White oma vastuses Chartierile ei näe mingit vasturääkivust ühelt poolt idee vahel, et antud kultuuris ringlevad koodid seavad piirid sellele, mida on võimalik ütleda, ja idee vahel, et koode saab enam või vähem vabalt, enam või vähem teadlikult valida. Teine küsimus puudutab tropoloogiat kui diskursuseteooriat. White'ile on oluline tuvastada need baasstruktuurid, millest lähtudes on võimalik produtseerida kõiki võimalikke figuraalseid diskursusi, see tähendab klassikalise ja uusklassikalise retoorika nelja troopi (metafoor, metonüümia, sünekdohh ja iroonia). Siit Chartieri teine küsimus: kas on õigustatud kasutada keelelise ja poeetilise prefiguratsiooni tropoloogilist mudelit, arvestamata retoorika ajalooliselt väga muutlikku tähendust ja eri autorite erinevat lähedusastet selle kõnekorrastusviisiga, mis renessansist 19. sajandini ei ole püsinud sugugi ühtse ja muutumatuna. White oma vastuses toob välja, et tropoloogia teooria, mida ta on kasutanud
j majandusteooria? 36 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz 4. Suure Depressiooni ajal tõusis töötuse määr 1933 aastaks, mis USAs oli 1929 aastal 3,2 % kuni: a) 10% - ni; b) 15% - ni; c) 20%- ni; d) d) 25%- 25%- ni; ni; e)) 30%- % ni. 5. Turgude iseregulatsiooni võimele, mis viiks tööjõu täishõivele ja tagaks makroökonoomilise tasakaalu loodavad: a) a) uusklassikalise uusklassikalise koolkonna koolkonna esindajad; esindajad; b) keynsliku koolkonna esindajad; c)) marksistliku koolkonna esindajad; j ; d) varimajanduse tegelased. Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz 6. Äritsüklid: a) on põhjustatud intressimäärade tõusust; b) on põhjustatud negatiivsest seosest reaalse kogutoodangu ja hinnataseme vahel;
moodustuvad loomulikud piirkonnad. Kontsentriliste vöönditelinnamudel. Burgessi mudel. Sellest morfoloogilisest kirjeldusest arendati üldisem mudel. Teine linna arengut esitav mudel on Hoyti sektormudel - selles mudelis järgib linnamaa kasutus transpordikoridore. Kolmas linna arengumudel on Harrise-Ullmanni mitmekeskuseline mudel – maakasutusvormide suhtelisel paiknemisel põhinev mudel. 1B. Linnamajandus (lk 94-107) Linnamajanduse lähtekohtadeks on uusklassikalise majanduse põhiprintsiibid, mida kasautatakse ruumilises dimensioonis. Nendeks on kontsentrilise ja homogeense linna idee, inimese majanduslikult ratsionaalne käitumine, turu täielikult vaba areng ja lineaarne kaugus kõige olulisema tegurina funktsioonide paiknemisel. Üksiku indiviidi võimalused mõjutada turumajandust on väikesed. Turumajandus on isereguleeriv süsteem, kuhu riik ei peaks sekkuma. Thüneni mudel – selgitab erinevate toodete paigutumist ning maa majanduslikku väärtust
c. mitu korda ületab tarbimine säästmist d. mitu korda on parlament suurem kui valitsus 9. “Turumehhanism on piisavalt tugev selleks, et saada üle välistest vapustustest ja ta on võimeline viima majanduse kiiresti üldisesse tasakaalu. Üldise tasakaalu korral kõikidel turgudel pakkumine võrdub nõudlusega ja pole vaja mingeid muudatusi.” Ülaltoodud tsitaati aktsepteerivad: a. plaanimajanduse korüfeed b. Keynesi koolkonna majandusteadlased c. uusklassikalise koolkonna esindajad d. monetaristid. 10. Milline on 1000 kroonise kupongvõlakirja müügihind täna, kui realiseerimiseni jääb kolm aastat? Igaaastane kupongi makse on 100 krooni ja võlakirja nõutav tulumäär e. teiste analoogsete võlakirjade intressimäär on 12%. PV = 100 / 1,12 + 100 / 1,2544 + 1100 / 1,4049 = 89,29 + 79,72 + 782,97 = 951,98 kr. a. 782,97 b. 951,98 c. 1000 d. 1120 11. Eesti väliskaubanduse arengu üks põhimõtteid on: a
piirkond. Kaugemal keskusest, keskklassi piirkonna taga, asub ülemklassi piirkond, kus on ka väike ärikeskus. Linna teisel poolele on kontsentreeritult rasketööstus, mille läheduses on jälle alamklassi piirkond. Äärelinnas paikneb nn magamispiirkond, kust osa inimesi käib tööl linnakeskuses või kergetööstuse piirkonnas. Sellest kaugemal paiknevad elanike pendelrändel põhinevad magamislinnad. Linnamajandus (lk 94-107) Linnamajanduse lähtekohtadeks on uusklassikalise majanduse põhiprintsiibid, mida kasutatakse ruumilises majanduses. Nendeks on kontsentrilise ja homogeense linna idee, inimeste majanduslikult ratsionaalne käitumine, turu täielikult vaba areng ja lineaarne kaugus kõige olulisema tegurina funktsioonide paiknemisel. Tegemist on normatiivse lähenemisega, mis selgitab kuidas linnad peaksid arenema, mitte aga kuidas nad on reaalselt arenenud. Uusklassikalise majanduse põhiprintsiipide järgi indiviidide ja ettevõtete käitumist uurides
Majanduslik tõus: järgneb tavaliselt alangule ja toob kaasa majandusliku aktiivsuse tõusu. J. F. Kennedy poolt kasutusele võetud "nõudluspoolne" majanduspoliitika tähendas, et: üksikisiku maksukoormuse vähendamist (sai rohkem osta, s.t. nõudlus suurenes) Eesti majanduse suhteliselt kiire arengu üks põhjusi oli: liberaalne ja avatud majandus. Turgude iseregulatsiooni võimele, mis viiks tööjõu täishõivele ja tagaks makroökonoomilise tasakaalu loodavad: uusklassikalise koolkonna esindajad Marshalli plaan oli: USA majandusabi Euroopa riikidele pärast Teise maailmasõja lõppu Suure Depressiooni ajal tõusis töötuse määr 1933 aastaks, mis USAs oli 1929 aastal 3,2 % kuni: 25% ni Klassikaline majandusteooria: käsitleb tööpuuduse esmase põhjusena liialt kõrget palga taset võrreldes toodangu hinnatasemega Turumehhanism on piisavalt tugev selleks, et saada üle välistest vapustustest ja ta on
c. mitu korda ületab tarbimine säästmist d. mitu korda on parlament suurem kui valitsus 9. "Turumehhanism on piisavalt tugev selleks, et saada üle välistest vapustustest ja ta on võimeline viima majanduse kiiresti üldisesse tasakaalu. Üldise tasakaalu korral kõikidel turgudel pakkumine võrdub nõudlusega ja pole vaja mingeid muudatusi." Ülaltoodud tsitaati aktsepteerivad: a. plaanimajanduse korüfeed b. Keynesi koolkonna majandusteadlased c. * uusklassikalise koolkonna esindajad d. monetaristid. 10. Milline on 1000 kroonise kupongvõlakirja müügihind täna, kui realiseerimiseni jääb kolm aastat? Igaaastane kupongi makse on 100 krooni ja võlakirja nõutav tulumäär e. teiste analoogsete võlakirjade intressimäär on 12%. a. 782,97 b. * 951,98 c. 1000 d. 1120 11. Devalvatsioon on: a. valuuta ametlik kurss b. finantsinstrument, mis on kujunenud sõltuvalt valuuta nõudluse ja pakkumise vahekorrast c
töötada välja üks ja ainuke kõikehõlmav majandusteooria, mis võimaldaks tulevikus igasuguseid majandusalaseid vigu vältida d. olla vastukaaluks pealetungiva mikroökonoomika mõjudele Suure Depressiooni ajal tõusis töötuse määr 1933 aastaks, mis USAs oli 1929 aastal 3,2 % kuni: a. 10% - ni b. 15% - ni c. 20%- ni d. 25%- ni e. 30%- ni Turgude iseregulatsiooni võimele, mis viiks tööjõu täishõivele ja tagaks makroökonoomilise tasakaalu loodavad: a. uusklassikalise koolkonna esindajad b. keynsliku koolkonna esindajad c. marksistliku koolkonna esindajad d. varimajanduse tegelased “Turumehhanism on piisavalt tugev selleks, et saada üle välistest vapustustest ja ta on võimeline viima majanduse kiiresti üldisesse tasakaalu. Üldise tasakaalu korral kõikidel turgudel pakkumine võrdub nõudlusega ja pole vaja mingeid muudatusi.” Ülaltoodud tsitaati aktsepteerivad: a. uusklassikalise koolkonna esindajad b. plaanimajanduse korüfeed
Töötajaid usaldatakse, eeldatakse, et nad on lojaalsed, huvitatud meeskonnatööst. Need on tüüpilised Jaapani kultuurile, kus kõrgelt väärtustatakse harmooniat ja indiviidi allumist grupile. Paljudes firmades koheldakse töötajaid perekonnaliikmetena. USA-s rõhutatakse rohkem individualismi ja pragmatismi (Pragmatism on suund filosoofias, mis asetab rõhu praktikale ja tegutsemisele teadmise, väärtuse või tähenduse alusena). 10. Klassikalise ja uusklassikalise koolkonna võrdlus Klassikaline Fayol, Taylor, Weber Teooria keskmes oli ametlik organisatsioon, mille aluseks on koordinatsioon ehk kooskõla kindlustamine. Organisatsiooni huvid on tähtsamad kui üksikisikute omad (ei arvestatud tööliste sotsiaalseid vajadusi). Töötajaid ergutati oma huve kohandama organisatsiooni omadega ning seeläbi taotlema tegevusühtsust. Põhiliselt tegeleti töökorralduse ja töö lihtsustamisega. Tähtsat rolli mängivad org
Tugev olustikuline konkreetsus, realistkum esitluslaad. Sütiste kõrval kirjutasid kriitilisi realistlikke olustiku- ja portreemaalinguid: Kärner, Barbarus, Semper, Alle, Under. 1930ndate alguses rahvuslik hoiak luules elulähedus, lihtsustatud vorm: Visnapuu, Adson, Hiir. Nendega liituvad hiljem noored värsikirjutajad Evald J. Voitk, Roopi Hallimäe jt. Uussümbolistlik luule 1930ndate lõpul liikuline klassikaliste traditsioonide suunas estetism ja sümbolism uue lainena. Uusklassikalise sümbolismi esindasid noor luulepõlvkond arbujad. Arbujate loomingus jätkuvad nooreestiliku sümbolismi maailmanägemise jooned. 1940. aastaks olid luules kesksele kohale kinnistunud arbujad. Eesti luule kaanon oli kujunenud arbujatekeskseks, vahepealsed eluläheduslikud suundumused taandusid. 1940. aastaks oli modernismieelne situatsioon, sürrealism jõudis Tallinna. 1940nda esimeses pooles eesti luules valitses põlvkondade tasakaal: Visnapuu, Under, Adson ning arbujad, lisaks veel
Personali voolavuse eesmärkidele vähendamine 7. Õiglane tasustamine 6. Initsiatiivi tunnustamine 7. Meeskonnavaim Tänapäeval ei ole Fayol'i postulaadid üks-üheselt kasutatavad, kuna juhtimine on muutunud rohkem inimestekeskseks ja ,,pehmemaks" 1.14 Selgita, mille poolest erinesid klassikalise (teadusliku / administratiivse) koolkonna ja uusklassikalise (käitumusliku) koolkonna põhilised seisukohad juhtimise vallas! Klassikalinse koolkonna seisukoht on, et eksisteerib üks õigeim viis juhtimiseks, põhiline eesmärk on saavutada ratsionaalsus. Klassikaline kk käsitleb inimesi, kui masinaid, kes peavad töötama, mitte mõtlema. Juhi ül on välja selgitada, kuidas midagi kõige paremini teha. Uus- klassikaline kk seevastu käsitleb ori kui sotsiaalset süsteemi, kus juhi ülesanne on inimestega suhelda ja neid suunata
„Noored partisanid“, „Viis vangi“, „Väike luuleraamat“, „Valgus ja varjud“, „Ringkäik“. 13) Arbujate tegevus ja looming Antoloogia „Arbujad“ koostas Ants Oras 1938. Arbujad on haritlas-boheemlaste loominguline sõpruskond. Arbujatesse kuulusid Alver, Talvik, Kangro, Masing (jääb veidi eemale), Sang, Merilaas, Viiding ja Raud. Nad suhtlevad TÜs ja Tartu kohvikutes, üliõpilasseltsis Veljesto (Talvik, Viiding, Kangro). Arbujalikkus = Alveri ja Talviku esindatud uusklassikalise vormiga luule, sümbolismipoolsem laad, tagasipöördumine „Noor-Eesti“ lätetele. Suur osa autoritest ei jää Eestisse. Neist, kes jäävad, kujunevad vaikiva või poolvaikiva vastupanu sümbolid. Talvik pannakse vangi, kus ta sureb. Alver on vaikivas olekus pärast II MS 20 a. Kangro läheb pagulusse ja hakkab paguluskirjanduse võrgustikku ja arbujate tõlgendust edasi kandma. Kangro kirjutab 1980ndatel „Arbujate“ aegu meenutava teose
3. Mille poolest erineb klassikalise makroökonoomika ja Keynesi j majandusteooria? Lembit Viilup PhD IT Kolledz 4. Suure Depressiooni ajal tõusis töötuse määr 1933 aastaks, mis USAs oli 1929 aastal 3,2 % kuni: a) 10% - ni; b) 15% - ni; c) 20%- ni; d) 25%- ni; e) 30%- ni. ni 5. Turgude iseregulatsiooni võimele, mis viiks tööjõu täishõivele ja tagaks makroökonoomilise tasakaalu loodavad: a) uusklassikalise koolkonna esindajad; b) keynsliku koolkonna esindajad; c) marksistliku koolkonna esindajad; d) varimajanduse tegelased. Lembit Viilup PhD IT Kolledz 6. Äritsüklid: a) on põhjustatud intressimäärade tõusust; b) on põhjustatud negatiivsest seosest reaalse kogutoodangu ja hinnataseme vahel; c) avalduvad majanduses vahelduvate langus ja tõusuperioodidena; d) on põhjustatud tehnoloogia arengust. 7. Majanduslik tõus:
Metsaomanik võrdleb igal aastal puistuga seotud kapitalilt saadavat tulu ( I / I n ) puistu kasvatamise kuludega. I tähistab tulu, I n aga seotud kapitali. Võrreldakse 59 alternatiivkulusid, s.t alternatiivsest investeeringust saamatajäänud tulu. Seega kasvatab omanik puistut senikaua, kuni kasvava puistuga seotud kapitali tulusus ületab soovitud intressimäära (i) ehk ( I / I n ) i . Uusklassikalise majandusteooria kohaselt on optimaalne küpsusvanus hetk, mil marginaaltulud võrduvad marginaalkuludega ehk ( I / I n ) i . Kui läheneda probleemile investeeringu hindamise seisukohalt, on see puistu vanus, mil puistu majandamisest saadava In netotulu nüüdisväärtus I 0 on maksimaalne. (1 i ) n Kaasaegses ühiskonnas ei ole metsaomanikule antud vabadust kasutada
annaabi.ee 
