7. Tööõnnetuse uurimine Tööõnnetuse uurimise eesmärk on: 1) välja selgitada tööõnnetuse asjaolud ja põhjused; 2) koguda andmeid tööõnnetuse analüüsiks ja järelduste tegemiseks ja 3) kindlaks määrata tööõnnetuse põhjustest tulenevad abinõud samalaadse juhtumi vältimiseks. a. Tööõnnetuse uurimise üldnõuded Tööõnnetuse asjaolude ja põhjuste väljaselgitamiseks korraldatakse järgmised uurimistoimingud: 1) sündmuskoha vaatlus, mille käigus kogutakse tõendid sündmuskohast (fotografeeritakse, koostatakse skeemid), hinnatakse töötaja töökoha ja kasutatud töövahendi vastavust töötervishoiu- ja tööohutusnõuetele, vajadusel kaasatakse vaatluse juurde asjakohane spetsialist. Sündmuskoha vaatluse tulemuste kohta koostatakse vaatlusprotokoll, millele lisatakse vaatluse käigus kogutud tõendid;
2.7.1.3 Tööõnnetuse uurimine Tööõnnetuse uurimise eesmärk Tööõnnetuse uurimise eesmärk on: 1) välja selgitada tööõnnetuse asjaolud ja põhjused; 2) koguda andmeid tööõnnetuse analüüsiks ja järelduste tegemiseks ja 3) kindlaks määrata tööõnnetuse põhjustest tulenevad abinõud samalaadse juhtumi vältimiseks. Tööõnnetuse uurimise üldnõuded Tööõnnetuse asjaolude ja põhjuste väljaselgitamiseks korraldatakse järgmised uurimistoimingud: sündmuskoha vaatlus, mille käigus kogutakse tõendid sündmuskohast (fotografeeritakse, koostatakse skeemid), hinnatakse töötaja töökoha ja kasutatud töövahendi vastavust töötervishoiu- ja tööohutusnõuetele, vajadusel kaasatakse vaatluse juurde asjakohane spetsialist. Sündmuskoha vaatluse tulemuste kohta koostatakse vaatlusprotokoll, millele lisatakse vaatluse käigus kogutud tõendid;
Kahtlustatava/süüdistatava/kohtualuse kohustused 1)ilmuda kutsete peale kohale 2)alluda seaduslikele korraldustele Kannatanu õigused 1)anda ütlusi 2)esitada omapoolseid ütlusi 3)anda taotlusi 4)tutvuda soovi korral kriminaalasja materjalidega (menetluse lõppstaadiumis) 5)õigus esitleda taandusi menetlejate vastu 6)õigus kaevata Kannatanu kohustused 1)peab ilmuma kutsete peale politseisse, prokuratuuri, kohtusse 37.tõendid ja uurimistoimingud kriminaalmenetluses 1)kuriteo toimepanemise aeg, koht, viis 2)milline kuritegu toime pandud, mis paragrahvi alusel fikseerida 3)isiku süü 4)kurjategijat iseloomustav materjal Tõenditeks on: 1)ütlused, mis saadakse ülekuulamisel 2)ekspertiisid 3)asitõendid 4)uurimistoimingute protokollid TOIMINGUD 1. vastastamine 2 isikut kuulatakse üle üheaegselt. Sellistel hetkedel, kui antakse ristivastupi vastuste kirja panemise meetodil. 2
45. Menetlejad ja menetlusosalised kriminaalmenetluses. Nende õigused ja kohustused. Menetlejad: kohus, prokuratuur ja politseiprefektuur. Menetlusosalised: kahtlustatav/süüdistatav/kohtualune, nende kaitsjad + kannatanu ja tsiviilkostja. Õigused: *teada, milles kahtlustatakse/süüdistatakse *omada kaitsjat *anda ütlusi *esitada taandusi menetleja suhtes *esitada taotlus/kaebusi *osaleda enda vahistamise juures. Kohustus on ilmuda sinna kohale kuhu kutsuti. 46. Tõendid ja uurimistoimingud kriminaalmenetluses. Tõendada on vaja: 1)kuriteo toimepanemise aeg, koht ja viis, vahendid 2)kuriteo koosseis karistusseadustiku vastavat paragrahvi 3)kuriteo toimepannu isiku süü 4)kurjategija isik, isiku andmed kas teda on varem karistatud, missugused iseloomustused on tema kohta töökohalt või koolist, kas ta on viibinud hullumajas ning nõutakse ka sissetuleku andmed. Tõendamine toimub läbi toimikute: Ülekuulamised
suuliselt kurtnud halba kohtlemist. 29. märtsil 1983 esitas kaebaja kriminaalkorras kaebuse tundmatute isikute vastu ja nõudis tsiviilhagi kaudu hüvitust. Mitu meditsiinieksperti, kes olid kaebaja läbi vaadanud, tuvastasid mitmesuguseid väiksemaid vigastusi. 24. juunil ja 1. juulil 1983 kuulas eeluurimiskohtunik kaebaja seoses nende kaebustega üle. 20. märtsil 1985 tunnistas kassatsioonikohus kõik eelnenud uurimistoimingud tühiseks, põhjendades, et neid kasutanud kohtunikul puudus pädevus, ning määras asja käsitlema Bordeaux' eeluurimiskohtuniku, kes 23. juunil 1987 tegi otsuse kuriteokoosseisu puudumise kohta. Pärast apellatsioonkaebuse esitamist määras Bordeaux' apellatsioonikohtu süüdistuskoda 3. novembril 1987 asja täiendava uurimise, kuid 12. juulil 1988 kinnitas lõpuks eeluurimiskohtuniku otsuse asja lõpetamise kohta. Kassatsioonikohus jättis edasikaebuse 6. veebruaril 1989
45. Menetlejad ja menetlusosalised kriminaalmenetluses. Nende õigused ja kohustused. Menetlejad: kohus, prokuratuur ja politseiprefektuur. Menetlusosalised: kahtlustatav/süüdistatav/kohtualune, nende kaitsjad + kannatanu ja tsiviilkostja. Õigused: *teada, milles kahtlustatakse/süüdistatakse *omada kaitsjat *anda ütlusi *esitada taandusi menetleja suhtes *esitada taotlus/kaebusi *osaleda enda vahistamise juures. Kohustus on ilmuda sinna kohale kuhu kutsuti. 46. Tõendid ja uurimistoimingud kriminaalmenetluses. Tõendada on vaja: 1)kuriteo toimepanemise aeg, koht ja viis, vahendid 2)kuriteo koosseis karistusseadustiku vastavat paragrahvi 3)kuriteo toimepannu isiku süü 4)kurjategija isik, isiku andmed kas teda on varem karistatud, missugused iseloomustused on tema kohta töökohalt või koolist, kas ta on viibinud hullumajas ning nõutakse ka sissetuleku andmed. Tõendamine toimub läbi toimikute: Ülekuulamised
3 osa: 1)sissejuhatav osa 2)põhiosa e kirjeldav motiveeriv osa 3)resolutiivosa – loetakse ette karistus ja edasi kaebamise kord. 48.Menetlusosalised tsiviilasjades, nende õigused ja kohustused. Hagi esitamine kohtusse. Tsiviilasjade kohtulik arutamine. Tsiviilkohtumenetluses on osalisteks hageja(hagiavalduse esitaja), kostja(isik, kelle vastu on haginõue esitatud) ja kolmas isik(isik, kelle õigusi või kohustusi kohtulahend võib puudutada). 49.Tõendid ja uurimistoimingud kriminaalmenetluses. Tõendada on vaja: 1)kuriteo toimepanemise aeg, koht ja viis, vahendid 2)kuriteo koosseis – karistusseadustiku vastavat paragrahvi 3)kuriteo toimepannu isiku süü 4)kurjategija isik, isiku andmed – kas teda on varem karistatud, missugused iseloomustused on tema kohta töökohalt või koolist, kas ta on viibinud hullumajas ning nõutakse ka sissetuleku andmed. Tõendamine toimub läbi toimikute:
.. Prokuröri ja kohtu luba nõudvad toimingud: - Läbiotsimine - Asitõendi üle 6 kuu hoidmine - Posti- või telegraafisaadetise arest ja läbivaatus (ainult kohus) - Tunnistaja anonüümseks muutmine (ainult kohus) - Laiba väljakaevamine - Deponeerimine (ainult kohus) Uurimistoimingute reguleerimise eesmärk: - Välimiste piiride paika panemine seadusega kuni selleni välja, et regulatsioon puudutab vaid põhiõiguste... Uurimistoimingud: - §§ 68, 75, 77, 83-87, 88, 79, 81, 89, 93, 95, 100. 3-1-1-22-16, 3-1-1-55-16, 3-1-1-101-15, 3-1-1-64-13 Tõendi usaldusväärsus Otsesed ja kaudsed tõendid – kas ühe tõendi pinnalt saab inimest süüdi tunnistada? Jah, saab (nt video). Üks usaldusäärne otsene tõend on piisav kohtule. Kaudsetest tõenditest kokku peab tekkima kogum, mis kummutab alternatiivsed võimalused. See üksik tõend või ka peamine
kuulutab ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded välja prokuröri ametisse nimetamise õigust omav justiitsminister või riigi peaprokurör. Kandidaatidele tuleb avalduse esitamiseks anda aega vähemalt kaks nädalat teadaande avaldamise päevast. (3) Riigi peaprokurör, juhtiv riigiprokurör, juhtivprokurör ning vanemprokurör nimetatakse ametisse avaliku konkursita. 13. Prokurör kohtueelses uurimises ( millised uurimistoimingud teostatakse prokuröri kinnitamisel ?). Prokuratuuriseadus § 4. Riigiprokuratuur (1) Riigiprokuratuuri prokurörid tagavad kohtueelse menetluse seaduslikkuse ja tulemuslikkuse ning esindavad riiklikku süüdistust kohtus ja täidavad teisi seadusega neile pandud ülesandeid. Kohtueelne menetlus – kohtueelse menetluse eesmärk on koguda tõendusmaterjale ja selgitada seeläbi välja toimunu
Tsiviilkostja vanemad, eestkostja. Tsiviilkostja õigused 1) vaielda hagile vastu 2) õigus anda seletusi 3) esitada taotlusi ja tõendeid 4) avaldada taandusi 26 5) soovi korral õigus tutvuda toimikumaterjaliga 6) õigus osa võtta asja kohtulisest arutamisest TÕENDID JA UURIMISTOIMINGUD 1) kuriteo toimepanemise aeg, koht, viis 2) milline kuritegu toime pandud, mis paragrahvi alusel fikseerida 3) isiku süü 4) kurjategijat iseloomustav materjal Tõenditeks on: 1) ütlused, mis saadakse ülekuulamisel 2) ekspertiisid 3) asitõendid 4) uurimistoimingute protokollid Üle tuleb kuulata kõik asjasse puutuvad isikud
4) avaldada taandusi 5) soovi korral õigus tutvuda toimikumaterjaliga 6) õigus osa võtta asja kohtulisest arutamisest kaitsja ei pea ole advokaat, ükskõik millise juriidilise kõrgharidusega isik. Tunnistajad isikud, kes omavad mingitki infot kuriteo asjaolude kohta. Ülekuulamine: kuulatakse üle ning koostatakse protokoll, koostatakse mina-vormis. Palutakse rääkida, mida ta teab. Suunavad küsimused on lubamatud. TÕENDID JA UURIMISTOIMINGUD 1) kuriteo toimepanemise aeg, koht, viis 2) milline kuritegu toime pandud, mis paragrahvi alusel fikseerida 3) isiku süü 4) kurjategijat iseloomustav materjal Tõenditeks on: 1) ütlused, mis saadakse ülekuulamisel 2) ekspertiisid 3) asitõendid 4) uurimistoimingute protokollid Üle tuleb kuulata kõik asjasse puutuvad isikud
väljaandes Ametlikud Teadaanded välja prokuröri ametisse nimetamise õigust omav justiitsminister või riigi peaprokurör. Kandidaatidele tuleb avalduse esitamiseks anda aega vähemalt kaks nädalat teadaande avaldamise päevast. (3) Riigi peaprokurör, juhtiv riigiprokurör, juhtivprokurör ning vanemprokurör nimetatakse ametisse avaliku konkursita. 13. Prokurör kohtueelses uurimises ( millised uurimistoimingud teostatakse prokuröri kinnitamisel ?). Prokuratuuriseadus § 4. Riigiprokuratuur (1) Riigiprokuratuuri prokurörid tagavad kohtueelse menetluse seaduslikkuse ja tulemuslikkuse ning esindavad riiklikku süüdistust kohtus ja täidavad teisi seadusega neile pandud ülesandeid. Kohtueelne menetlus kohtueelse menetluse eesmärk on koguda tõendusmaterjale ja selgitada seeläbi välja toimunu. Kohtueelses
Tööõnnetuse raporti üks eksemplar jääb tööandjale, teised eksemplarid saadab tööandja: 1) töötajale või tema esindajale 2)tööinspektsiooni kohalikule asutusele 3) kohustusliku kindlustuse andjale Kui tööõnnetus toimus teise tööandja juurde suunatud töötajaga, uurib tööõnnetust selles töökohas töötaja tööd korraldanud tööandja Tööõnnetuse uurimise üldnõuded Tööõnnetuse asjaolude ja põhjuste väljaselgitamiseks korraldatakse järgmised uurimistoimingud: 1) sündmuskoha vaatlus, mille käigus kogutakse tõendid sündmuskohast (fotografeeritakse, koostatakse skeemid), hinnatakse töötaja töökoha ja kasutatud töövahendi vastavust töötervishoiu- ja tööohutusnõuetele, vajadusel kaasatakse vaatluse juurde asjakohane spetsialist. Sündmuskoha vaatluse tulemuste kohta koostatakse vaatlusprotokoll, millele lisatakse vaatluse käigus kogutud tõendid;
pildistamise kohustus on sätestatud käesolevas seadustikus. (2) Kui fotot tehes on kasutatud negatiivi, lisatakse see uurimis- või muu menetlustoimingu protokollile. (3) Digitaalfoto esitatakse menetlustoimingu protokollis või selle lisana ja säilitatakse arvutifailina e-toimiku süsteemis. Digitaalfoto võib valmistada ka videosalvestise üksikutest kaadritest. § 150. salvestused Uurimistoimingud § 91_1. Valdaja tahte vastane sisenemine Kui menetlustoimingu tegemiseks on vaja valdaja tahte vastaselt siseneda hoonesse, ruumi, sõidukisse või piirdega alale, lähtutakse käesoleva seadustiku §-s 91 sätestatud korrast, välja arvatud juhul, kui see on vajalik: 1) laiba või sündmuskoha (mis on seotud kuriteo toimepanemisega) (kui näen täpselt sama asja, mis oli nt varastatud) vaatluseks vahetult laiba leidmise või kuriteo toimepanemise järel või
annaabi.ee 
