E. D. Jones Küsimus 15 Mis on väärtuspakkumine? a. Tarbija ootuste ületamine b. Lisaväärtusega toode või teenus c. Brändide väärtustamine Küsimus 16 Mis on suhtlusturundus ehk suhteturundus? a. Koostöö kliendihuvide rahuldamiseks b. Märksõnadeks on kliendid, kanalid ja partnerid. Oskus luua ja hoida püsivat kliendisuhet c. Tegeletakse kliendile orienteeritud töötajate värbamise, treenimise ja motiveerimisega Küsimus 17 Nimeta turundusuuringute meetodid. a. Uurimisteemade ja uurimisobjektide meetodid b. Kvantitatiivsed ja kvalitatiivsed meetodid c. Esmased ja teisesed meetodid Küsimus 18 Millist küsitlustehnikat kasutatakse, kui protsessi iseloomustab nelja üksuse koostoimimine: uurija, intervjueerija, intervjueeritav ja keskkond. a. Postiküsitlus b. Personaalne intervjuu ehk näost-näkku küsitlus c. Telefoniküsitlus Küsimus 19 Millised on esmased andmed? a. Need, mis kogutakse spetsiaalselt uuritava probleemi lahendamiseks b
· regionaal-ja süstemaatiliste geograafide halb läbisaamine omavahel · inimgeograafia Iünklikkus ja arengu aeglustumine · uurimisteemade nappus · vähesed suhted naaberteadustega RUUMIKORRALDUSE PARADIGMA · Vahemaa suhtlemist summutav toime on nõrgenenud · Teooriad vananevad · Uusi teooriad pole välja töödeldud
Ä TÄHENDUS KASUTAMINE ARMAS- R RÕÕMUSTA- TUS TEEMA VALDAMINE K MINE Mis raskendab õppimist? Muidugi oleks vastamiseks vaja korrektset teaduslikku uuringut eri eas poiste ja tüdrukute õppimist soodustavate ja raskendavate asjaolude süsteemi kohta, aga seda ei ole ja praegustes oludes arvatavasti ka ei tule, Isikud, kellel on õigus teha otsuseid uurimisteemade eelistamiseks, ei kujuta tegelikult kuigi hästi ette, · mis see on, mida kutsutakse uuringuks, · Milleks ja kellel oleks vaja teadust ja teaduslike uuringute tulemusi, · mis võiks olla uurimise objekt ja aine, · kes võiks olla uurimise subjekt, · milline peaks olema uuringu eelarve ja ajakava, · milline peaks olema teadusliku uuringu teoreetiline metodoloogiline ja metoodiline alus ning praktiline teostus. Paraku ei võimalda mundriau seda lünka välja näidata
· -geograafia rakenduste vähesus ja autoriteedi langus avalikkuse silmis, · -loodus-ja inimgeograafia v66rdumine teineteisest ja geograafia edasise killunemise oht, · -regionaal-ja süstemaatiliste geograafide halb läbisaamine omavahel, · -vähesed suhted naaberteadustega, geograafia eneseisolatsioon, · -ajaloolise temaatika vohamine kaasaegse arvel, · -eriti just inimgeograafia Iünklikkus ja arengu aeglustumine, · -uurimisteemade nappus, · -noorte huvi langus geograafia vastu ja noore p6lvkonna pealekasvu takerdumine. KVANTITATIIVNE REVOLUTSIOON XX sajandi teisel poolel inimgeograafia iseseisvus lõplikult ja ta areng kiirenes, samuti nagu inimgeograafilise tegelikkuse enda areng, mida ta uurib. Selles arengus v6ib eristada kaks etappi: · nn. kvantitatiivse revolutsiooni aeg, mil inimgeograafia asendas oma varasema regiooniparadigma uue, esialgu killl veel ebaküpse ruumikorralduse paradigmaga ja
Paradigmakriisi i1mingud. Kriisi konkreetsed, praktilise tähtsusega ilmingud: - geograafia rakenduste vähesus ja autoriteedi langus avalikkuse silmis, loodus-ja inimgeograafia võõrdumine teineteisest ja geograafia edasise killunemise oht, - regionaal-ja süstemaatiliste geograafide halb läbisaamine omavahel, - vähesed suhted naaberteadustega, geograafia eneseisolatsioon, - ajaloolise temaatika vohamine kaasaegse arvel, - eriti just inimgeograafia lünklikkus ja arengu aeglustumine, - uurimisteemade nappus, - noorte huvi langus geograafia vastu ja noore põ1vkonna pealekasvu takerdumine. KVANTITATIIVNE REVOLUTSIOON Üldine ülevaade inimgeograafia arengutest ja vooludest 20. saj teisel poolel XX sajandi teisel poolel inimgeograafia iseseisvus 1õplikult ja ta areng kiirenes, samuti nagu inimgeograafilise tegelikkuse enda areng, mida ta uurib. Selles arengus võib eristada kaks etappi: 1. nn
Uurida eesmärki ja selle olemust. Need inimese kasvuprotsessid, mille tulemusena kujuneb ühiskonda integreerumine, sotsiaalne teovõime, ühiskondlik identiteet, osalemine ja osasaamine ning piisav toimetulek ühiskonnaliikmena. Integratsiooniga seonduvad probleemid need asjad, mis takistavad meil eesmärgi täitmist. Pedagoogiline tegevus, mis tegeleb integratsiooniprobleemidega ja nende leevendamisega. Sotsiaalpedagoogikat tuleks defineerida konkreetsete uurimisteemade alusel, mis keskenduksid kodu- ja koolivälistele pedagoogilistele probleemidele ning eristuksid teiste pedagoogiliste distsipliinide põhivaldkondadest. Sotsiaalpedagoogika uurimisvaldkonnaks võib seega pidada inimese subjektsuse kujunemist ning selle kasvatuslikke ja ühiskondlikke eeldusi, eriti subjektsuse kujunemisel ilmnevaid probleeme ja puudusi ning pedagoogilist tegevust nende korrigeerimiseks.
ajakirjad, ajalehed ja trükitud dokumendid, siis täna on neile lisandunud interneti võimalused. Edaspidi on kirjeldatud mõningaid eestikeelseid internetipõhiseid allikaid, kust on võimalik vabalt alla laadida andmeid või kasutada interaktiivseid teenuseid. Seejuures ei taotleta kõigi kasulike veebilehtede ammendavat loetelu. Eesmärgiks on näidata allikate olemasolu erinevates valdkondades ning äratada mõtteid uurimisteemade leidmiseks. Uurimistöö teemast lähtudes leiavad juhendajad ja autorid vajalikku infot kindlasti ka paljudelt muudelt veebilehtedelt. Loodusteaduste valdkonnas tehtavate uurimistööde puhul on võimalik kasutada mitmekülgset Eesti keskkonnainfot. Lähtekohana sobib Keskkonnateabe Keskuse veebileht http://www.keskkonnainfo.ee/ , kust on kättesaadavad andmed õhu, vee, transpordi, maakasutuse, energia, vee, metsa, elurikkuse, kasvuhoonegaaside kohta
- Klientide lisandumine - Tähelepanu liikumine reaktiivselt (tagajärgedega tegelemiselt) preventatiivsele (ennetavale) tegevusele V loeng - 19.03.14 Teacherthoughtbubble.tumblr.com Sotsiaalpedagoogika uurimisobjektid põhidefinitsioonist tuletatuna: Ühiskonda integreerumine Integratsiooniga seonduvad probleemid Pedagoogiline tegevus, mis tegeleb integratsiooniprobleemidega Mollenhauer 1996: sotsiaalpedagoogikat tuleks defineerida uurimisteemade alusel, mis keskenduskid kodu- ja koolivälistele pedagoogilistele probleemidele ning eristuskid teiste pedagoogiliste distsipliinide põhivaldkondadest. Sotsiaalpedagoogilised teooriad saab jagada kaheks: teooriad, mis seotud probleemidega, teooriad, mis seotud lahendustega neile probleemidele Hämaläinen 3ks: Enesemääratlusteooria mis on sotsiaalpedagoogika? (kuhu paigutub teadusena, millised on praktikad?)
andmeid koguda. Väga suur vastutulek õpilastele teemade valimisel osutab lõppkokkuvõttes karuteene neile endile, sest nad jäävad juhendamisest ilma. Pigem valige üks suurem valdkond, millest sel aastal kõik uurimistööd kirjutatakse. Õpetaja tööd tõhustab ka see, kui teemasid valitakse ainekava raames. Selles mõttes pole uurimistöö mingi eraldiseisev tegevus, vaid üks viis läbida ainekava. Ühtlasi lahendab uurimisteemade valimine ainekavast küsimuse, kas teema on jõukohane. RÕK on läbinud mitu ekspertiisivooru, sealhulgas on hinnatud selle eakohasust. Eespool tabelites näidetena toodud teemad hõlmavad kõik mingit ainekava teemat. Lähtekohaks teemade ja uurimisprobleemide sõnastamisel sobivad hästi RÕKis määratud õpitulemused. Allpool on toodud kolm näidet, kuidas ainekavas sisalduv aitab formuleerida uurimisteemasid. Teema õppekavas: Ühiskonna sotsiaalne struktuur Õpitulemused Õpilane:
peab pidevalt tegelema operatiivse ühiskonnaanalüüsiga ning Nimetatud pöörde olulisusele on muuseas tähelepanu juhtinud suunama energia hetkel olulisimatesse valupunktidesse, vältides ka Hämäläinen oma eestikeelses raamatus (2001,47). tegevusi, mis on sotsiaalpedagoogile ehk loominguliselt Mollenhauer ise peab kõige lootustandvamaks paeluvamad, aga mitte nii akuutsed (Schaarschuch 1996, 865- sotsiaalpedagoogika defineerimist teatud uurimisteemade alusel, 866). mis kesken-duksid kõdu- ja koolivälistele pedagoogilistele Klaus Mollenhauer, Teise maailmasõja järgne probleemidele ning eristuksid teiste pedagoogiliste distsipliinide kauaaegne juhtiv saksa sotsiaalpedagoogika teoreetik, käsitleb põhivaldkondadest. Eelkõige peab Mollenhauer silmas oma artiklis (1996) sotsiaalpedagoogika mõiste määratlemisega põlvkondadevabeüse.
kateeder. Publitseerimisvõimaluste avardumine: aeg, kus on võimalik paljudel ajaloo teemadel kirjutada, 80ndate ajakiri Looming (ajaloo ajakiri), ajakiri Akadeemia, 80ndate II poolel hakkab ilmuma ajaloo almanahh Kleios. Likvideeriti teaduste akadeemia toimetiste väljaandmine, hakkas ilmuma ajakiri Drames. Arhiiviallikate publitseerimine. Arhiivinduse teisenemine (Eesti arhiivid on kõige avatuvamad arhiivid). Uurimisteemade muutumine: Nõukogude repressiooni uurimine, Eesti Vabariigi uurimine. Üldhariduskoolide ajaloo õpetamise ümberkorraldamine ja uute õpikute ettevalmistamine. Üldajaloo õpikud ilmusid kiiresti (kiire ajaloo desovietiseerumine). Allikad: arhiivimaterjalid ja publitseeritud dokumendid: Kirjalikud, esemelised, suulised, etnoloogilised, lingvistilised, audiovisuaalsed, elektroonilised. Enne Nõukogude perioodi Eestis oli kaks arhiivi: Eesti riigi arhiiv (Tallinn) ja Eesti
AJALOOKIRJUTAMISE ARENG Ajaloolaste uurimisväljal on kindlasti üks oluline asi poliitika. Ranke pu- hul näiteks isegi ainult poliitika. Muutus, mis toimus, oli see, et poliitika kõrvale ilmus ka teiste komponentide vaatlemine. 19.»sajandi II poolel näi- teks agraarpoliitika, 19.»sajandi keskel indiviidide kõrval ka kihtide ja seisus- te uurimine. Samuti 19.»sajandil institutsioonide ajalugu. . . näiteks Fustel de Coulauges kirjutas iidsest linnast. Marxist alates tuli uurimisteemade hulka majandus. 19.»sajandi lõpus ning 20. alguses vaidlesid ajaloolased selle üle, mida nad üldse peavad uuri- ma. Tekkisid mitmed terminid nagu uus-ajalugu. Arutleti, mis peaks olema kesksel kohal. Näiteks Lamprecht väitis, et ajaloo jaoks on väga oluline sot- siaalpsühholoogia (see oli just siis tekkimas). Ameeriklane Beard rääkis, et majandus on oluline, see peab olema keskne. Tegelikkuses nad rääkisid mo- tiividest8
samuti olemas õigusakte, eeskätt kaubamärgiseadus. Kaubamärgid on aga võrdlemisi spetsiifiline ja suuresti rahvusvahelise ulatusega valdkond, mistõttu nende keelsuse analüüs oleks tõenäoliselt kujunenud kurvastavaks. Eelnev analüüs on sündinud mitme nimeuurija ja -korraldaja ühistöö tulemusena. Eestis ei ole võib-olla kunagi varem olnud korraga nii palju nimeuurijaid kui praegu. Seejuures ei ole märgata ka uurimisteemade dubleerimist. Pole vahest liialdus soovida, et riik suudaks riikliku nimekorralduse huvides nende uurijate potentsiaali täiel määral ära kasutada. 7.1 Nimekorraldusega tegelevad institutsioonid Teadusliku nimekorraldusega tegeldakse praegu mitmes asutuses, kus on nimeuurijaid. Nimeuurimist ja -korraldust ei ole võimalik alati rangelt lahutada, sellest ka osalejate paljus. Eesti Keele Instituut on teadusasutus, millel on pikaajalised nimeuurimise ja -korralduse kogemused. Iseäranis
annaabi.ee 
