märkidest ja märgisüsteemidest. Märk on juba iseenesest paradoksaalne objekt. Iga ,,tavalise" uuritava objekti põhiomaduseks on selle identsus iseendaga: A=A. Juhul kui see tingimus poleks täidetud, oleks igasugunue teadus ja võib-olla koguni igasugune teadmine võimatu" (Lotman 2001: 216). Analüüsin Chamberlaini artiklis kasutatud mõistet1 production. ,,Võtmesõnad: 10 sammu feministliku uurimiseni" seletab järgmist: mõiste tootmine ehk produktsioon pärineb marksistlikust traditsioonist, kuid on muutunud üldisema feministliku keelekasutuse osaks. Inimliku taastootmise all mõistetakse lisaks soojätkamisele ka kehalisuse eest hoolitsemist, kodutöid ja lastekasvatust. Individualistlikus feministlikus traditsioonis on reprodutseerimine naise elueesmärgi ja naisesuse määratlejana kõrvale 1 Mõiste ja termin kasutatakse antud essees sünonüümselt.
protsesse seletama keemia kaudu. Põlemise hapnikuteooria lükkab ümber flogistonide teooria, kui näidatakse, et ka hingamine on oksüdatsiooniprotsess. Inimest hakatakse vaatlema kui füüsikalist masinat. Keha ehituses hakkab domineerima põhjus-tagajärg seos. Energia jäävuse seaduse sõnastamine lükkab lõplikult ümber hingede teooria. Optika areng viib mikromaailma uurimiseni. 10. Kirjeldage William Harvey avastusi William Harvey loob adekvaatse vereringeteooria, kus verd pumpab kehasse süda. Pakub võimaluse imetaja muna(raku) olemasoluks (peetakse embrüoloogia rajajaks). Loote tekkeks on vaja muna- ja seemneraku ühinemine. Arvas, et pärandumine toimub tänu magnetilistele jõududele. Harvey õpetus hakkab õõnestama preformatsiooni teooriaid. 11. Kirjeldage Karl Linne tähtsust Süstemaatik, kelle loodud binaarne nomenklatuur kehtib tänaseni
täpse tekitamisega ja konstrueeris instrumendid nimega elektrofon ja sfäärofon. Mager oli tšehhi helilooja Alois Hába poolehoidja. Hába tegeles Ferruccio Busoni innustusel praktiliselt 6 mikrointervallidega. Mageri huvi intervallide vastu viis ta ka akustiku ja muusikatehnoloogi Erich Moritz von Hornbosteli tegevuse uurimiseni, nii et meloodia helikõrguse muutumisel säilitab alati sama kuju. Nii sündisid hiljem tema sfäärofon II, kaelidosfon ja elektrotoonorel. 1928. aastal Maurice Martenot' poolt ehitatud Ondes Martenot puhul oli tegu helisagedusi liitva instrumendiga, vaid selle erinevusega, et helikõrguste muutmiseks oli vaid üks traat. Olivier Messiaen kasutas seda instrumenti oma Turangalîla-sümfoonias, ning Arthur Honegger oratooriumis “Jeanne d’Arc tuelriidal” . 1930
on muuseumides olev kunst. Samuti väitis ta, et loob uuesti Nicolas Poussini, ainult looduse järgi. Cézanne'i huvitas looduses esinevate vormide lihtsustamine nende geomeetrilisele algkujule. Ta kohtles loodust silindrite, kerade ja koonustena. Näiteks kändu käsitles ta silindrina, õuna ja apelsini kerana, mäge koonusena. Lisaks sellele viis tähelepanu keskendamine sellele, mida ta oma loodusvaatluste käigus nägi, binokulaarse nägemise põhjaliku uurimiseni. Binokulaarne nägemine tähendab seda, et kumbki inimese silm võtab vastu pisut erineva pildi, mis ajus ühendatakse. See pakub meile sügavustaju ja üksikasjaliku teadmise objektidevahelistest ruumilistest suhetest. Fovism on 20. sajandi algul väljakujunenud kunstivool, mis on omane foovide rühmitusse kuulunud prantsuse kunstnikele. Foovid hülgasid pea täielikult senise kunsti põhitõed: valguse ja varjuga modelleerimine, objektidele ainuomaste värvide kujutamine. Nende
rakkude geneetika (geenide kaardistamine, kaasasündinud ainevahetushäired, vähiga seotud somaatilised mutatsioonid), 1976 molekulaargeneetika, 1986 transgeensed, KO jne hiired, 1996 andmebaasidest otsimine ("uuringud arvutis"). Paradigmade muut on viinud genoomika: Strukturaalsetest uuringutest funktsionaalsetele, Geenikaardi põhiselt geenide tuvastamiselt järjestuspõhilisele, Haiguste etioloogia (põhjuslikest) uuringutest patogeneesi uurimiseni (mehhanismini). Küsimus momendil mitte miks vaid kuidas, Haiguse diagnoosist haigussoodumuse tuvastamisele (personaalse meditsiini tekkeni). Probleemsed aspektid töös genoomidega: Genoomika andmed on väiksema "väärtusega", kui ad hoc (märgade) eksperimentide tulemid, Metoodikate ja suurte andmehulkade tõttu esineb palju vigu, Kompuuteranalüüs, algoritmid ning neil põhinev andmetöötluse loogika on suhteliselt
anatoomilised uuringud arheoloogiale uusi teadmisi ei andnud ning teadusele oleks olnud kasulikum, kui Tutanhamon oleks leitud alles selle sajandi viiekmnendatel vi kuuekmnendatel aastatel. Sest siis olid olemas juba krgtehnoloogilised vahendid, millega teadlased oleksid muumiat paremini tundma ppinud. Omamoodi huvitavad peatkid on ka Sajandi arheoloogiline Kuidas Tutanhamon suri?. Esimeses neist on juttu haua sissekigu esimese trepiastme leidmisest kuni hauakambri phjaliku uurimiseni. Teises on lahti seletatud Tutanhamoni surma phjus algselt pakuti vaarao surma phjustena arteriaaltuumorit, ajukasvajat vi tuberkuloosi, kuid tnapeval on jutud tulemuseni, mis nib kige usutavamana, selleks on ajukoorealune verevalum. Tutanhamon polnud kll Egiptuse ajaloo kellavrgis suur ratas, kuid ka vikestel ratastel on oma thendus.
tulekuga) rahvaluule kui kultuuri üks väljundeid ei kao Lauri Honko ,,Folklooriprotsess" 1990 (eesti keeles 1998) - rahvaluule kaks ,,elu" Rahvaluule ,,esimene elu" - Rahvaluule loomulik, pea märkamatu olemasolu pärimuskeskkonnas - rahvaluule osaline määratlemine seestpoolt - rahvaluule "leidjad" väljaspoolt rühma - rahvaluule määratlemine - --- - teadusliku uurimiseni Rahvaluule ,,teine elu" - Rahvaluule "ülestõusmine" arhiivist või trükisest ja selle uuesti ringlusse sattumine - pärimuskultuur õppeprogrammides - pärimuskultuuri kaitsmine - pärimuskollektiivide toetamine Valgustusajastu: rahvaluuleteaduse kujunemise algus Kultuurimuutused 18. sajandil - kirja valdavaks saamine - teadmistele tuginev teadmine - seisusliku ühiskonna taandumine, haritlaste kihi esiletõus, industriaalse ühiskonna kujunemine
näitajatest nagu näiteks kogutulu, kogukulu ja kasulikkus vaid tähelepanu pööratakse nende näitajate muutumisele. Uuritakse lisanduvat tulu, kulu ja kasulikkust. Majandusteoorias tunneme me neid mõisteid kui piirtulu, piirkulu ja piirkasulikkus. Uued analüüsi meetodid aitasidki kaasa neoklassikalise majandusteaduse väljakujunemisele. Marginaalanalüüsi kasutamine viis ressursside paigutuse ehk siis mikroökonoomika probleemide uurimiseni. Esimeseks rakenduseks oli nõudlusteooria, kus arendati välja piirkasulikkuse kontseptsioon. MAJANDUSTEADUSE ALUSED 7 Neoklassikalise mõtteviisi üheks olulisemaks arendajaks ja süstematiseerijaks saab 19. sajandi lõpul Cambridge'i koolkonda esindav Alfred Marsahall (1842-1924). Oma peateoses "Majandusteaduse
mitte enam sellistest näitajatest nagu näiteks kogutulu, kogukulu ja kasulikkus, vaid tähelepanu pööratakse nende näitajate muutumisele. Uuritakse lisanduvat tulu, kulu ja kasulikkust. Majandusteoorias tunneme me neid mõisteid kui piirtulu, piirkulu ja piirkasulikkus. Uued analüüsimeetodid aitasidki kaasa neoklassikalise majandusteaduse väljakujunemisele. Marginaalanalüüsi kasutamine viis ressursside paigutuse ehk siis mikroökonoomika probleemide uurimiseni. Esimeseks rakenduseks oli nõudlusteooria, kus arendati välja piirkasulikkuse kontseptsioon. Neoklassikalise mõtteviisi üheks olulisemaks arendajaks ja süstematiseerijaks saab 19. sajandi lõpul Cambridge'i koolkonda esindav Alfred Marsahall (1842-1924). Oma peateoses "Majandusteaduse printsiibid" väidab Marshall, et igal metodoloogilisel lähenemisel on omad plussid ja miinused ning et majandusteaduse probleemid on liiga keerukad lähtumaks vaid ühest metodoloogiast. Oma peateose
näiteks kogutulu, kogukulu ja kasulikkus vaid tähelepanu pööratakse nende näitajate muutumisele. Uuritakse lisanduvat tulu, kulu ja kasulikkust. Majandusteoorias tunneme me neid mõisteid kui piirtulu, piirkulu ja piirkasulikkus. Uued analüüsi meetodid aitasidki kaasa neoklassikalise majandusteaduse väljakujunemisele. Marginaalanalüüsi kasutamine viis ressursside paigutuse ehk siis mikroökonoomika probleemide uurimiseni. Esimeseks rakenduseks oli nõudlusteooria, kus arendati välja piirkasulikkuse kontseptsioon. Neoklassikalise mõtteviisi üheks olulisemaks arendajaks ja süstematiseerijaks saab 19. sajandi lõpul Cambridge'i koolkonda esindav Alfred Marsahall (1842-1924). Oma peateoses "Majandusteaduse printsiibid" väidab Marshall, et igal metodoloogilisel lähenemisel on omad plussid ja miinused ning, et majandusteaduse probleemid on liiga keerukad lähtumaks vaid ühest metodoloogiast
loogilise argumenteerimise täpsel raamistikul. Leidsid, et järeldused, mida saab pidada kehtivateks, peavad ka arheoloogias olema testitavad. Üritati seletada, mitte üksnes kirjeldada ning teha õigeid üldistusi. Nad püüdsid mitte rääkida ühe kultuuri mõjust teisele vaid pigem analüüsida kultuuri kui süsteemi, mida võib jagada allsüsteemideks. See viis neid toimetuleku ja tehnoloogia uurimisele, samuti ideoloogiliste allsüsteemide, kaubanduse jms uurimiseni. Otsisid võimalusi reaalteaduste rakendamises. Kasutati kompuutreid, geograafilisi ja matemaatilisi meetodeid. Binford arendas edasi etnoarheoloogiat. Oli uurinud Prantsuse keskmise paleoliitikumi muistiseid ning proovinud neid tõlgendada. Järeldas, et ainult uurides seda, kuidas tänapäevased kütid- korilased kasutavad ja viskavad ära luid ja tööriistu, on võimalik mõista neid mehhanisme, mis toimisid ka kiviajal. Elas eskimote juures Alaskal, jälgis nende elu-olu.
näeb. väljakutset ja elevust. Allikas: autori koostatud (Martin 2004 põhjal) Disainerid õpivad läbi tegevuse. Traditsioonilistes ettevõtetes on mõtteviis enamasti induktiivne tõestatakse, et miski tõeliselt töötab, ja deduktiivne tõestatakse, et miski peab olema. Disainipoed lisavad uue abduktiivse mõtestatuse, mis sisaldab soovitamist, et midagi võib olla ja jõutakse välja selle uurimiseni. Disainerid ei pruugi olla võime- lised tõestama, et midagi on või peab olema, kuid nad ei välista võimalust, et see võib olla ja selline mõtteviis on loomingulise protsessi juures määravaks kriteeriumiks. Kuna 24 traditsiooniliste firmade domineeriv hoiak on muutuste vaenulik ja eelarvete põhine, siis on neil raske mõista disainifirmade baasarvamust, et midagi ei saa kindla peale teha ja muutused tõstavad kliendi naudingutaset