. ( 72 lk) Rogers, B.(2009). Taasleitud käitumine. ( 259 lk) Unt, I.(2005). Andekas laps. Kirjastus Koolibri. ( 110 lk) Veisson, M.(2009). Lapsevanemale erivajadustega lastest II. Tartu: AS Atlex ( 61 lk ) Väärtused koolieelses eas. Väärtuskasvatus lasteaias. TÜ eetikakeskus, TLÜ kasvatusteaduste insti...
Töö alustamisel pole vaja niivõrd lapse täpset diagnoosi, kuivõrd lasteaiaõpetaja valmisolekut teha lapse ja tema vanematega koostööd. Last jälgides saame teada, mis talle meeldib, kuidas teda lohutada, mida ta oskab ja kus tuleb teda aidata. Lapsed, kes ise on teadlikud oma puudest, on sellisest koostööst huvitatud. Nad väljendavad ise, mida ja kuidas teha, et nad ennast hästi tunneksid. Õpetaja koostab erivajadusega lapsele individuaaltöö plaani ,et aidata teda järgi mahajäämuse osas või anda täiendavaid teadmisi ja ülesandeid andekatele lastele. Näiteks kui lapsel on allergia mingi toiduaine suhtes või on tegemist diabeetikuga ,leitakse koostöös lapsevanem- kokk lahendus sobivate toitude ja toiduainete kasutamise näol. Või kui laps ei räägi eesti keelt, siis tehakse temaga rohkem individuaalset tööd ja ka vanemate toetus on väga oluline.
.......................................................5 g.Kaasavast haridusest ja sobitusrühmadest...............................................................................6 h.Muusikaline lisategevus erirühma lastele................................................................................6 i.Kuulmispuudega laps vajab õigel ajal abi.................................................................................7 j.Leelo Tiisvelt: erivajadusega laps tavaklassis? Jah, see on normaalne.....................................7 Loengumaterjalide lühikokkuvõtted...........................................................................................9 Õppefilmide ülevaated..............................................................................................................23 a.Kuulmispuudega lapsed.........................................................................................................23 b
Lastevanemate küsitluse vastused 10.03- 14.03.2018. Vastanud 18 inimest. Kokkuvõte: 1. Suurim kasutatav teenuste grupp on füsioterapeut ja logopeed, need on ka teenused, mida erinevatel põhjustel on kõige rohkem puudu ehk soovitakse enim. 2. Ca 44% vastanutest, on riigipoolne rahastuse osakaal vahemikus 50-100% teenuste maksumusest. 3. Pered tunnevad kõige suuremat puudust erivajadusega laste huvitegevusest/ringidest ja pere psühholoogilisest nõustamisest. 4. 25% vastanutest pole teenuste kättesaadavusega probleeme, teistel vastanutel on probleemne ja on toodud välja kelle juurde on kõige raskem pääseda (logopeed ja probleem pikad järjekorrad sh reha.teenustele). Järgmiselt slaidilt võib saada kinnituse, et 63% pole probleemiks rahas. Samas aitab vanemate raha minna lapsega ujuma ja näiteks hipoteraapiasse
poolest erinevad oma eakaaslastest. Erinevate allikate põhjal on erivajadustega lapsi kuni 20% laste üldarvust. Nendele antava abi ulatus ja eripära sõltub erivajaduste raskusest. Pimedate, kurtide, ajuhalvatuse, raske vaimse ala-arengu või vaimsete hälvetega laste kasvatamine toimub eriasutustes (erirühmades), kus eriettevalmistusega personal õpetab ja kasvatab neid ja tagab neile vajaliku meditsiini hoolduse. Tänapäeval räägitakse üha enam kaasavast haridusest. See tähendab, et erivajadusega lapsed sobitatakse tavalasteasutustesse. See võimaldab erivajadusega last integreerida ühiskonda. Nad saavad osa tavaelust ning mõningatel juhtudel on tänu sellele nende areng kiirem. Tervetele lastele annab selline sobitus kogemuse suhtlemiseks endast erinevatega. Õpetajal tavalasteasutuses on suhteliselt raske toime tulla erivajadusega lapsega, kui tal puudub eripedagoogiline haridus või ta pole läbinud vastavaid koolitusi. Kuigi kõik lapsed
kasvamis- ja õppimisümbruse, kus see on võimalik. Töö alustamisel pole vaja niivõrd lapse täpset diagnoosi, kuivõrd lasteaiaõpetaja valmisolekut teha lapse ja tema vanematega koostööd. Last jälgides saame teada, mis talle meeldib, kuidas teda lohutada, mida ta oskab ja kus tuleb teda aidata. Lapsed, kes ise on teadlikud oma puudest, on sellisest koostööst huvitatud. Nad väljendavad ise, mida ja kuidas teha, et nad ennast hästi tunneksid. Õpetaja koostab erivajadusega lapsele individuaaltöö plaani ,et aidata teda järgi mahajäämuse osas või anda täiendavaid teadmisi ja ülesandeid andekatele lastele. Näiteks kui lapsel on allergia mingi toiduaine suhtes või on tegemist diabeetikuga ,leitakse koostöös lapsevanem-kokk lahendus sobivate toitude ja toiduainete kasutamise näol. Või kui laps ei räägi eesti keelt, siis tehakse temaga rohkem individuaalset tööd ja ka vanemate toetus on väga oluline.
Essee Mina kui erivajadusega õpilase õpetaja Erivajadusega lapseks loetakse neid lapsi, kes erinevad oma eakaaslastest vaimsete või füüsiliste omaduste poolest. On olemas erinevaid erivajaduslike liike: kuulmispuuded, nägemispuuded, vaimupuuded, kõnepuuded, kehapuuded, spetsiifilised arenguhäired, emotsionaalsed ja käitumishäired, andekus. Kui erivajadused ilmnevad enne kooli, nimetatakse neid arengulisteks erivajadusteks, koolieas aga hariduslikeks erivajadusteks.
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool ST13 KÕ1 ERIVAJADUSEGA LAPS JA TEMA ABISTAMINE ANDEKAS LAPS Referaat Õppejõud: Reet Rääk, MA Mõdriku 2014 SISSEJUHATUS REFERAATI Kui mõelda erivajaduse peale siis esimese asjana mis pähe tuleb on puue e lapsel on küljes mingi viga ja ta vajab abi. Kuid tänapäeval mõeldakse erivajaduse all ka neid lapsi mis kohe silma ei hakka nt hüperaktiivsus, andekad lapsed, kahekeelsus, lapsed kes kannatavad düsleksia all jt. Mõni erivajadus vajab suuremat sekkumist kui teine kuid tähelepanuta ei tohiks jätta neist mitte ühtegi. Selles referaadis pööran suuremat tähelepanu just andekatele lastele, sest ka see on erivajadus mis vajab täiskasvanute sekkumist. Kes on andekas laps? Kas on õige mõiste, kui laps õpib viitele ja ta käitub hästi on ta andekas? Mil...
printsiipi. Sõltumata sotsiaalsest ja majanduslikust taustast, rahvusest, soost või hariduslikust erivajadusest. Arvestab õpilaste vajadusi ning huve kooli õppekava kujundamisel ning individuaalsete õppekavade rakendamisel. Tallinna Kuristiku Gümnaasiumis õppivatest õpilastest on 20% eesti keelest erineva emakeele ja kodukeelega. Lisaks õpivad TKG-s väga erineva materiaalse olukorra ja sotsiaalse taustaga õpilased. Samuti erineva haridusliku erivajadusega õpilased: 1. Üldiste ainealaste raskustega õpilased . 2. Psüühiliste probleemidega õpilased. 3. Emotsionaal- ja käitumisraskustega õpilased. 4. Suhtlemisprobleemidega, sealhulgas pervasiivse häirega õpilased. 5. Puudest tingitud HEV õpilased. Arvestades erivajaduste mitmekülgsust on koolis kaasatud erinevaid spetsialiste. Koolis on loodud tugisüsteem ja korraldatud vastav võrgustikutöö. Koostööd tehakse ka erinevate
Mina haridusliku erivajadusega õpilase õpetajana. Haridusliku erivajaduse all mõistetakse vajadust teha muudatusi või kohandusi kooli õppekavas, rühma töökavas või õpikeskkonnas (õppevorm, õpperuumid, õppevahendid, meetodid, suhtluskeel, spetsiaalse ettevalmistusega pedagoogid, vajadusel tugipersonal). Nii tagatakse kõigile võimalus maksimaalseks osalemiseks õppeprotsessis ja individuaalseks arenguks. Haridusliku erivajadusega õpilased võivad olla nii puudega, õpiraskustega, aga ka andekad või mingitel muudel põhjustel õpikeskkonna kohandamist vajavad lapsed ja noored. Minul kahjuks puuduvad kogemused ja kokkupuuted erivajadusega lastega. Kuid minul kui tulevasel õpetajal on väga suur roll haridusliku erivajadusega laste kasvatamisel ja õpetamisel. Neid lapsi tuleb märgata ja ära tunda, aidata ja suunata. Igale haridusliku erivajadusega lapsele tuleb pöörata tähelepanu.
Milliseid põhimõtteid peaks arvestama erivajadusega lastega töötamisel? Erivajadusega lapsed on need, kes erinevad teistest eakaaslastest vaimsete, neuromuskulaarsete või kehaliste omaduste, sensoorsete või kommunikatsioonivõimete, sotsiaalse või emotsionaalse käitumise või liitpuuete poolest sedavõrd, et vajavad eripedagoogilist abi, millega luuakse tingimused nende maksimaalseks arenguks. Nad erinevad eakaaslastest oma võimetelt, kultuuriliselt või sotsiaalselt taustalt või isiksuseomadustelt nii palju, et vajavad oma arengupotentsiaali realiseerimiseks kohandatud
Tartu 2010 Sissejuhatus Käesolevas referaadis teen kerge ülevaate käesolevatsest erivajadustega laste tugisüsteemidest, mis seisavad koos väga paljudest Euroopa riikidest. Räägin üleüldiselt Erivajadustega laste tugisüsteemide ajaloost, kui ka erivajadusetega lastest. Teisisõnu toon kerge ülevaate kõigest sellest üleüldiselt. 1 Erivajadustega laste tugisüsteemide ajaloost Eestis alustati erivajadusega laste õpetamist juba XIX sajandil: kurtide kool asutati 1866. a, pimedate kool 1883. a, esimene asutus vaimupuudega inimestele 1895. a, liikumispuudega laste kool 1920. a, esimesed õpiraskustega laste klassid ja koolid aastatel 19211925. Kliinilise koneraviga alustati 1920. aastatel. Okupatsiooniaastatel oli haridus kattesaadav ainult kerge vaimupuudega lastele (abikoolid), keskmise, raske ja sugava vaimupuudega lapsed saadeti hooldekodudesse ja olid tunnistatud õpetamatuteks. 1990. aastal
ja lapsevanemate seas ankeetküsitlus. Erivajadused, nende liigitamine ja identifitseerimine Erivajaduse mõiste on väga lai ja seostub eelkõige õpi- või arenduskeskkonna eripäraga. Sageli defineeritakse erivajadustega inimest kui isikut, kes erineb keskmisest oma vaimsete-, sensomotoorsete- ja kommunikatsioonivõimete ning käitumise poolest. Koolieelse lasteasutuse seaduses (2014) §14 (1) mõistetakse erivajadusega lapse all keha-, kõne-, meele- või vaimupuudega ning eriabi või erihoolt vajavat last. Seega on erivajaduse liike väga erinevaid, samuti erinevad erivajaduste raskusastmed ning osadel juhtudel ka nende kombinatsioonid. Erivajaduseks loetakse kõike seda, mis tingib vajaduse muuta ja kohandada keskkonda ja tegevusi, et tagada lapsele maksimaalsed võimalused arenguks (Kõrgesaar, 2002). Erivajadusi võib liigitada Kanepi (2008) andmetel peamiselt kaht erinevat liiki tunnuse põhjal,
õppimise jõukohastamiseks. Hariduslik erivajaduse (edaspidi lühend HEV) on mõeldud vajadust teha muudatusi või kohandusi õppekavas, rühmade töökavas või õpikeskkonnas (õppevorm, õpperuumid, õppevahendid, meetodid, suhtluskeel, spetsiaalse ettevalmistusega pedagoogid, vajadusel tugipersonal), et tagada kõigile õppuritele võimalus maksimaalseks osalemiseks õppeprotsessis ja individuaalseks arenguks. Haridusliku erivajadusega õpilased võivad olla nii puudega, õpiraskustega, aga ka andekad või mingitel muudel põhjustel õpikeskkonna kohandamist vajavad lapsed ja noored. Lühidalt on hariduslik erivajadus: * eriline andekus, * õpi- või käitumisraskus, * terviserike, puue * või ka pikemaaegne õppetööst eemalviibimine * mis toob kaasa vajaduse teha muudatusi või kohandusi õpikeskkonnas (õppevahendid, meetodid, õpperuumid, suhtluskeel) või vastava rühmaga töötamiseks töökavas.
Tallinna Ülikool Haridusteaduste Instituut Alushariduse valdkond ERIVAJADUSTEGA LAPSE VAJADUSED JA VÕIMALUSED REHABILITATSIOONIKS Essee Juhendaja: Tallinn 2017 Kõik inimesed erinevad üksteisest vaimsete, psühhomotoorsete võimete, tausta ja isiksuseomaduste poolest. Erivajadusega lapse puhul on tema individuaalsus ja vajadused tema eakaaslastest oluliselt teistsugused ja vajaksid muudatusi tema kasvukeskkonnas või rühma tegevuskavas. Lasteaialaste puhul saame rääkida arengulistest erivajadustest (AEV), koolilaste puhul aga hariduslikest erivajadustest (HEV) (Kõrgesaar, 2002.) Kuidas teha kindlaks, kas laps on erivajadustega või mitte? Lapse erivajadusi saab määratleda üksnes tema arengu põhjaliku tundmaõppimise järel, arvestades konkreetset kasvukeskkonda
§ 18. Individuaalne õppekava (1) Kool võib teha õpilast õpetades muudatusi või kohandusi õppeajas, õppesisus, õppeprotsessis ja õppekeskkonnas. Kui muudatuste või kohandustega kaasneb nädalakoormuse või õppe intensiivsuse oluline kasv või kahanemine võrreldes kooli õppekavaga või riiklikes õppekavades sätestatud õpitulemuste vähendamine või asendamine, tuleb õpilasele koostada riiklikes õppekavades sätestatud korras individuaalne õppekava. (2) Kui haridusliku erivajadusega õpilasele koostatud individuaalse õppekavaga nähakse ette riiklikus õppekavas sätestatud õpitulemuste vähendamine või asendamine või kohustusliku õppeaine õppimisest vabastamine, võib individuaalset õppekava rakendada nõustamiskomisjoni soovitusel. (3) Individuaalse õppekava koostamisel kaasatakse õpilane või piiratud teovõimega õpilase puhul vanem ning vajaduse kohaselt õpetajaid ja tugispetsialiste. § 22. Statsionaarne ja mittestatsionaarne õpe
laps, psüühiliste või käitumuslike häiretega laps, füüsilise või vaimse arengupeetusega laps, suhtlemisraskustega laps, sagedaste tervisehäiretega laps, andekas laps, erineva keelelise ja kultuurilise taustaga laps. [2] Erivajadusse peaks suhtuma nii, et esmalt on inimene ja seejärel erivajadus. Erivajadus ei ole haigus vaid seisund. Lapse jaoks on kõige tähtsam õppida elama sellisena, nagu ta on, seega me peame õpetama last tema erivajadusega kohanema, olgu see siis vaimu-, keha- või kõnepuue, aktiivsus- või tähelepanuhäire, eriline anne vm. [5] Psüühiliste või käitumuslike häiretega laps. Käitumisprobleemidega isikute grupp on piisavalt lai ja seda saab vaadelda omakorda eraldi alagruppidena või ühtse sotsiaal- käitumuslike arengu erisustega inimeste grupina. Selles alagrupis nii psüühilistest haigustest tingitud kohanemis- ja käitumisprobleemidega inimesi kui 3
saavutanud õpingute alustamiseks vajalikku koolivalmidust, võib nõustamiskomisjoni soovitusel asuda koolikohustust täitma ühe õppeaasta võrra hiljem. Koolikohustuse täitmise alustamise edasilükkamise taotluse esitab vanem nõustamiskomisjonile. § 18. Individuaalne õppekava (1) Kool võib teha õpilast õpetades muudatusi või kohandusi õppeajas, õppesisus, õppeprotsessis ja õppekeskkonnas. (2) Kui haridusliku erivajadusega õpilasele koostatud individuaalse õppekavaga nähakse ette riiklikus õppekavas sätestatud õpitulemuste vähendamine või asendamine või kohustusliku õppeaine õppimisest vabastamine, võib individuaalset õppekava rakendada nõustamiskomisjoni soovitusel. (3) Individuaalse õppekava koostamisel kaasatakse õpilane või piiratud teovõimega õpilase puhul vanem ning vajaduse kohaselt õpetajaid ja tugispetsialiste. § 37. Õpilase arengu toetamine
Haridus on meie eluteel väga määrava rolliga. Juba imikueast me talletame endale mällu eluks vajalikke termineid ja mida vanemaks,seda rohkem me elult õpime. Sageli aga ei ole lapsed kõik ühesugused. See tuleneb sellest, et osad lapsed sünnivad siia maailma puudega. Nende haridustee, aga sisaldab väga erinevaid etappe ja takistusi. Ka nende õpetamine pole kerge ja on suhteliselt aega nõudev ja sageli ka väga raske. Aga kuidas siis õpetada erivajadusega lapsi? Tänapäeval üha sagedamini suunatakse puudegalapsi tavakooli. Et puudegalaps saaks õppida tavakoolis ja tuleks seal edukalt toime, siis me peaksime esmalt talle selgeks tegema kuidas asjad tavakoolis toimuvad. Samuti tuleks kaasõpilastele selgeks teha, et puudega last tuleks samasugusena võtta nagu teisi kaasõpilasi. Samuti peaks õpetaja tedma lapse seisundist, et mis puudega on täpsemalt tegemist ja kuidas vajaduse korral komplikatsioonidega tegeleda või neid lahendada
6- aastastele lastele on eelõpetus kohustuslik. (Häidkind: 2012) Raporti (2010: 12) järgi on lisaks tervishoiu- ja sotsiaalsektoritele varajase sekkumisega seotud ka haridussektor. Seega, et varajase sekkumise poliitika pidevalt edasi areneks, on vastutus vastavate ministeeriumide õlul. Varajase sekkumise teenuseid osutatakse võimalikult lapse ja kodu lähedal. Kuna ka maapiirkondades elavad erivajadusega lapsed vajavad tugiteenuseid, siis riiklik maksutuludest rahastatav kindlustussüsteem hüvitab sõidu- ja meditsiini kulud, et lapse perel ei tuleks lisakulutusi teha. (Raport 2010: 17-19) Varajase sekkumise süsteem sisaldab u 3000 lasteaeda, millest enamus on avaliku halduse all. (Rantala jt 2009: 119) Lisaks lasteaedadele on ka teisi varajase sekkumisega tegelevaid organisatsioone, näiteks emade- ja lastenõuandlad, kus nõustamisega alustatakse juba enne lapse sündi
õpetajal teha efektiivsemalt oma tööd ja kindlasti jagub lastele ka tähelepanu rohkem ning võib-olla on ka õpilase arengu tulemused silmapaistvamad. Uues PGS-is on välja toodud ka erivajadusega õpilasle võimalus (olgu ta siis käitumisraskustega või õppiraskustega laps jne) õppida tavakoolis, tehes talle individuaalse õppekava. Väga hea muudatus on uue seaduse juures ka see, et õpetajal on võimalus vanema nõusolekul korraldada järelvalvet erivajadusega õpilase suhtes, tagades ohutuse ja turvalisuse nii kaasõpilaste kui ka terve kooli personali suhtes. Samuti, vanemate ja õpetajate kokkuleppel võib kontrollida ja piirata päevases õppevormis põhiharidust omandava teovõimelise õpilase liikumist. Uues seaduse on paremini mõsita antud ka kodu-ja haiglaõppest ning mis tingimustel seda rakendatakse ja kuidas seda läbi viiakse. Samuti on esitatud koolidele tingimus, et seal peavad erivajadusega õpilase puhul töötama
Tallinna Ülikool Essee Erivajadusega laps ja hälbiv käitumine Teoreetikute mõtteid hüperaktiivsetest lastest ST-22 Koostaja:Annett Randpere Juhendaja:Mare Leino Tallinn 2009 Teoreetikute mõtteid hüperaktiivsetest lastest Me kõik oleme kuulnud erivajadusega lastest.Me teame ,et neil on vaja
seotud meditsiinilise diagnoosi ja raviga vastavalt inimese haigusele, vigastusele või puudele. Kliiniline õde osutab õendusabi igas eas erivajadustega inimestele kliinilise õenduse valdkonnas kõigil tervishoiu tasanditel. Kliiniline õde osutab teenust kas iseseisvalt või koos eriarstiga ja teeb vajadusel koostööd tervishoiuväliste institutsioonidega. Kliinilise õenduse eesmärk on tagada optimaalne tervis ja heaolu kliinilise õenduse valdkonda kuuluvale erivajadusega patsiendile. Kliinilise õenduse ülesandeks on: · osutada õendusabi kliinilise õenduse valdkonda kuuluvale erivajadusega patsiendile tema terviseprobleemi lahendamise eesmärgil, · aidata erivajadusega patsiendil saavutada iseseisvus ja sõltumatus kõrvalisest abist, · toetada patsienti tema elukvaliteedi parandamisel, võttes arvesse tema teadmised, oskused, hoiakud ja elusituatsioon. Kliinilise õenduse tegevusvaldkonnad võib jaotada:
veetmas ja toredatest tegevustest osa saamas. Meie majas on ka treeningud spordisaalis ning paljud esimese kooliastme õpilased tulevad enne enda treeningut noortekeskusesse. Kahjuks terve ülikoolis käidud aja oli meil reaalselt ainult üks aine, kus puutusime kokku erivajadusega noortega. Praktikat selles osas ei saanud ning noortekeskusesse tööle minnes tundsin sellest väga puudust, et ei ole kokku puutunud erivajadusega noortega. Aga ilmselt see tulebki kogemuse ning ajaga. Puudest tingitud erivajadusega noortega kokku ei ole väga puutunud. Kui siis ainult paari liikumispuudega noorega. Noortekeskust külastab üks poiss, kes on ratastoolis ning talle väga meeldib meie juures xbox-i mänge mängimas käia. Tal on noortekeskusesse saamiseks kõik tingimused olemas, kaldtee, suured uksed, rohkelt ruumi liikuda ratastooliga jne.
08.04.2011 Eestis on seadusega tagatud tasuta kohustuslik põhiharidus ning võimalus õppida kodulähedases koolis. Koolil on omakorda ülesanne kaasata õpilased õppeprotsessi ja kohandada õpikeskkond selliseks, et iga õppija (sh erivajadusega) saab õppida ja oma võimeid maksimaalselt arendada. Kuna Eestis on lapsevanemal valikuvabadus otsustada, kas tema erivajadusega lapsele sobib paremini tavakool või erivajadusega laste kool, keskendun on lühikeses arutluses vaegnägijate õpetamise eripäradele tavakoolis. Alates 2009.aastast tegutseb Euroopa Sotsiaalfondi programmi "Õppenõustamissüsteemi arendamine" raames Tartu Emajõe Kooli Õppenõustamiskeskus, kus koostöös maakondlike keskustega pakutakse nõustamist nägemispuudega lastele ja õpilastele, nende vanematele ja pedagoogidele üle kogu Eesti. Esimeseks tingimuseks vaegnägija õpilase tavakoolis õpetamiseks võikski seada, et
taasesitamist võimaldavas vormis esitatud taotluse põhjal anda põhikooli lõputunnistuse ka lihtsustatud õppes õppivale õpilasele, kellel on: 1) ,,nõrk" või ,,puudulik" lõpueksamihinne või õppeaine viimane aastahinne ühes õppeaines; 2) ,,nõrk" või ,,puudulik" lõpueksamihinne või õppeaine viimane aastahinne kahes õppeaines. Nagu näha, on tingimused samad. Põhikooli riiklik õppekava ? 23 (3) Haridusliku erivajadusega õpilasele, kellel käesolevas määruses sätestatud tingimustel kooli õppekavaga või nõustamiskomisjoni soovitusel individuaalse õppekavaga on vähendatud või asendatud käesolevas määruses sätestatud taotletavaid õpitulemusi, on lõpetamise aluseks kooli või individuaalses õppekavas määratud õpitulemuste saavutatus. Haridusliku erivajadusega õpilasel on õigus sooritada põhikooli lõpueksamid eritingimustel vastavalt ,,Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse" ? 30 lõike 2
Erivajadusega laste kõnearendus KÄÄNDE HARJUTAMINE Alalütlev: Kellel? Millel? Kus? Millel istub kaisukaru? Kaisukaru istub kapil. Millel istub siniste pükstega jänku poiss? Jänku poiss istub toolil. Kellel on silmad kinni? Kassil on silmad kinni. Millel istub roosade pükstega jänku tüdruk? Jänku tüdruk istub vaibal. Kus ripuvad pildid? Pildid ripuvad seinal. Osastav: Keda? Mida? Mida vaatab jänku tüdruk (roosade pükstega)? Jänku tüdruk vaatab raamatut. Mida vaatab jänku poiss (siniste pükstega)? Jänku poiss vaatab arvutit/pilti? Keda näeme ülemisel voodil? Ülemisel voodil näeme kassi. Mida joonistas jänku tüdruk oma raamatusse/vihikusse? Jänku tüdruk joonistas sinna lipsu. Mida mängib jänku seinal oleval pildil? Pildil mängib jänku jalgpalli?
...................................................................................... 4 2. MÄRKSÕNAD 2.1. Rehabilitatsioon ............................................................................................ ....... 68 2.2. Rehabilitatsiooni teoreetilised lähtekohad ning seos praktikaga ........................ 69 2.3. Erivajadusega inimeste vajadused ...................................................................... 69 2.4. Abi saamine ........................................................................................................ 70 2.5
on tulenenud traagiliste sündmuste kaudu. Mõned vanemad ei pruugigi oma lastele erivajadustega inimestest rääkida. Kuna sellises vanuses lastevanematel on rohkem kontrolli laste sõprade, nende vaba aja veetmise ning muu seesuguse üle, siis võib juhtuda ka see, et vanemad ei luba oma lastel erivajadustega lastega kokku puutuda, tuues välja põhjuse, et see tekitaks nende lastes rohkem stressi, et õpivõimalused on siis piiratud kui erivajadusega laps on klassiruumis ning seetõttu on ka õppimisstandardid madalamad. Ometigi on kindlad tõendid ning uuringud tõestanud seda, et erivajadustega lastega eelkoolid rikastavad mitte erivajadusega lapsi ning seeläbi õpivad lapsed olema empaatilisemad ning vähem isekad. (Smart, 2012, lk 260) Füüsilise atraktiivsuse efekt Erivajadustega laste vanemad ei pea oma lapsi „trofee lasteks“, keda peetakse füüsiliselt atraktiivseks, sotsiaalselt kiiresti kohanevaks ning intelligentseks
Uurimisülesande täitmiseks viidi läbi kolm intervjuud Eesti liikumispuuetega inimeste kojas. Intervjuude eesmärk oli uurida nende inimeste mõtteid, mismoodi asjaosalised ise näevad ja hindavad valitsevat olukorda ARUTELU · Vaatamata kehtivatele seadusandlikele normidele on paljud üldkasutatavad hooned endiselt liikumispuudega inimestele raskesti ligipääsetavad. · Rannaala planeerimisel ja infrastruktuuri loomisel on küll arvestatud erivajadusega inimeste vajadustega, kuid loodud võimalused ja lahendused on poolikud ja ei vasta normidele ARUTELU 2 · Ehitatakse kaldtee või laudistee valmis ja arvatakse, et see on sobiv ka ratastoolis liiklemiseks. Kuid samas ei vasta need ehitised normidele. · Kõikjal on ebatasasused ja kõrguste vahed on lubatust mitu korda suuremad. ARUTELU 3 · Ühe võimaliku lahendusena toodi ära pinna katte kanga või võrgu paigaldamine.
3) Potentsiaalsete õppimist segavate barjääride ületamine; 4) Ülesanded individuaal- ja grupis õppijale. Nende põhimõtete rakendamine, peaks viima miinimumini võimaluse, et riiklik õppekava ei sobi õppijale, kuna koolid on võimelised tagama teisi riikliku õppekava väliseid harrastusi, täitmaks individuaalse või grupi õppija vajadusi (nt. kõne ja keele teraapiad, liikumistreeningud). Seadus eeldab, et iga erivajadusega õpilane saab õppida oma elukoha järgses koolis, samas kui see kool mingitel põhjustel ei sobi sellele lapsele, on tal võimalus õppida koolis kus on olemas kõik vajalikud ressursid (sh eriõppe saanud kaader), et rahuldada tema HEV'st tingitud nõudmised. Sellist võimalus kasutab Inglismaal umbes 1% kooli ealistes lastest. The Qualifications and Curriculum Authority (Kvalifikatsioon ja Õppekava Institutsioon) on
Mis on IÕK? Individuaalne õppekava (edaspidi IÕK) on hariduslike erivajadustega õpilaste jaoks koostatud õppekava, mis loob õpilasele tingimused võimetekohaseks õppimiseks ja arenemiseks. Haridusliku erivajadusega õpilane on õpilane,kelle andekus, õpiraskused, terviseseisund, puue, käitumis- ja tundeeluhäired, pikemaajaline õppest eemalviibimine või kooli õppekeele ebapiisav valdamine toob kaasa vajaduse teha muudatusi või kohandusi õppe sisus, õppeprotsessis, õppe kestuses, õppekoormuses, õppekeskkonnas (nagu õppevahendid, õpperuumid, suhtluskeel, sealhulgas viipekeel või muud alternatiivsed suhtlusvahendid, tugipersonal, spetsiaalse
Erivajadusega laste kõnearendus HÄÄLIKUTE HARJUTAMINE Häälik R Riiakas Riina raputas rohelist raamatut Roheline rohutirts rallitas rohus Riho röökis Robertile rumalusi Raiko raiskas rutakalt raha Rong rebis rasket rauda Ruudi rääkis rahvale rõõmsaid riime Varas varastas Karli vara Kirp kargas murust säärde Tore karu kurtis Murile muret Vares karjus koerale kõrva Häälik K Kollane kapsauss kandis kuuma kivi Kuri karu kisendas kohutavalt Kati keelas kuurile kritseldada Kõrvits kasvas kartuli kaisus Kollane kass kükitas kapis Kaisa kleit oli käisest katki Laka aknast kaikus vaikset muusikat Moekas sokk sakutas jakki Sukad ja sokid rääkisid pükstega Tüdrukul olid salkus juuksed Häälik P Pai Piia praadis pelmeene Punane part paterdas paadis Pahad poisid pragasid pööningul ...
teraapiat kõne- ja suhtlemisprobleemidega lastele. KIRJANDUS · Integreeritud teenused laste vaimse tervise toetamiseks: ennetus, varajane märkamine ja õigeaegne abi. Kotseptsioon. Sotsiaalministeerium. 2015 https:// www.sm.ee/sites/default/files/content-editors/Lapsed_ja_pered/Lapse_oigus ed_ja_heaolu/int_teenuste_kontseptsioon_laste_vaimse_tervise_toetamiseks_ valmis_logodega.pdf · Peterson, Tiina. Erivajaduste varajasest märkamisest ja sekkumisest. · Erivajadusega laps lasteaias. Põlva maakonna lasteaedade direktorite ja õppealajuhatajate nõupidamine. 23.Jaanuar 2013 · Elman, Natalie, Kennedy-Moore, Eileen 2005. Sõpruse kirjutamata reeglid. Tallinn: Pegasus. · Lapse vaimse tervise toetamine lasteaias.Juhendmaterjal. Tervise Arengu Instituut, Tallinn 2015 https://intra.tai.ee/images/prints/documents/14452415546_Lapse%20vaimse
Nimi: Õpperühm: Praktiline töö nr. 4: Interneti teenuste kasutamisvõimalused Tartu Ülikooli postiloendi teenus - http://lists.ut.ee/ 1) Mis teenusega on tegemist? Kellele on see teenus suunatud? Kuidas ja kust leidsite? 2) Kuidas vahetada postiloendi nime ja postiloendi haldurit? Kuidas ja kust leidsite? 3) Leidke Tartu Ülikooli erivajadusega üliõpilaste list. Pange kirja, kuidas otsite ja mis on listi aadress. Veebikeskkond Osalusveeb - https://www.osale.ee/ 4) Millega on tegemist? Kuidas saab osaleda? 5) Leidke ettepanek abielu e-registreerimise kohta. Kuidas otsite? Millega on tegemist? Kelle idee see on? Millal see on sisestatud? 6) Kas veebikeskkonnas leidub ettepanekuid tsensuuri kohta/teemadel? Kui jah, kui palju ettepanekuid leiate, kelle ettepanekud need on ja milline on nende sisu? Kuidas otsite?
Nimi: Õpperühm: Praktiline töö nr. 4: Interneti teenuste kasutamisvõimalused Tartu Ülikooli postiloendi teenus - http://lists.ut.ee/ 1) Mis teenusega on tegemist? Kellele on see teenus suunatud? Kuidas ja kust leidsite? 2) Kuidas vahetada postiloendi nime ja postiloendi haldurit? Kuidas ja kust leidsite? 3) Leidke Tartu Ülikooli erivajadusega üliõpilaste list. Pange kirja, kuidas otsite ja mis on listi aadress. Veebikeskkond Osalusveeb - https://www.osale.ee/ 4) Millega on tegemist? Kuidas saab osaleda? 5) Leidke ettepanek abielu e-registreerimise kohta. Kuidas otsite? Millega on tegemist? Kelle idee see on? Millal see on sisestatud? 6) Kas veebikeskkonnas leidub ettepanekuid tsensuuri kohta/teemadel? Kui jah, kui palju ettepanekuid leiate, kelle ettepanekud need on ja milline on nende sisu? Kuidas otsite?
Erinevad kliendirühmad. Raskete ja erivajadustega klientide teenindamine. MK13-TE Kes on erivajadusega inimene? • Liikumispuue • Nägemispuue • Kuulmispuue • Vaimupuue Kuulmispuudega inimese teenindamine • Pöördu kliendiga rääkides näoga tema poole. • Küsi kliendilt, kas ta vajab abistamist. • Ära räägi kõva häälega. • Vajadusel kirjuta oma teade paberile. Nägemispuudega inimese teenindamine • Märka valget keppi, pimedat ja juhtkoera. • Kõnetamisel puuduta pimeda käsivart. Tutvusta ennast. • Küsi kliendilt, mitte tema saatjalt, kas ta soovib abistamist.
.................. 4 Andeka lapse tunnused...............................................................................................7 1.2 Andekuse diagnoosimine.................................................................................. 11 1.21 Andekuse diagnoosimise meetodite liigid....................................................12 2.Andeka lapse arendamine..........................................................................................15 Haridusliku erivajadusega õpilase õppekorralduse erisused ................................... 15 § 46. Haridusliku erivajadusega õpilane.............................................................. 15 § 47. Haridusliku erivajadusega õpilase õppe korraldamine................................15 § 48. Kooli otsusel rakendatavad meetmed haridusliku erivajadusega õpilase arengu toetamiseks............................................................................................... 16
Ka ENSV ajal pakuti pakuti intellektipuudega lastele ja nende vanematele tuge, võimaldades intellektipuudega sündinud lapsest loobuda ning anda laps üle riiklikule ülalpidamisele. ENSV perioodi kohta väärib kindlasti märkimist fakt, et kõige esimesed kõiki puuetega isikuid koondavaid organisatsioonid rajati Eestis 80ndate paiku. Tol ajal tunti neid kui invaühinguid. Haapsalu Sanatoorne Internaatkool Haapsalu Sanatoorne Internaatkool arvestab iga haridusliku ja füüsilise erivajadusega õpilase individuaalsust, loob parimad võimalused tema igakülgseks võimetekohaseks arenguks ning elus toimetulekuks. Kooli õppe- ja kasvatustöö on suunatud õpilaste eetiliste väärtushinnangute ja iseseisvas elus vajalike toimetulekuoskuste kujundamisele. Kooli eesmärkideks on anda erivajadustega lastele üldharidus vastavalt nende füüsilistele ja vaimsetele võimetele, tagada koolikohustuse täitmine ja vähemalt rahuldav õppeedukus, arvestada
postiloendite haldureid muuta) ning annab edasi uue halduri nime ja e-posti aaressi peale mida muudetakse postiloendi seadeid. See variant ei ole kõige parem, kuna sõltub teisest osakonnast ,kus tuleb kontrollida soovija tausta. Lisaks on oht infomürale ja seetõttu ka viivitustele. Samas on see aga kõige kindlam viis. Lists.ut.eeè infoè küsimused ja vastusedè kuidas vahetada postiloendi nimeè kuidas vahetada postiloendi haldurit 3) Leidke Tartu Ülikooli erivajadusega üliõpilaste list. Pange kirja, kuidas otsite ja mis on listi aadress. [email protected] Lists.ut.ee è postiloendite nimekiri è http://lists.ut.ee:8888/wws/lists è erivajadusega üliõpilased Veebikeskkond Osalusveeb - https://www.osale.ee/ 4) Millega on tegemist? Kuidas saab osaleda? Osalusveeb on võimalus kaasa rääkida ühiskonnas toimuva suhtes, esitada valitsusele ettepanekuid, avaldada arvamust töös olevate eelnõude suhtes ning otsida õigusakte või
Suhtlemine AEV ja HEV lastega Signe Raudik TÜ eripedagoogika osakond kevad 2012 HEV määratlus § 46. Haridusliku erivajadusega õpilane (1) Haridusliku erivajadusega õpilane on õpilane, kelle andekus, õpiraskused, terviseseisund, puue, käitumis- ja tundeeluhäired, pikemaajaline õppest eemalviibimine või kooli õppekeele ebapiisav valdamine toob kaasa vajaduse teha muudatusi või kohandusi õppe sisus, õppeprotsessis, õppe kestuses, õppekoormuses, õppekeskkonnas (nagu õppevahendid, õpperuumid, suhtluskeel, sealhulgas viipekeel või muud alternatiivsed suhtlusvahendid, tugipersonal, spetsiaalse ettevalmistusega pedagoogid),
1940-1991 möödus Nõukogude Venemaa koosseisus. Perioodi positiivseks küljeks tuleb pidada korralike andmebaaside loomist eriabi vajavate laste kohta, samuti üleriigilise arstiabi väljaarendamist. Kuni 1960 olid erivajadustega lapsed eraldi kasvatus- või hoolekandeasutustes. 1958 avati kurtide laste erirühm, 1966 logopeediline rühm lasteaias. 1968 loodi Tartu Ülikooli juurde defektoloogia osakond, mis hakkas ette valmistama erivajadusega inimeste õpetajaid ja tegelema ka vastava õppekirjanduse loomisega. Alates 1991 on Eestisse levinud palju Euroopa riikides tavapäraseid suundumusi, olulisemaks võib neist pidada kaasamise ja meeskonnatöö põhimõtteid, koostöö tähtsustamist lapsevanematega. Kui nõukogude pedagoogika pööras palju tähelepanu arengupuuetega laste avastamisele ja kokku lugemisele, seosele meditsiiniga, siis tänapäeval on levimas sekkumispedagoogika. Sekkumispedagoogika osadeks on: A
erivajadustega inimeste õpperühmad kaheksas kutseõppeasutustes, 1998/1999. õppeaastal kümnes kutseõppeasutuses. Lisaks kutseõppeasutustele on 1996. aastast puudega inimestel võimalik saada kutsealast ettevalmistust ka Astangu Toimetulekukeskuses, kus korraldatakse kutseõpet õpiraskustega, kerge vaimupuudega, füüsilise puudega või kroonilistest haigustest tingitud püsiva terviserikkega inimestele. 1998/1999. õppeaastal õppis kutseõppeasutustes 197 puudest tingitud erivajadusega õppurit. Põhilise osa erivajadustega õppuritest moodustasid vaimupuudega inimesed (166). Astangu Toimtulekukeskuses õppis lisaks veel 104 õpilast. Puudega õpilased õppisid talupidamist, majapidamist, infotehnoloogiat, sotsiaaltööd, lastehoidu, puhastustöid, maalritööd, kalandust, mööblirestaureerimist, kergerõivaste õmblemist, pagar-kondiitri erialal jne . 1996. aastast on 125 puudega inimest osalenud tööturuameti poolt finantseeritavates
korraldamine usaldusväärsus telefonitöö ja info- teeninduskultuur (suhtlustehnikate oskus konflikte lahendada, usaldusväärsus, vahetus; valdamine, koostöö, kliendi-teenindus, orienteeruda situatasioonis, tolerantsus, verbaalne erivajadusega kliendid, kultuur, etikett ), suhelda, keeleoskus, sidetehnika võimekus, tasa-kaalukus, külaliste büroo- ja sidetehnika kasutamine, kasutamise oskus empaatilisus, positiivsus, vastuvõtuga töökeskkond avatus seonduvad ülesanded kolleegide dokumendihaldus, koostööoskus, oskus dokumente avatus, tolerantsus,
15 KOKKUVÕTE Puudega lapsel on terve lapsega samaväärsed võimalused hariduseks, arenemiseks ja eneseteostuseks ning haridustee alguseks võib pidada lasteaeda. Puudega lapse, sealhulgas ka vaimupuudega lapse, arengu seisukohalt on tähtis, et arendamise ja õpetamisega tehakse algust võimalikult varakult. Lapevanematel on õigus valida oma erivajadusega lapsele sobiv arengukeskkond: lasteaia üldrühm, sobitusrühm, erirühm. Samas ei tohi ära unustada, et kodu on samuti lapse jaoks õpikeskkond ning lapsed ei peaks elama lasteaia nädalarühmas, vaid oma kodus ja sealt käima lasteaias mängimas ja õppimas. Tänapäeva ühiskonnas, mis esitab kõrged nõudmised haridusele ja kasvatusele, on aktuaalne lasteasutuse töötajate ja lastevanemate koostöö, mille eesmärgiks on luua lapsele soodne arengukeskkond nii lasteaias kui kodus.
sensoorsete või kommunikatsioonivõimete, sotsiaalse või emotsionaalse käitumise või liitpuuete poolest sedavõrd, et vajavad eripedagoogilist abi, millega luuakse tingimused nende maksimaalseks arenguks. Nad erinevad eakaaslastest oma võimetelt, kultuuriliselt või sotsiaalselt taustalt või isiksuseomadustelt nii palju, et vajavad oma arengupotensiaali realiseerimiseks kohandatud õpikeskkonda. Erivajadusega lapsi on 10-14% laste üldarvust. Valisin teema selletõttu, et see huvitab mind. Erivajadustega laste teema hakkas mulle huvi pakkuma paar suve tagasi, kui käisin Viljandi lähistel Karulas, erivajadustega inimeste hooldekodus. Seal näidata mõnda inimest, kes muidu ehk oleks täiesti terve, kui teda lapsepõlves poleks valesti koheldud. Näiteks ühte poissi olevat hoitud puuris, laudas loomade juures ning temaga ei suheldud üldse ja praegu ei osanud ta ei suhelda ega korralikult süüa
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
