Diagrammilt on näha, et õpilasi huvitab rohkem filmid ja ka USA telesarjad. Uudiseid ning Eesti saateid väga ei jälgita. Diagramm 2 Arvuti Kasutamine Diagrammlilt näeb, et õpilased kasutavad siiski arvutit mõistuse piires ehk 1- 3 tundi. Vähe on õpilasi kes ei kasuta arvutit nii palju, ning veel vähem on õpilasi, kes kasutavad arvutid üle 3 tunni. Diagramm 3 Populaarsemad uudisteportaalid Sellelt diagrammilt näeb, et põhilised uudisteportaalid on Postimees ning SL Õhtuleht. Muid lehekülgi ja saite ei külastata nii tihti. Lisaks uurisime, kas sülearvuti aitab õpilastel saada paremaid hinded. Uuringust selgus, et sülearvuti kasutamine koolis ei paranda õpilaste hindeid, vaid võib neid mõnel juhul hoopis halvendada. Siin ka põhjused: · Keskmiselt kulutasid õpilased arvutile ööpäevas 1,52,5 tundi, mõni õpilane aga kuni 9 tundi.
Meediavabadus- kas liiga demokraatlik? Hiljutine uurimus näitab, et Eesti on meediavabaduselt üks maailma juhtivamaid riike. Eriti vabalt suhtutakse Eestis aga internetivabadusse. Aga kas on ikka õige, et mitmetes uudisteportalides saavad inimesed ise uudiseid uuendada ja nii ka nende sisu muuta. Meediavabadusest on tänapäeval tekkinud demokraatia mõõdupuu, kuid kas liiga suur meediavabadus võib ühiskonnale hoopis halvasti mõjuda? Hetkel tekitab kõige rohkem kära ühiskonnas internetivabadus ning lõpmatud uudiste kommenteerimise võimalused. Ühed ütlevad, et Internetis ei tohiks liialt palju negatiivset arvamust avaldada. Teised rõhuvad Internetivabaduse juures jällegi meie demokraatlikule ühiskonnale, et demokraatlikus riigis peab olema täielik sõnavadus jne. Isiklikult olen nõus, et igal inimesel on õigus oma arvamust avaldada, olgu siis suuliselt või läbi Interneti. Kui ajakirjanik paneb Interne...
kaudu. Jala tänapäeval ei liigu meil midagi, isegi kuulujuttude jaoks on oma interneti sait olemas. Tänapäeva ajastu liigub kiirelt mugavuse, kergema teabe kättesaadavuse ning kiirema mobiilsuse suunas. Et mõnikümmend aastat tagasi infoga kursis olla tuli minna poodi ja osta NSV liidu tsensuuri all oleva ajalehe. Täna aga tuleb omada lihtsalt arvutit või nutitelefoni ja internetti ja terve maailma uudisteportaalid on sinu ees vaid mõne sekundi kaugusel. Probleem selle infoajastuga seisneb selles, et aina rohkem tahetakse suhelda ja äriasju ajada läbi interneti. Inimesed omavahel mitte ei räägi vaid trükivad. Suhtlemine muutub tänu sellele vaesemaks. Hetkel asi nii hull veel ei ole. Pigem kasutatakse internetti, et suhelda rohkem, sest kui noored on kodus nad istuvadki arvuti taga ja räägivad üksteisega. See aga ei asenda suhtlemist näost näkku
ühiskonnakorraldus oligi ainuõige ja hea. Ning see õnnestus edukalt. Kuid inimesed, kes olid saanud võimaluse heita pilk välismaailma, ei naasenud enam kunagi. Antud näide peaks tegema selgeks, kui suurt mõju indiviidile massimeedia tegelikult avaldab. Tänapäeval oleme me jõudnud sõnavabaduse ning tsensuuri kaotamiseni. Meedia on kasvanud hiiglasuureks, ning tänu Interneti laialdasele levikule on tekkinud uued meediavormid, nagu näiteks ajaveebid, blogid ning erinevad uudisteportaalid. Üheks suurimaks vormiks on ilmselt sotsiaalmeediavõrgustikud, kus on ühtaegu võimalik oma sõprade ning tuttavatega suhelda ning samas jälgida erinevaid huvipakkuvaid lehekülgi ja artikleid. Kuid nii öelda ,,uue meedia" ajastu tulles ei ole haihtunud tõsiasi, et meedia mõjutab meie elu ning valikuid otseselt. Üks parim näide sellest on reklaam. Reklaam on organisatsiooide ja/või üksikisikute tellitud tasuline kommunikatsioon massimeedia kaudu, et veenda või
Me ei suuda enam reaalsust tajuda, meile määritakse sõna otseses mõttes reklaamitavat kaupa pähe. Reklaamil on ka häid külgi, mis teavitavad meid näiteks meie ümber toimuvast. Annab teada uutest kontsertidest, pidudest ning soodusmüükidest. Need ei mõjuta inimesi tahtlikult vaid lihtsalt teavitavad meid. Mingil määral nad kindlasti mõjutavad, kuid mitte halval eesmärgil. Ühiskonnas on käest läinud ajakirjandus ning Interneti uudisteportaalid. Lehtedele mõeldes torgatab kohe pähe ,,SL Õhtuleht". See on näide, et tänapäeva lehed kipuvad järjest rohkem kollendama, kuid seda ei pruugi kogu ajakirjandus teha. Internetis löövad laineid näiteks elu24, delfi jms. Elu24-st rääkides, siis see on puhas kõmu. Seal kirjutatakse, kes kellega magab ja selliseid tühiseid asju, kuid paraku tuleb tunnistada, et inimesi selline asi huvitab ja köidab. Üldjuhul ongi nii, et rohkem loetakse ja kõneainet
Kuid kust läheb piir sõnavabaduse kasutamisega? Internetis justkui kaob see piir. Põhiseadus lisab veel, et seda õigust võib seadus piirata avaliku korra, kõlbluse, teiste inimeste õiguste ja vabaduste, tervise, au ning hea nime kaitseks. Kuid pole olemas ühtegi seadust, mis takistaks netikommenteerijaid. Inimesed muutuvad õelaks ja ei mõtle, mida nende kurjad sõnad teistele inimestele põhjustada võivad. Kui avada Internetis kõige tavalisenmad uudisteportaalid, näiteks delfi.ee või postimees.ee, siis võib avaldatud uudiste kommentaaridest leida väga õelaid mõtteavaldusi. Kommenteerijad nimetavad alusetult artiklis avaldatud inimesi, keda nad isegi ei tunne, rumalateks või inetuteks. Seda võib nimetada juba raskeks sõnavabaduse kuritarvitamiseks. Negatiivse sõnavabaduse vähendamiseks Internetis võiks korraldada nn sokiteraapia. Tuleks vaadata erinevatest foorumitest kasutajate postitusi ja uudisteportaalide kommentaaridest uurida
Probleemid teevad ka neid haavatavaks ja ka nemad võivad nagu noored arvutikasutamisest lihtsalt sõltuvusse jääda. Paljudest narkootikumidest saabub sõltuvus väga kiiresti. Täpselt samamoodi võib juhtuda ka Internetti kasutades. Samuti on paljude narkootikumidega, näiteks kokaiiniga, nii, et mida rohkem tarvitada, seda suuremaks lähevad annused. Ka Internetis võib juhtuda, et kui inimene leiab endale lemmiksaidid, näiteks uudisteportaalid või foorumid, kus saab oma pingeid anonüümselt teisi kritiseerides maandada või lihtsalt arvamust avaldada ja teiste omi lugeda, siis hakkab ta neid järjest rohkem külastama ja lõpuks ei suuda enam tavaeluski rahulikult olla, kui ei ole mitu korda päevas üle kontrollinud, kas neis portaalides on mingeid uudiseid või keegi midagi uut postitanud. Tegelikult ei pruugi selle uue info hulgas midagi eriti huvitavat ega olulist olla,
Ärieetika Ärijuhtimise osakond Töös käsitleb autor Swedbanki ja Hanila valla elanike vahelist huvidekonflikti, mida saab rühmitada ka ärieetilise konflikti alla. Lisades 1, 2 ja 3 on ära toodud erinevate osapoolte mõtteavaldused ja otsused seoses antud teemaga, mida vahendavad erinevad uudisteportaalid. Kasutusel on artiklid Delfi uudisteportaalist ning ERR'i uudisteportaalist. Töö on jaotatud alapealkirjadena plokkideks. 1. Analüüs Swedbank otsustas Hanila vallast eemaldada valla ainukese sularahaautomaadi, mis asub Virtsus. Kuid probleem on laiapõhjalisem, kui esialgu paistab. Nimelt teisaldatakse sellel aastal 32 pangaautomaati, millest kümne asukoht muudetakse.Virtsu kontekstis, kus reisijate hulk läbi
harjumused ja tarbimine kindlasti erinev. Järgmisena annan ülevaate iga pereliikme individuaalsest meediapäevast ning üldistest harjumustest. Alustame essee autorist. Essee autor on 19-aastane Tartu Ülikooli üliõpilane, kellel on alati ligipääs nutivahendite kaudu veebiportaalidele ning internetile, kust ennast varustada uudiste ja infoga. Üldiselt algab autori meediapäev hommikul, kui ärkamise järel tehakse endale tass kohvi ning avatakse erinevad uudisteportaalid. Kõige kasutavamateks uudisteportaalideks on Delfi.ee ning Postimees.ee, samas kasutab autor ka reddit.com subreddit’it ’’worldnews’’, kust saab end täiendada erinevate päevakajaliste uudistega, mis on aset leidnud mujal maailmas, kuna paljud uudised lihtsalt ei jõua Eesti uudisteportaalidesse. Uudisteportaalide sirvimise ning pilkupüüdvate uudiste lugemise järel algab faas, mis kestab päeva lõpuni, ning see on sotsiaalmeediakasutus
Teisi teemasi ei olnud eriti tähtsad selle jaoks et millegi jaoks lahendust leida ja suhtleda omavahel. Viimastel päevad on väidatud seda, et lääne inimesed on tegelilkult teadnud rohkem sellest õnnetusest kui jaapanlased ise. Kuidas sellesse väitlusesse suhtuda, väidab saatejuht Indrek. Selle küsimuse peale ohkas ettevõtja , vastades seda et see on väga hea küsimus. Vastades tuli tal mõte selle peale, et siin on enda suure töö teinud ära uudisteportaalid, ajalehed ja palju muud. Valitsused plaanisid paanikat kergitada, need kes ei soovi teiste riigile head, kui Tokyo,s ise elab umbes kaheksa miljonit inimest ja ümber kolmkümmend kuus, siis on selge põhjus selle jaoks. Lääne inimesed on loomult kriitilised, alati kui midagi juhtub hakkame me riiki kritiseerima teistmoodi. Kriisiolukord sotsiaalvõrgustikes oli välja lülitatud mobiilivõrgustik kuid ”data”
- krediidivõimalusi; - sooduskaarti. Tänapäeval peaaegu kõik meie potentsiaalsed kliendid kasutavad interneti. Sellepärast keskendume internetiturundusele, mis on ka üks odavamaid meetodeid ettevõtte reklaamimiseks võrreldes muu meediaga. Selleks loome atraktiivse, lihtsa ja informatiivse kodulehekülje, kus klient saab meie kohta esialgset infot. Lisaks paneme üles meie ettevõtte lingid teistele internetis leiduvatele lehtedele nt. ajaleheportaalid, uudisteportaalid jne. Eraisikuid on kõige efektiivsem leida trükimeedi abil. Selleks teeme ise reklaamlehed ja viime postkontorisse ning palume igale ajalehele või ajakirjale reklaam kaasa panna. Samuti paneme üles plakatid nt. avamise puhul soodustused...jne. Kasutame suulist info edastamist igal võimalusel ning jätame oma visiitkaardi. Kõigil meie töötajatel on vähemalt 25 tuttavat/sõpra, kellele edastame oma ettevõtte reklaami e-kirja teel
............... 9 1.3. Tulemuste analüüsimise põhimõtted .................................................................................... 9 2. TULEMUSED ........................................................................................................................... 11 2.1. Internetimeedia ................................................................................................................... 11 2.1.1. Küsimus 1. Ajalehtede internetiväljaanded ja muud uudisteportaalid ........................ 11 2.1.2. Küsimus 2. Blogid (internetipäevikud) ....................................................................... 11 2.2. Ajalehed.............................................................................................................................. 12 2.2.1. Küsimused 3 ja 4. Regulaarsete ajalehelugejate hulk.................................................. 12 2.2.2. Küsimus 4.1. Ajalehtede lugemisele kuluv aeg.................
2 miljonit on aga suur hulk inimesi ning on ebausutav, et aasta jooksul nii palju inimesi riigist välja või riiki sisse rändab. Küllap on kõikidel allikatel omamoodi õigus mõni võib jätta rahvaarvust immigrandid välja jätta vms. Eestikeelset infot on internetis vähe, Vikipeedia on üsna napisõnaline, turismifirmad tutvustavad riiki veidi paremini. Ajaloolisi ülevaateid leiab üsna lihtsalt, samuti kajastavad uudisteportaalid Kreeka majanduslikku olukorda pidevalt. Majandusgeograafiaga on asi nutune. Seega on selles referaadis copy-paste teksti ainult mõni rida, enamik on kas tõlgitud või diagrammide põhjal tehtud. 4 1. ÜLEVAADE 1.1. Geograafiline asukoht, territooriumi üldiseloomustus Kreeka, ajaloolise nimetusega Hellas, on riik Lõuna-Euroopas Balkani poolsaarel Joonia ja Egeuse mere ääres (joonis 1 ja 2)
Google 1 Google Taxify Kalkulaator 12 kalkulaator Google 1 google translate 0.5 Outlook 1 Google 2 Google translate 1 facebook Google Chrome 1 Kalender Valemid Norwegiani äpp youtube 2 Splaneerija Google Chrome Google translate 1 autokooli äppi Real Calc 1 Uudisteportaalid Unit converter 0.01 Microsoft Word 2 Photomath 1 Safari 0.2 gmail 1 messenger kalkulaator 1 0 googlemaps Google Keep 0.5 google translate 0.1 google maps Duolingo 1 Wunderlist Studium 0.5 Gmail 1 toggle Google 0.5 Google Maps Google 3 Waze Google 1 Microsoft Office 2
Web 2.0 suurimaks väärtuseks peetakse sisu produtseerimise tavakasutajani viimist. Web 3.0 kombineerib Web 1.0 ja 2.0 suurimad väärtused ja lisab sinna tehisintellekti. Web 3.0 puhul aitavad masinad inimesi otsuste tegemisel ning nii sisu tarbimisel kui ka loomisel. Veebilehti nähakse ja kogetakse erinevalt, sest veeb ja lehitseja "näevad" meie eelistusi ja arvestavad sellega millist infot ja mismoodi seda meile kuvatakse. Näiteks uudisteportaalid oskavad kuvada just neid uudiseid, mille kohta on teada, et see meid huvitab. 3 6. Mis omadused iseloomustavad head kodulehte? 1) lihtsalt leitav 2) esteetilise eesmärgipärase disainiga 3) kasutajasõbralik 4) loob interaktiivse suhte kasutajaga 5) suudab genereerida müügikontakte kodulehe külastajatest ning hiljem muuta need kontaktid klientideks. Hea koduleht on:
Gmail Gmail facebook messenger Nissan b2b 6 facebook 1.5 Google maps 2 0.5 postimees Mail 0.5 Drive 4 Delfi Google maps 0.5 gmail 0.5 gmail 0.5 0 Google Maps SEB pank Taxify 1 Messenger 1 Kalender 0.5 Facebook messenger Uudisteportaalid 0.5 panga äpp Google Calender 0 googlemaps 0.5 facebook 1 Wunderlist 1 iCalender Swedbank Swedbank 1.5 Swedbank google maps 1 Mail 1 Google Maps 1 1 whatsapp Navmii 0.1 Tallinna sõiduplaanid 2 google chrome
vaade) • Tudeng reeglina fookusgrupi intervjuud ise läbi ei vii, vaid põhineb juba läbiviidud intervjuude analüüsile – RTIs – rahvussuhete ja kohaliku valitsemise fookusgrupid Kvalitatiivsed tekstianalüüsi meetodid • Arusaam, et tekstid kannavad endas olulisi tähendusi ja infot sotsiaalsete/poliitiliste protsesside/nähtuste mõistmiseks • Riigiteadustes kahte liiki tekste: – Meediatekstid – trükimeedia, raadio, TV, internet (uudisteportaalid, blogid, jne.). – Dokumendid – enamasti avalikud dokumendid (valitsuse istungite protokollid, seaduseelnõude tekstid, Riigikogu stenogrammid, rahvusvaheliste org. dokumendid, jne.) • Meetodid analüüsiks (kui tekstid on kokku kogutud): – Kontentanalüüs (kvalitatiivne/kvantitatiivne) – Diskursuseanalüüs – (Dokumendianalüüs) Kvalitatiivne kontentanalüüs • Erinevalt kvantitatiivsest kontentanalüüsist ei sobi suurte teksti-massiividega töötamiseks
annaabi.ee 
