Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Mõistete sõnaraamat
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge
Võrdeteguriks on Plancki konstant h. See • Luks (lx) vastab valgustatusele üks asjaolu oli tolleaegsete teooriate abil luumen ruutmeetri seletamatu. Planck pidas sellist energia kohta; kvanditust aine, mitte valguse enda omaduseks. Tema meelest puutus valgus • nitt (nt) vastab asjasse ainult nii palju, et valgus saab ainega heledusele 1 cd kiirgava pinna energiat vahetada ainult kvantide kaupa sellepärast, et aine võimaldab ainult teatud kindlaid energianivoosid.
Võrdeteguri pöördeväärtust nim. vahelduvvoolu ringi kogutakistuseks: I=U/Z ja Z= Faaside vahe pinge ja voolutugevuse vahel: Kui φ = 0 siis cosφ = 1 ja võimsus on maksimaalne, Kui φ = 90° siis cosφ = 0 ja võimsus on 0 Võimsus vahelduvvooluringis: N=I*U*cos φ (cos φ on võimsustegur) Pingeresonants on olukord pooli ja kondensaatorit sisaldavas jadaahelas, kus ahela reaktiivtakistus on null.
Võrdetegur a on positiivne arv, siis paikneb sirge I ja III koordinaatveerandis; kui võrdetegur a on negatiivne arv, siis paikneb sirge II ja IV koordinaatveerandis.
Võrdetegur on mõlemal juhul k 2 m . Algmomendil oli masspunkt M punktis M0, mille koordi-naadid on (l ; 0) ja ta suundus kiirusega v0 punkti A poole.
Võrdetegur on mk 2 . Liikumise ajal arvestada ka keskkonna takistavat mõju,  takistusjõud R on võrdeline kiirusega ja võrdetegur on 2mk1 . Alghetkel asus punkt x-telje positiivsel poolel kaugusel l tsentrist 0 ning algkiirus v0 = 0 . Leida punkti liikumise seadus.
Võrdetegur k – kaks ühe kuloni suurust laengut mõjutavad vaakumis teineteist 1m kauguselt jõuga 9 x 109N. Aine di elektriline läbitavus – ainet iseloomustav suurus, mis näitab mitu korda nõrgeneb elektrilaengute vastastikmõju keskkonnas võrreldes vaakumiga.
Võrdeteguriks on lagunemistõenäosus λ. Selline seos viib pärast integreerimist eksponentsiaalse seoseni: N = N0 exp(-λt), kus N on aja t jooksul lagunenud tuumade arv ja N0 tuumade arv alghetkel.
Võrdeteguriks on eritakistus. o Aine eritakistus ρ näitab, kui suur on sellest ainest valmistatud ühikulise pikkuse ja ühikulise ristlõikepindalaga keha takistus.
Võrdetegur l - kontuuri induktiivsus kirjeldab magnetvoo olenust kontuurist, selle kujust, mõõtmetest ja keskkonna magnetilistest omadusetst.
Võrdeteguriks on aine eritakistus ρ : R = ρ l / S . Metallide takistust põhjustab laengukandjate vastastikmõju võnkuvate ioonidega.
Võrdetegur – näitab reaktsiooni kiirust tingimustes, kus kõigi reageerivate ainete kontsentratsioonid võrduvad ühega.
Võrdetegur on k m . Alghetkel oli keha kiirus v0. Leida ajahetk, millal kiirus on 4 korda väiksem algkiirusest.
Võrdetegurit g nimetatakse juhtivuseks • Tema pöördväärtust aga juhi või vaadeldava vooluringi takistuseks.
Võrdetegurit g nim. juhituvuseks, tema pöördväärtust aga juhi või vaadeldava vooluringi osa takistuseks.
Võrdetegur on 6 N/s2. Leida keha liikumise võrrand, kui algkiirus on 0,25 m/s ja see on jõu suunaline.
Võrdetegur on k. Punkti algkoordinaat on x0 ja kiirusega v0 suundus ta x-telje positiivses suunas.
Võrdetegur on seejuures 0,04 g . Leida kuulikese liikumise võrrand ja keha ülesliikumise aeg.
Võrdetegur on k S . Leida allveelaeva sukeldumise võrrand ja maksimaalne sukeldumiskiirus.
Võrdetegur g on kõikjal maailmaruumis ühesugune, seda nimetatakse gravitatsioonikonstandiks
Võrdeteguriks on hõõrdetegur. See on suunatud vastassuunas potentsiaalsele liikumissuunale.
Võrdetegurit nimetatakse takistuseks. Ohmi seadust saab väljendada järgmise valemi abil:
Võrdetegurit g nimetatakse juhtivuseks, tema pöördväärtust R aga juhi takistuseks.
Võrdetegurit k nimetatakse deformeeritud kehajäikusteguriks ehk lihtsalt jäikuseks.
Võrdeteguriks on pöörlemise nurkkiirus ümber kiiruste hetkelise tsentri.
Võrdetegurit k nimetatakse jäikusteguriks. Jäikustegur iseloomustab keha.
Võrdetegurit g nimetatakse materjali nihkemooduliks.
Võrdetegurit k nimetatakse plancki konstandiks.
Tulemused kuvatakse siia. Otsimiseks kirjuta üles lahtrisse(vähemalt 3 tähte pikk).
Leksikon põhineb AnnaAbi õppematerjalidel(Beta).

Andmebaas (kokku 683 873 mõistet) põhineb annaabi õppematerjalidel, seetõttu võib esineda vigu!
Aita AnnaAbit ja teata vigastest terminitest - iga kord võid teenida kuni 10 punkti.

Suvaline mõiste



Kirjelduse muutmiseks pead sisse logima
või
Kasutajanimi/Email
Parool

Unustasid parooli?

või

Tee tasuta konto

UUTELE LIITUJATELE KONTO AKTIVEERIMISEL +10 PUNKTI !


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun