Isiklikult olen nõus, et igal inimesel on õigus oma arvamust avaldada, olgu siis suuliselt või läbi Interneti. Kui ajakirjanik paneb Interneti üles uudise siis peaks ta arvestama, et kindlasti tuleb sellele uudisele ka palju negatiivseid kommentaare, mitte ainult kiidulaulu. Samas aga arvan ka, et igal ajakirjanikul pole õigust Internetti kirjutada seda mida ise tahab ning seda siis uudiseks nimetada. Tänapäeva inimesed ei tee enam vahet tõsistel uudistel ja kollasel ajakirjandusel. Arvan, et praeguses ajakirjanduses on need liialt segunenud. Viimasel ajal võib igast ajalehest leida mõne tegelikult kollasesse ajakirjandusse kuuluva uudise. Inimesed, kes leiavad, et ajalehtedest võib leida vaid tõsiseid uudiseid võivad aga seeläbi petetuks saada. Jällegi on tegu demokraatiaga, kuid minu meelest peaks saama kõmulehti ning tõsiseid päevalehti selgelt eristada. Internetis peaksid olem erinevad uudisteportaalid kõmuartiklitele.
muutunud kõik ajakirjanukud on hakanud korraga kohtumõistjaks . Kurb on ,et ajakirjanikud ei soovi olla tänapäeval objektiivsed. Tihtipeale tehakse raha nimel müüdavaid artikleid või veel hullem leitakse n.ö. kodanik, kes on oma lollusega silma paistnud . Nüüd on ajakirjanikel pidupäev jälle saab mõne rumala üle kohut mõista . Igapäev näeme meedias uudiseid tuntud inimestest , aga sisu on neil uudistel üldjuhul sama ajakirjanik on võtnud nende puhul kohtumõistja rolli ning arvustab kõigi nende ütluste ja tegude üle . Olete te kunagi näinud inimest, kes ei lähtu oma otsustes teiste inimeste tegudest ? On teada tuntud tõsiasi, et eestlane tahab ikka naabrist parem olla. Ja mis osa meedial siin on ? Meedia soodustab ühe ajakirjaniku arvamust , et ühel indiviidil saaks enda heaoluks olla suurem maja kui naabril, suurem ja kallim auto ja isegi tõupuhtam koer . Meedia ei tohiks olla
tekitavad. Ka kõmulehed on rohkem viimase aja leiutis. Varem kasutati meediaväljaandeid tarkuste ja nõuannete jagamiseks ning keegi poleks ettegi julgenud kujutada, et ajalehes avaldatakse artikleid, kus arutada, millist kleiti üks või teine naine millisel üritusel kandis. Samas aga ongi see hea, kuna igal inimesel peaks olema õigus ja vabadus ise valida, millist uudist ta loeb või vaatab ning lihtsalt selle pärast, et mõne arust pole kõmu-uudistel mingit väärtust, ei tähenda see, et need mõne teise inimese jaoks olulised ei ole. Samuti on vaieldamatu, et meedia on üleüldiselt tähtis ning on aidanud kaasa inimkonna arengule, kuna ilma selleta ei pruugiks me teadagi, milline olukord valitseb mujal maailmas. Muidugi aga ei teki meedia iseeneset, vaid selleks on vaja info vahendajaid. Tavaliselt on nendeks ajakirjanikud, kes kas otsivad ise uudiseväärilist infot või vahendavad seda mõnest
otsustab. Postimehe mobiilirakendus saadab teavitusi keskmiselt iga 10-15 min tagant ja pealkirjad on peaaegu alati seotud koroonakriisiga. Isiklikult arvan, et praeguseks hetkeks on juba ilmunud ja tuleb järjest juurde kohutavalt palju uudiseid ja lõpuks ei saagi enam aru, milline on päris ja usaldusväärne uudis ning milline mitte. Meediakanaleid on muidugi erinevaid. Minule isiklikult annab olulisematest uudistest ja arengutest ülevaate minu õde, kes oma töö tõttu uudistel kogu aeg silma peal hoiab ja sealt olulisemad välja sünteesib, aga paljudel inimestel sellist luksust kodus käepärast ei ole. Ilmselt loevad paljud inimesed artikleid, mis neile n-ö ette juhtuvad või mida raadios räägitakse. Aga allikal ja allikal on vahe ja lugedes ette juhtuvaid artikleid on tõenosus, et vale info kätte saadakse väga suur. Kuna olukord on arenenud juba üpris kaugele ja väga paljud inimesed on kohustatud kodus olema, siis mida muud ikka teha, kui uudiseid lugeda
olulisematest uudistest. Saate võib jagada samuti eraldi teemaplokkideks: I plokk: päevakajalised ja kõige olulisemad uudised Eestist või välismaalt. Otselülitused sündmuskohalt, intervjuu asjatundjatega. II plokk: välisuudised. Erinevad uudised mitmelt poolt maailmast. III plokk: ilm. IV plokk: politsei- ja päästeametisõnumid ja lood. V plokk: meelelahutuslik osa. Suurem osakaal on „pehmetel“ uudistel ja uudisloodel, väga tabloidne saateformaat. Kokkuvõte „Aktuaalse kaamera“ ja „Repoteri“ puhul on tegemist väga erievate saateformaatidega, mis üksteisest oluliselt erinevad. „Aktuaalne kaamera“ on ametliku ja hea struktuuriga ülevaatlik uudiste saade, kus kajastatakse olulisemaid uudiseid ja päevasündmuseid nii Eestist kui ka välismaalt, keskendub peamiselt kõvadele uudistele. On objektiivne ja faktipõhine, mis teeb sellest väga usaldusväärse ja hinnatud uudistesaate
Suure tahtejõuga naine läks läbi halli kivi. *meri põlvini – arvab kõike suutvat Noorukil on meri põlvini. *nagu härjale punane rätik – ärritav, viha tekitav Solvav kommentaar oli mulle nagu härjale punane rätik. *ei vääri küünlaid – ei ole vaeva väärt Arvati, et vana hoone taastamine ei vääri küünlaid. *kätt pulsil hoidma – kursis olema, silma peal hoidma, jälgima, sammu pidama Noormees hoidis Poola ralliga seotud uudistel kätt pulsil. *nagu noor jumal – eriti hästi, hiilgavalt Tema häälest olid kõik lummatud, sest ta laulab nagu noor jumal. *nagu vana mees - ??? *soolasammas – äärmisest ehmatusest tardunud olema Ehmusin, tardusin soolasambaks. *püksirihma pingutama – väljaminekuid kärpima, kitsalt elama Noorpaar ostis uue auto ja peab nüüd püksirihma pingutama. * nagu koer heintel - Justkui koer heinakuhja otsas, ei söö ise, ei lase teistel ka süüa. *poissmeeste päike – kuu
juhtumite väljatoomisega. See on koht, kus toodet, teenuste pakkujal endal tuleb kasutajaid suunavate küsimuste ja üleskutsetega ärgitada. Näiteks uurida, kuidas inimesed mingit toodet kasutavad, mis neid selle juures positiivselt üllatanud on või mis lisavõimalusi nad tootele sooviksid. Oluline on viia lihtsalt kiitvate või kaebavate kommentaaride jagamine üle konstruktiivseks aruteluks. Tuleks hoida silma peal huviorbiidis olevate ettevõtete suhtluspoliitikal, pakkumistel ja uudistel ning soovi korral leida potentsiaalseid koostööpartnereid. Saab jälgida mida konkreetse isiku või ettevõtte kohta sotsiaalmeedias postitatakse. Sotsiaalmeedia kujundab potentsiaalsele kliendile firmast mulje. Lisaks erinevatele ettevõttele kasulikele funktsionaalsustele pakuvad kommunikatsioonikanalid ka võimsat platvormi pahatahtlikele ja negatiivselt meelestatud inimestele. Need inimesed saavad jagada oma arvamust tervele suhtlusringile ja sinna kuuluvad inimesed saavad
poole. “Uudised, mis jõuavad Saarte Hääle veebiväljaandesse, käivad läbi nii vastava rubriigi, olgu see siis näiteks ‘’Maakond’’, toimetaja kui ka peatoimetaja silme eest. Lugejate tagasisidet ja osalust ning lugejakirju hinnatakse ning neid avaldatakse meeleldi, küll aga seda, kui tihti neid tuleb, ei ostatud täpselt öelda, sest see on eri aegadel erinev. Läbipaistvust vähendab aga asjaolu, et kõigil uudistel ja arvamuslugudel pole autori nime märgitud, selle asemel on SH (Saarte Hääl).’’ III KATEGOORIA: ORGANISATSIOONI TASANDI LÄBIPAISTVUS Organisatsiooni tasandi läbipaistvuse analüüsimiseks uuriti kõigepealt, millised isikud töötavad Saarte Hääles. Saarte Hääle veebilehel (2015) on eraldi välja toodud töötajate nimistu. Kõik 19 väljaandes töötavat isikut on kvalifitseeritud ning haritud ning hetkeline erakondlik seotus (IRL) on vaid ühel töötajal- reporteril
Arvamus. Väärtustav info, eeldab varasemaid sõnumeid nähtuse kohta ehk metaavaldus Erinevalt uudistest on arvamus tõe suhtes ükskõikne, teda saab käsitleda ainult subjektiivsena NB! Otsus kujuneb sageli nii, et arvamusi, levitatakse avalikkuses, misjärel saab selgeks kus kujuneb enamus, ehk enamus määrab otsuse Meedia pakub tähtsamate teemade kohta jooksvalt kommentaare, mis lihtsustab arvamusekujundamist ja juhib seda. Kommentaaridel või arvamustel on suurem mõju kui uudistel Bbc talking heads Meelelahutus Eesmärk on tugeva emotsionaalse värvinguga sisu pakkumine. Olemas ka infotainment ( info ja meelelahutuse segavorm) Reaalsus ja tegelikkus kulgevd kõrvuti aga inimeste poolt loodud reaalsus võib katkeda, ehk tegelikkus, aga reaalsus ei katke Nt raamatus filmis teatris selle sees luuakse reaalsus koos päris reaalsusega Meelelahutus on vaatluse vorm, ja ka selles antakse edasi väärtusi ja suhtumist teistesse
50 000 eksemplari. Maalehe lisad on Targu talita ja TeRa. Ilmuvad ajakirjad Maamajandus ning Maakodu. Kirjastus Maalehe Raamat. Lisaks on ka kaks võrguväljaannet Maaleht.ee ja Aialeht.ee Nimi: Eesti Päevaleht Keel: eesti Hind: 18.00 Väljaandja riik: Eesti Ilmumissagedus: 304 x aastas 8 Iseloomustus: Eesti Päevaleht on Tallinnas ja Põhja-Eestis suurima lugejaskonnaga kvaliteetpäevaleht. Elujaatava hoiakuga Päevalehe sisus on põhirõhk uudistel ja arvamustel, mis peaks meeldima positiivse mõttelaadiga ja vaimult ärksatele inimestele. Päevalehte on tehtud sooviga eristada seda v õimalikult palju teistest ajalehtedest, rohkem kirjutatakse majandusest ja vähem poliitikast, lisaks ilmuvad mitmekesised ja sisukad erilehed (näiteks praktilise iseloomuga EPL Aed, EPL Köök ja kaks korda kuus ilmuv EPL Tervis, kultuurihuviga lugejatele raamatulisa Arkaadia, ühisko nna ja poliitikahuvilistele
aastal Eestis isejuhtivate sõidukitega ning, mida on peatselt ka oodata. Töö põhieesmärgiks on peamiselt avardada arusaama isejuhtivatest autodest ning leida, kas antud sõidukid toovad tulevikus endaga kaasa ühiskonnale pigem kasu või kahju. Rohkelt on meedia kajastanud isejuhtivate autode positiivseid külgi, kuid selle referaadi üheks ülesandeks on ka leida nende probleempunkte. Käesolev referaat tugineb erinevatel allikatel nagu näiteks uudistel, arvamusartiklitel ning teaduslikematel tekstidel. Kõik allikad on valitud nende ajakohasuse põhjal ning proovitud jälgida, et töös esitatav informatsioon oleks uudne ning aktuaalne praegusel hetkel. 3 1. ISEJUHTIVA AUTO OLEMUS Isejuhtivad autod on sõidukid, mille eesmärgiks on liikuda sihtkohtade vahel, ilma, et inimene juhtimisprotsessist osa võtaks. Selleks, et autot pidada täielikult autonoomseks, peab
sajandil ja Eesti Vabariigi päevil (ülesehitus, zanride areng). Ajakirjanduslike meetodite areng (uudis, intervjuu) 19. sajandil: Lood selge zhanritunnetuseta, fakt ja kommentaar segamini. Leidus vestlusi kahe fiktiivse isiku vahel (huumori- ja moraalijutud, dialoogivormis). Lugudel enamasti puudus allkiri (kui, siis mõnikord peatoimetaja nimi). EW päevil: Uudised liigitatud rubriikidesse vastavalt toimumiskohale (,,Meilt", ,,Mujalt" nt). Uudistel oli kindel järjekord, mida küll mõjutas nende pikkus (kui ühele lehele ei mahtunud, pandi teisele). ,,Uuemad sõnumid" olid viimasel leheküljel reeglina. 20ndate keskel domineeris sisu kokkuvõtva pealkirjaga üksikartikkel. 30ndatel tulid pikkade alapealkirjadega lood. Kõik zhanrid pidid olema lühikesed ja selged, selgeimad reeglid olid juhtkirjal. Hiljem (30ndatel) tuli jälle segazhanre, sest uudistesse kirjutati sisse aruannete jm ülevaateid. Kasutusele
Kuna hetkel on vaatluse all individuaalne mõju, siis esmalt tooks välja individuaalse reaktsiooni, mis avaldub peamiselt jäljendamise või õppimisena, aga ka hirmu või murena. Hetke majandusolukord ja ka lasteaiakohti puudutav artikkel läheks just sellesse valdkonda. 4. mai Postimehe lugemise järel võib välja tuua, et enamus lugusid ongi lühiajalise mõjuga ja pälvivad tähelepanu vaid ajalehe ilmumise päeval. SMS-laenu uudistel võiks olla pikaajaline mõju, kuid aeg on näidanud, et nii see pole. Ühest kõrvast sisse ja teisest välja, nagu rahvas ütleb. Ettekavatsetud lühiajalise mõju peamisteks avaldusvormideks on propaganda, meediakampaania, uudimälu, kõneaine kujundamine ja raamistamine. Propagandat 4. mai Postimehes ei olnud. Kõneaine kujundamist seoses majanduse ja omavalitsuste tegevusega oli aga küll. Abilinnapea pistisekahtlused võib siinkohal raamistamise alla paigutada. 9.1
kajastada. Puudus sõnavabadus, võimalus oma arvamust ajaleheveergudel väljendada. Kolhoosnikku oli üsna keeruline lugeda, sest uudised olid mitme lehe peale jagatud või siis jätkusid lausa järgmises numbris. Kuigi ajalehel peaks olema kindel ülesehitus, seda antud juhul ei olnud. Korrapäratu paigutus muutis uudised ebahuvitavaks ja tähelepanu hajutavaks. Puudusid ka uudise kirjutamise kriteeriumid - pealkirjad tõmbasid küll tähelepanu ja kutsusid lugema, aga uudistel puudusid juhtlõigud ja puudusile omane süsteem: juhtlõik, teema edasiarendus, taustainfo , kokkuvõte. Ajaleht oli üles ehitatud nii, et ei olnud võimalik vajalikku kiiresti üles leida. Ajaleht koosnes 4-st A3 leheküljest. Kolhoosnikku võib pidada ennekõike maainimeste ajaleheks, sest enamik uudiseid kajastas kolhoose ja töö tegemist maal. Samuti oli ajalehtedes kokkuvõtvaid tabeleid kolhooside ootmissaavutustest
annaabi.ee 
