kujunema talurahva kui seisuse enda omavalitsus-vallakogukond. Talurahva omavalitsus ei tegutsenud siiski misnikust sltumatult. Misnike kontrolli alt vabanes talurahva omavalitsus alles prast 1866.aasta vallareformi. VLJARNDAMISLIIKUMINE JA KEISRI USKU MINEK 1840.aastate algul tabas Eesti-ja Liivimaad viljaikaldus ja nljahda. Talupojad uskusid naiivselt et keiser suudab nende olukorda parandada ning usk heasse keisrisse vallandas 1845.aastal Luna-Eestis ja Lti alal massilise usuvahetusliikumise, mille kigus paari jrgmise aasta jooksul astusid 60 000 eesti talupoega vene igeusku. VAIMUELU Eesti ja Lti kultuuripilti ilmestas baltisaksa krgkultuur, mille krval oli olemas ka pliselanike-eestlaste ja ltlaste-talupojakultuur. Kubermangudesse asutati gmnaasiumid ja maakonnalinnadesse kreiskoolid. Talurahva jaoks asutati ka kihelkonna kool. 19.sajandi esimesel poolel tekkis eesti- ja ltikeelne ilmalik kirjandus. Kord
ühises aidas. Magasivilja sai kasutada ikalduse ja nälja korral. Mõisnike kontrolli alt vabanes talurahva omavalitsus alles pärast 1866.a vallareformi. 1840.a algul tabas eesti- ja liivimaad viljaikaldus ja näljahäda, samal ajal levisid kuuldused et venemaal antakse kõigile soovijaile tasuta maad. Talupojad uskusid naiivselt et keiser on valmis nende olukorda parandama, kuid mõisnikud on selle vastu, see vallandas 1845.a lõuna-eesti ja läti alal massilise usuvahetusliikumise, mille käigus astusid 60 000 eesti talupoega vene õigeusku, millega lootsid saada maad ja vabaneda teokohustusest. Kui nad aga maad ei saanud, oli pettumus suur kuid uuesti usku vahetada enam ei saanud. Tsaarivalitsus nägi õigeusu levitamises vahendit impeeriumi äärealade venestamiseks ja Balti erikorra murendamiseks. Kohalik talupojakultuur hakkas järjest rohkem muutuma euroopalikuks kirjakultuuriks.
Õppetöö toimus ladina ja saksa keeles. Ülikooli esimene rektor oli Georg Friedrich Parrot. 1805. aastal immatrikuleeriti üliõpilaseks esimene eestlane. 19. sajandi jooksul sai Tartus kokku kõrghariduse üle 430 eestlase. 1892. aastal muudeti ülikoolis õppetöö venekeelseks, ülikooli ametlikuks nimeks sai Jurjevi Ülikool. HARIDUSOLUD 19. sajandil sätestati seljaastmeline ühtluskool: kihelkonnakool, kreiskool maakondades, gümnaasium kubermangudes ning ülikool. 1840. aastal usuvahetusliikumise tagajärjel tekkisid Lõuna-Eestisse õigeusu maarahvakoolid. Põhja-Eestis kujunes püsiv koolivõrk alles 1870. aastatel. 1828. aastal rajati Tartusse elementaarkooliõpetajate seminar. Valgas tegutses Cimze juhtumisel nii eestlastele, kui ka lätlastele mõeldud saksakeelne kihelkonnakooliõpetajate seminar. 19. sajandi keskel mindi üle kohustuslikule koolisundlusele. EESTIKEELNE KIRJASÕNA 19. sajandil oli peamiseks kirjanduseks ilmalik kirjandus, mida levitati peamiselt kalendrites
Tema sulest pärinevad esimesed eestikeelsed luuletused. K. J. Petersoniga seostatakse eesti rahvusliku ärkamisaja algust. Talurahva haridustee algas vallakoolist, millele järgnes kihelkonnakool. Püsiv talurahvakoolide võrk kujunes Lõuna-Eestis siiski välja alles pärast pärisorjuse kaotamist. Talurahvaseadused panid aluse kindlamalekoolikorraldusele. 1838.a. loodi Tartusse Õpetatud Eesti Selts, millest sai eestialaste uuringute keskus järgnevatel aastatel. 1840. aastate usuvahetusliikumise tagajärjel tekkisid Lõuna-Eestis veel lisaks õigeusu maarahvakoolid. Põhja-Eestis kujunes püsiv koolivõrk alles 1870. aastatel. Rahvahariduse lünklikkust püüti siin korvata pühapäeva- ja paranduskoolidega ning rändõpetajate tegevusega. Üleüldse oli 19.sajand Eestlastele üks suur muutuste sajand. Talurahval oli võimalus haridusele ning nad tundsid ennast natukenegi vabamalt, tänu seadustele.
vallakogukond. Talurahva omavalitsus ei tegutsenud siiski mõisnikust sõltumatult. Mõisnike kontrolli alt vabanes talurahva omavalitsus alles pärast 1866.aasta vallareformi. VÄLJARÄNDAMISLIIKUMINE JA KEISRI USKU MINEK 1840.aastate algul tabas Eestija Liivimaad viljaikaldus ja näljahäda. Talupojad uskusid naiivselt et keiser suudab nende olukorda parandada ning usk heasse keisrisse vallandas 1845.aastal LõunaEestis ja Läti alal massilise usuvahetusliikumise, mille käigus paari järgmise aasta jooksul astusid 60 000 eesti talupoega vene õigeusku. VAIMUELU Eesti ja Läti kultuuripilti ilmestas baltisaksa kõrgkultuur, mille kõrval oli olemas ka põliselanikeeestlaste ja lätlaste talupojakultuur. Kubermangudesse asutati gümnaasiumid ja maakonnalinnadesse kreiskoolid. Talurahva jaoks asutati ka kihelkonna kool. Kubermangudesse asutati gümnaasiumid ja maakonnalinnadesse kreiskoolid
gümnaasium kubermangulinnades, ülikool. Läänemerekubermangud koos Soomega moodustasid omaette õpperingkonna, mille keskuseks TÜ. Tallinnas ja Tartus tegutsesid gümnaasiumid(eelkõige hum. ained), kõikidesse linnadesse rajati kreiskoolid(reaalkallak), linnakoolide alam aste olid elementaarkooli, õpetati lugemist, kirjutamist, arvutamist. Eesti talurahva haridustee algas vallakoolis, jätkus kihelkonnakoolis, püsiv koolivõrk kujunes alles peale pärisorjuse kaotamist. 1840 aastate usuvahetusliikumise tulemusena lisandusid Lõuna-Eestis õigeusu maarahvakoolis. Põhja-Eestis kujunes püsiv koolivõrk Rahvakooli õpetajate ettevalmistamiseks rajati 1828 Tartusse elementaarkooli õpetajate seminar, esimene omataoline Vene riigis Valgas tegutses Cimze nii eestlastele, kui lätlastele saksakeelne kihelkonnakooli- õpetajate seminar. Eestikeelne kirjasõna Esimene eestikeelne ajaleht (tartu murre) 1806 "Tarto maa rahwa Näddal-Leht". Lühemat aega anti O. W
Eeskujuks võeti 1807 aasta agraarreform Preisimaal. Uus Eestimaa talurahvaseadus sai Aleksander I kinnituse 1816, ning Liivimaa 1819. Aadelkond loobus kõigist senistest õigustest talupoegade isiku üle. Eesti talurahvas kuulutati pidulikult pärisorjusest vabaks. Samas tunnistati maa mõisniku ainuomandiks. Et oma talus edasi elada tuli maad mõisnikult rentida. Perekonnanimede panek, talu nimele lisandust perekonnanimi ehk priinimi. §31 Talurahva omavalitsus, koosseis ja koormised, usuvahetusliikumise põhjused kust kuhu liikus vms Omavalitsus Talurahva igapäevaelu korraldas mõis. Mõisapiirkond = kohtupiirkond. Talurahva kui seisuse omavalitsus vallakogukond. 19saj alguse talurahvaseadustega loodi vallakohtud. Koosnesid kolmest liikmest, kellest ühe nimetas mõisnik. Ül: vaestehoolekanne, ühisvastutus magasivilja varumisel(magasiait), kogukondade juhid: eestistalitaja, liivimaal kaks vöörmündrit Koosseis
– 1870-1880 18. Esimene eestikeelne ajaleht- “Tartu Maarahva Nädalaleht”. – 1806 ilmus, võimud sulgesid aasta lõpuks O.W. Masing „Maarahva Nädalaleht“ – 1821-1823, 1825 Kreutzwald „Ma-ilm ja mõnda, mis seal see leida on“ – F.R.Kreutzwald , 1848-1849 19. 1843 uus eesti keele grammatika (Eduard Ahrens) – ühtne kirjakeel. – Kuusalu pastor, koostas uue eesti keelse grammatika, võttes aluseks põhja-eesti murde. 20. Usuvahetusliikumine. -- Usuvahetusliikumise peamiseks motiiviks on peetud eesti ja läti talupoegade lootusi parandada oma majanduslikku olukorda, omandades maad ja saavutades mõisakoormiste kergendamise. Maltsveti liikumine. — Rajaja Juhan Leinberg (jõukas taluperemees, kaupmees ja majaomanik), 1854 hakkas pidama palvetunde, oli sõnaosav ja julge esineja, kes seadis oma sihiks rahva päästmise raskest majanduslikust olukorrast. 21. Baltisaksa kultuur kui eesti kultuuri üks aluseid ja mõjutajaid. – Baltisakslaste
edendamiseks. Olukorda leevendas mõningal määral rändõpetajate ametisse panemine, kes juhendasid laste lugema õppimist. Rändõpetajate tegevust täiendasid pühapäevakoolid: lapsed õppisid pühapäeviti lugema mõne ärksa vaimuga talupoja juhtimisel. Tekkisid ka parandus- ehk järeleaitamiskoolid, kus õpetati leeriealiseks saavaid noori, kel lugemine selleks ajaks veel selge ei olnud. Sajandi keskel toimunud usuvahetusliikumise käigus tekkis ka märkimisväärne hulk õigeusu koole. 19. sajandi keskpaik tõi kaasa otsustava muutuse eestlaste kultuurilises eneseteadvuses ja -teostuses: leidis aset rahvuslik “ärkamine”. Ideelised mõjud tulid peamiselt Lääne- Euroopast. Tähtsaimad autorid, kellele toetuti, olid Johann Gottfried Herder ja Jean-Jacques Rousseau. Baltisaksa ja vene mõjude all ja nende mõlema surve vahel manööverdanud
Läänemere kubermangud moodustasid õpperingkonna, mille keskuseks sai Tartu ülikool. Nii Tartus kui ka Tallinnas olid gümnaasiumid, kus õpetati antiikkeeli, ajalugu ja kirjandust. Igas linnas oli kreiskoolid, kus 2-3 aasta jooksul õpiti põhiliselt matemaatikat, geograafiat ja loodusteadusi. Linnakoolide alamastme moodustasid elementaarkoolid, kus õpetati lugemist, kirjutamist, arvutamist. Talurahva haridustee algas vallakoolist, järgnes kihelkonnakool. 1840.aastate usuvahetusliikumise tagajärjel tekkisid Lõuna-Eestisse ka õigeusu maarahvakoolid. 1870.aastatel kujunes püsiv koolivõrk Põhja-Eestis. Rahvahariduse lünki kompenseeriti rändõpetajate, parandus- ja pühapäevakoolidega. 1828.aastal loodi rahvakooli õpetajate ettevalmistamiseks Tartusse elementaarkooliõpetajate seminar (esimene taoline Vene riigis). Sajandi keskpaiku õpetati vallakoolmeistreid juba viies seminaris. Janis Cimze juhtimisel nii eestlastele ja lätlastele mõeldud saksakeelne
linnades: elementaarkool kreiskoolgümnaasiumülikool Maal: vallakool kihelkonnakool Läänemere kubermangud moodustasid omaette õpperingkonna, mille keskuseks sai Tartu Ülikool. Tartus, Tallinnas tegutsesid ülikoolid kus õpetati süvendatult antiikkeeli, kirjandust ja ajalugu. Kreisikoolid-matemaatika, loodusteadused, geograafia. Elementaar koolid- lugemine, kirjutamine, arvutamine. Talurahva haridustee algas vallakoolist, millele järgnes kihelkonnakool. 1840 aastate usuvahetusliikumise tagajärjel tekkisid Lõuna-Eestis veel lisaks õigeusu maarahvakoolid. Põhja-Eestis kujunes püsiv koolivõrk alles 1870 aastatel. 1828 Tartus elementaarkooliõpetajate seminar rahvakooli õpetajate ettevalmistamiseks, esimene selletaoline asutus Vene riigis. Valgas Janis Cimze juhtimisel saksakeelne kihelkonnakooliõpetajate seminar. 19.sajandi keskel hakati üle minema kohustuslikule koolisundusele. Eestikeelne kirjasõna 19
* oskusi majandada valda * õppisid esindajaid leidma/valima * õppisid koosolekuid pidama *õppisid kohut mõistma *õppisid oma huve kaitsma 1840.a algul tabas eesti- ja liivimaad viljaikaldus ja näljahäda, samal ajal levisid kuuldused et venemaal antakse kõigile soovijaile tasuta maad. Talupojad uskusid naiivselt et keiser on valmis nende olukorda parandama, kuid mõisnikud on selle vastu, see vallandas 1845.a lõuna-eesti ja läti alal massilise usuvahetusliikumise, mille käigus astusid 60 000 eesti talupoega vene õigeusku, millega lootsid saada maad ja vabaneda teokohustusest. Kui nad aga maad ei saanud, oli pettumus suur kuid uuesti usku vahetada enam ei saanud. Tsaarivalitsus nägi õigeusu levitamises vahendit impeeriumi äärealade venestamiseks ja Balti erikorra murendamiseks. Esimene Eesti üldlaulupidu toimus 1869. Aastal Tartus ja see kasvatas eestlaste kokkukuuluvustunnet ja andis jõudu ning julgustas tulevikuks.
Venemaal toimunud muudatuste tõttu sätestati Eestis neljaastmeline ühtluskool: maakondades kreisikool (igas linnas, õpetati matemaatikat, loodusteadust ja geograafiat) ja kihelkonnakool, kubermangulinnades gümnaasium (Tartu ja Tallinn, kus õpetati antiikkeeli, ajalugu ja kirjandust) ja siis ülikool. Linnakoolide alama astme moodustasid elementaarkoolid, kus õpetati lugemist, kirjutamist ja arvutamist. Talurahva haridustee algas vallakoolist ja siis kihelkonnakool. Usuvahetusliikumise tagajärjel tekkisid ka õigeusu maarahvakoolid. Rahvakooli õpetajate ettevalmistuseks rajati Tartusse 1828. aastal elementaarkooliõpetajate seminar, hiljem seminare lisandus. Valgas tegutses Janis Cimze juhtimisel eestlastele ja lätlastele mõeldus saksakeelne kihelkonnakooliõpetajate seminar. 19. saj keskel hakati üle minema ka koolisundusele. Eestikeelses kirjanduses sai valitsevaks ilmalik kirjandus, mille peamisteks levitajateks olid kalendrid
talupoegade seas. See oli selline nn ,,isetegevus" mis polnud kubermangu valitsusega kooskõlastatud. 1841 toimusid rahutused ka mitmel pool liivimaa maakondades. Suurim oli neist vb Pühajärve mõisas 1841 aasta septembris. Ajalukku läinud nimega ,,Pühajärve sõda". Väiksemaid vastuhakke oli veel. Küik vastuhakud suruti sõjaväe abiga küll ajutiselt kõik maha, aga talurahva rahulolematus oli endiselt väga suur ja allandus õigepeatselt. Vallandus siis usuvahetusliikumise (1845-1848) nime all see vana vimm. 1844. Aastal toimus järjekordne viljaikaldus, sellele järgnes näljahäda. Lisaks veel erinevad loomataudid ja ka järgnev talv oli eriliselt rets. Meeleheitlikes tingimustes hakaksid levima kuulujutud, nt ,,et need talupojad, kes lähevad üle keisri usku, saavad maad". Talurahva esindajad läksid Riiga asja selgitama, jällegi riia valitsus keelas Riias käimise ära aga mainiti, et kes usku vahetada athaavd, neid ei keelata. Mainiti et vahetus peab
tõi kaasa selle, et suur hulk talupoegi soovis luterlusse tagasi pöörduda. 1850.1860.ndatel 35 000 talupoega soovis luterlusse tagasi tulla, esialgu tagasipöördumine luterlusse oli seadusega keelatud ning tõi kaasa pahandusi talupoegade ja pastorite jaoks. Talupojad, kes olid astunud õigeusku kindlasti ei venestunud, vaid muutus üks eluaspektidest. Vene õigeusu jumalateenistus oli emotsionaalsem. Väga selgelt tõusid päevakorrale uute agraarseaduste küsimus. Usuvahetusliikumise järel muutus uute seaduste väljaandmine akuutseks. Krimmi sõda 1853-56. Venemaa alustas sõda Türgi vastu. Venemaa leidis, et sõda tuleb pidada ka inglaste ja prantslaste vastu. Põhiliseks sõjatandriks Must meri ja Krimmi poolsaar. Sõjalisi operatsioone viidi läbi ka mujal, mh Läänemerel, Eesti ala hakkas puudutama 1854.aastast peale, kui kehtestati sõjaseisukord, Tallinnast koliti kubermanguasutused Paidesse, kartes liitlaste dessanti
annaabi.ee 
