narratiive uuring ja fenomenoloogiline uuring, mida tutvustan lähemalt ka oma essees. Fenomenoloogilise uurimuse objektiks on inimlik kogemus. Fenomenoloogia lähtekohaks on tõdemus, et inimene on teadvusega olend, kelle tegevust iseloomustab suunatus. Kaks fenomenoloogilise uurimuse tähtsat mõistet on kirjeldus ja reduktsioon. Kirjelduse all mõistetakse fenomenoloogias oma kogemuste kirjeldamist uuritava poolt. Samuti on kirjeldus seotud uurijaga ning tähendab uuritava kogemuse kirjeldamist uurija poolt. Reduktsiooni mõistega iseloomustatakse fenomenoloogias eemaldumist loomulikest reflekteerimata hoiakutest ning ebaolulisest loobumist, et paljastada nähtuse mitmepalgelisus ja struktuur. Fenomenoloogias peab uurija jätma kõrvale oma esialgsed oletused ja eelarvamused kuna tegu on nii öelda puhas uurimus. Tavaliselt kasutatakse fenomenoloogilise uuringu puhul intervjuusid või avatud küsimustike.
veel midagi jahmatavat Suvi Ameerikas möödus Laural vaikselt ja sündmustevaeselt Laurat tabas äkitselt vastpandamatu soov tagasi Eesti pöördudaet minna õppima Tartu Ülikooli, ning ta hakkas kohvreid pakkima Laurale saabus ekiri Kaurilt, et üks uurija tahab tingimata temaga kohtuda, see kes uuris Lala mõrva Kõik Eesti ajalehed kirjutasid sellest, et pornoäritseja Armen Oganesjan on vahi all Laura sõitis tagasi Eesti, kohtus uurijaga ja juba järgmisel hommikul sõitis ta Tartusse Minu arvamus teosest See teos on hästi sündmusterohke, pingeline ja huvitav Ma soovitan seda raamatut lugeda, kuna selle raamatu tekst on väga voolav ja seda on äärmiselt huvitav lugeda Tänan tähelepanu eest!
4-5-aastaste laste uuringu põhjal, et lapsed, kes suutsid paremini tõlgendada näoväljendusi, olid 1-2 aastat hiljem kaaslaste hulgas populaarsemad. Mitmed uurijad (Cole, 1986; Lewis, Stanger & Sullivan, 1989) on kirjeldanud laste emotsionaalseid reageeringuid erinevates olukordades ning näidanud, et 3-4-aastased lapsed oskavad juba varjata oma pettumust (nt mitteootuspärase kingituse puhul). Kui üksi viibides väljendasid lapsed oma pettumust, siis uurijaga koos olles varjasid paljud lapsed pettumustnaeratusega. Ka katse, milles laps jäeti üksi tuppa mänguasjaga, millega ta ei tohtinud mängida, kinnitas laste petmisoskust (lapsed, kes olid mänguasja piilunud, vastasid verbaalse valega ja petsid ka näoilmetega). Seega ilmutasid lapsed oskust tahtlikult petta. Kuigi Lewis selgitas viimast tulemust vältimisreaktsiooniga või eitamisstrateegiaga, ei selgita see siiski näoilmetega manipuleerimist
Eestis ja Euroopa Liidus ning leebusprogrammi põhimõtetest. 3 1. LEEBUSPROGRAMMI OLEMUS JA EESMÄRK Leebusprogramm hõlmab endas tingimusi,mille täitmisel on füüsilistel ja/või juriidilistel isikutel ehk ettevõtjatel õigus kahjustava koostöö uurimise menetluses taotleda ja saada enda suhtes soodsamat või leebemat kohtlemist,võrreldes nende isikutega,kes õigusrikkumise uurijaga koostööd ei tee.Isik,kes täidab leebusse kohaldamise tingimusi,võib saada kas täielikku immuunsust karistuse eest või siis karistuse olulisust (kuni 50 % võrra) vähendamist.Leebuse kohaldamiseks peab isik tavaliselt esimesena teavitama õiguskaitseorganit oma osalusest keelatud kokkulepes ning esitama olulise tähtsusega tõendeid või muul viisil määraval kaasa aitama keelatud kokkulepete uurimisele,milles ta ise osaline oli
juhised kindlalt ja looma selged raamid lapse tegevustele uuringu käigus. Hüperaktiivsete laste ensekontrolli oskused on üsna napid ning nad ei tule kuigi hästi toime oludes, kus pole täpselt selge, mida tegema peab. Just niisuguste erivajadustega laste puhul on vajalik pöörata tähelepanu vahenditele ja ülesannetele - need peaksid olema huvitavad ja tegutsema kutsuvad, et tekitada ja säilitada lapse motivatsiooni koostööks uurijaga. Oma füüsilise puude tõttu võivad lapsed olla pisut ebakindlamad uutes olukordades ja vajada seetõttu rohkem julgustamist kui eakohase arenguga lapsed. Nad võivad olla teadlikud oma puudest ja võivad üritada seda varjata vältides tegevusi, milles nende puue välja paistab. Nii võivad nad öelda, et ei oska seda ülesannet, kui nad kardavad, et see võib paljastada nende füüsilise kohmakuse või saamatuse. Ja asi ei pruugi siis üldse olla selles, et laps ei oskaks.
püsib, tekst ja terviklaul ei püsi. Väikeste osadega luuakse uus laul. Stabiilsus säilib vormelites, mitte tervikus. · Süzee esitamisel sama sõnastust ei kasutata. · Jutustaja tajub neid oma jutudena · TA võib teiselt saada küll informatsiooni, kuid jutustamisel ei tugine ta teiste jutustamisele. (Teiste juttusi ei võeta üle) Arvo Krikmanni tähelepanekud (1997) Lühivormid, vanasõnad, naljand Tegemist on väga tekstikeskse uurijaga. Tema tuli folkloristikasse siis, kui kehtisid suured teooriad. Aga tema võitles nende suurte teooriate vastu. Tema töödes on levinud hoiak "ei kehti, ei toimi" · Andersoni enesekontrolli seadus kaitseb enam " sisumälu, kui teksti sõnalist reproduktsiooni" · Sellest johtuvalt: kaitseb see enam neid zandre, mis ei sõltu keelest ja poeetilisest koodist. Tema idee: Andersoni seadus ei sobitu kõikide rahvaluule tekstide stabiliseeruvuse kirjeldamiseks.
(Näiteks keemias: mateeria jäävuse seadus mitte millestki ei tule mitte midagi. See on vastand kreatsionismile (Jumal lõi maailma kasutas märki ja kohe tuli tähendus)). See teooria andis hoobi alkeemikutele, kelle arvates pidi mingi uue aine loomiseks teisest ainest juurde panema mõned rituaalid paastumine jm. 2. punkt on, et mateeria ei kao. Kausaalsus materialism ratsionalism (loodus on heatahtlik loodus ei märgi uurijaga peitust; pigem ta avab). Subjekt uurib objekti, aga objekt ei jookse eest ära. Täpsuse mõõdupuuks on matemaatika mida matemaatilisem, seda täpsem. Juhust pole olevas. Juhuslikud on need asjad, millel me ei tea põhjust. Juhus on meie teadmise probleem, mitte asja olemus. ,,Meistrist ja Margaritast" Woland saatan on ratsionalist, matemaatik. 19. sajandil tekkisid matemaatikas paradoksid vastuolud. Iga ütlus kas vastab tõele või on vale. Midagi kolmandat ei saa olla
Hermeneutika 1) Hans Georg Gadamer dialoogi metafoor. Uurimisprotsess on dialoogiline. Keda uuritakse pole passiivsed vaid tegemist on dialoogiga, me peame nendega kahekõnet. Dialoogi käigus kasvab vastastikune mõistmine, suureneb uurija mõistmine antud kultuurist. Samuti öeldakse, et peame kui läbirääkimisi, et mida me võime uuritavate kohta avaldada. Mõistmine, kuidas inimesed tahavad ennast meile esitada. Dialoogi käigus uuritavad saavad kui uurijaga võrdseks, mitte ei pea uurijale alluma. 2) Paul Ricoeur interpretatsiooni järjekindel teostamine. Hermeneutika on järjekindel süstemaatiline tõlgendamise protsess. Kognitiivne antropoloogia arenenud 50ndates psühholoogiateadusese mõjul. Stephen A. Tyler (1932) keele, kultuuri ja teaduse suhted; ühiskonna teadmiste ja emotsioonide struktuur Tuleb mõista erinevate ühiskondade psühholoogilist olemust. Kultuurimaterialism Marvin Harris (1927-2001)
Eeldatakse pikemaid vastuseid, veidi lubatakse ka mõtetel uitama minna, kui aga liiga kaugele minnakse, siis tuuakse teemade juurde tagasi. Kestavad kauem, aitab välja tuua inimeste isiklikke arvamusi. Saab teha võõrastega. c) Struktureerimata pole küsimustikku, toimub vabavestlus. Räägitakse maailma asjadest, mingi teemasuunitlus muidugi on. Oluline on inimese arvamuste dokumenteerimine. Saab teha nende inimestega, kellele meeldib jutustada või on uurijaga juba tuttavad/sõbrad. Kõige intiimsem vorm. Informandid on inimesed, kes annavad uurijale infot. Nendega peab olema saavutatud kontakt, selleks on oluline oskus inimestega suhelda, kultuurilised teadmised. Eetilised küsimused informandiga suhtlemisel: inimene peab teadma, milleks andmeid kasutatakse, kuhu need lähevad. Intervjuust keeldumise õigus, nime mitte kasutamise õigus. Tagasiside mis andmetest saab, inimesi peab tulemusest teavitama.
Kvantitatiiv enamasti deduktiivne ja hüpoteesidega 5. LOENG KVANTITATIIVSE UURIMISTÖÖ ALUSED Märksõnad Palju uuritavaid juhtumeid Üldistamine suure pildi nägemine, Üldiste mustrite ja seoste välja toomine Teooriate testimine läbi hüpoteeside Keskendumine muutujatele: sõltuva ja sõltumatute muutuja suhe Mõõtmine ja operatsionaliseerimine Statistiline andmeanalüüs Arv on argument Kriitika Kontakt uurijaga väga distantseeritud . Pakub tihti formaalset, liialt üldistatud ja reaalsusega kohati vähehaakuvat pilti. Ajaloolis-kultuurilisest kontekstist mõjutatud nähtuste uurimine keeruline Mõõtmine ja skaalad kunstlikud. Mõisted Reliability Stabiilsus Konsistentsus Sotsiaalteadustes tihti raske saavutada, sest (poliitilised) hoiakud muutuvad. Kontrolli võimalused: Taas-testimine Alternatiivsete küsimuste kasutamine.
• Deduktiivne uurimisloogika – teooria (hüpoteesid) andmed teooria ja andmete ühilduvuse kontroll. Märksõnad KVANT •Palju uuritavaid juhtumeid •Üldistamine – suure pildi nägemine, •Üldiste mustrite ja seoste välja toomine •Teooriate testimine läbi hüpoteeside •Keskendumine muutujatele: sõltuva ja sõltumatute muutuja suhe •Mõõtmine ja operatsionaliseerimine •Statistiline andmeanalüüs •Arv on argument Kriitika •Kontakt uurijaga väga distantseeritud - ei uurita sügavamaid hinnanguid, väärtusi ja arusaamu. •Pakub tihti formaalset, liialt üldistatud ja reaalsusega kohati vähehaakuvat pilti - taandab keerulised seosed ja nähtused puhtalt arvudeks ja statistilisteks seosteks. •Ajaloolis-kultuurilisest kontekstist mõjutatud nähtuste uurimine keeruline •Mõõtmine ja skaalad kunstlikud. Me ei tea, mis respondent teatud väljendite/skaalapunktide all tegelikult mõtleb. Reliaablus
võimalikult suureks, kontrollides seejuures valimi kulusid. Peab märkima, et need meetodid kehtivad rangelt ainult lihtsale juhuvalimile, mis allub normaaljaotusseadusele. Ligilähedaselt on need rakendatavad ka tesite juhuväljavõtu meetodite puhul. Tõenäosuslikul lähenemisel määratakse valimi suurus kahes etapis: · kõigepealt antakse ette väljavõtu piirid, mida uuringu tellija (koos uurijaga) tulemusele lubab; · seejärel määratakse statistiliste meetodite abil, kui suur peab olema valim kindlustamaks vea etteantud piires. Mittejuhusliku valimi puhul, kui ei kehti normaaljaotusseadus, määratakse valimi suurus tavaliselt subjektiivselt. Uurija valib valimi sellise suuruse, mis ta arvab olevat üldkogumi kirjeldamiseks küllaldane. Otsustavaks teguriks on enamikel juhtudel kulud ,,Rusikareegliks" on, et valim ei tohiks koosneda vähem kui 30 elemendist,
peab uurija tagama tellija anonüümsuse. e. Andmete avalikustamine ja omavoliline kasutamine. Kõik uuringu käigus kogutud andmed ja lõpptulemused on tellija ainuomand, mida uuringufirmal ei ole õigust teistele tellijatele müüa või konkurentidele lekitada. f. Andmete eksitav esitamine. Tihti kasutatakse liiga spetsiifilist erialast terminoloogiat, või toimub andmete ebakorrektne ümardamine, või hoopis kasutatakse ebaotstarbekalt keerulist uurimismeetodit jne. 4. Uurijaga seotud eetilised probleemid: a. Ebasündsate ettepanekut esitamine. Tellitakse uuring, mis näitab tellijat paremas ning konkurente halvemas valguses. b. Uurija andmete ja meetodite avalikustamine. Mõnikord kasutavad uuringufirmad teatud probleemide lahendamiseks spetsiaalseid võtteid ja meetodeid, mida uurijad ei tahaks oma konkurentidele avaldada. c. Tulemuste moonutamine. Uuringu tulemusi annab moonutada mitmeti, kasvõi sõnastuse ümberkujundamisega vms
annaabi.ee 
