Tingituna kuningavõimu tõusust ja hugenottide ning katoliiklaste vahelistest erimeelsustest, algas 1562. aastal Vassy veresaunaga kaheksast kodusõjast koosnev periood, sest rahulepingutest kinni ei peetud. Ususõda lõppes alles 1598. aastal Nates`i ediktiga, milles Prantsusmaa kuningas Henry IV tunnistas valitsevaks usuks katoliikluse, samas lubas see ka hugenottide piiratud tegevust. Kuna ta oli olnud troonile astudes hugenott, pidasid hugenotid teda usuvahetuse pärast reeturiks ning katoliiklased olid samuti tema suhtes umbusklikud. Kodusõdade käigus suri väga palju inimesi ning seetõttu vähenes oluliselt Prantsusmaa elanike arv. Madalmaades hakkas kalvinism levima 1550. aastatel, see sai palju toetajaid ning seetõttu kaotas katoliiklus oma populaarsust, asi kujunes vihkamiseks ning vallandas 1566. aastal pildirüüste- ülestõusu, mille käigus hävitati umbes 5500 altarit, pühapilti ja kuju. Oalt poolt
keele õpetamine; 1850.aastal keiser Nikolai I korraldusel viidi sisse Balti kubermangudes vene keelne ametlik kirjavahetus, jõustus 1855. Usuvahetus Korduvad ikaldused 1840.aastate algul ja maapuudus lõid soodsa pinnase kuulujuttude levikuks talurahva hulgas, loodeti õigeusu kiriku liikmeks astudes teotööst vabaneda ja keisrilt maad saada. 1840.aastate keskpaiku läks õigeusku 64 000 eesti talupoega. Venestamisaja ja usuvahetuse iseloomulikud märgid maastikes. (Laanemetsa õigeusukirik, Karula õigeusukirik).Vene valitsus eraldas õigeusu kirikutele maad. Mõisad Rajati eriti suurejoonelisi ja moodsaid mõisakomplekse. Mõisates arendati välja tööstuslik tootmine. Laia ulatuse võttis karjakasvatus. Kuna teotööjõudu kasutada ei olnud, rakendati mõisatöölisi ehk moonakaid ja ehitati neile mõisakeskustesse moonamaju. 1905.aasta revolutsiooniga põletati maha ligi 100 mõisat. 1910.aasta paiku oli Eesti
· Talupoegadel kadus õigus talu pärandada. · Talupojad võisid elupaika muuta. · Alates 1830 aastast võisid talupojad kolida linna. · Moodustati magasiaidad. Säilis teoorjus ja talupoegade sõltuvus mõisnikest. Valla üldkoosoleku otsused nõudsid mõisniku kinnitust. 1840 hakkasid levima kuuldused, et Venemaal jagatakse tasuta maad. Talupoegadel puudus väljarände õigus. 1845 algas talupoegade hulgas massiline usuvahetus liikumine. 60 000 Eesti talupoega läks usuvahetuse ajal keisri usku. 1849 anti Liivimaal ja 1856 Eestimaal uus talurahva seadus. · Talumeestel avanes võimalus talusid päriseks osta ja kuni selleni neid rentida. · Mindi üle raharendile. · Päriseks ostmisega kaasnes krunti ajamine. 1858 oli Mahtrasse oli kokku tulnud tuhatkond talumeest, kes hakkasid mõisateole vastu. 1860 olles saanud isiklikult vabaks, said talupojad loa Vene riigipiires liikuda. 1865 kaotati täielikult kodukari õigus
majanduspoliitikale Võimule sai Henry IV: · Uus Bourboni dünastia · Algul oli Navarra kuningas · Oli algselt hugenott, võttis hiljem vastu katoliikluse, Nantes'i edikt, usuline ühtlustus · Majanduse ühtlustamine (minister Sully) kodumaise toodangu eelistamine, manufaktuuride rajamine, teede ja kanalite ehitamine · Mõrvati katoliiklase poolt (omas palju vaenlasi, hugenotid pidasid reeturiks, katoliiklased ei usaldanud usuvahetuse tõttu) Võimule sai Louis XIII: · Henry IV poeg · Regendina valitseb Maria de'Medici (ema), kuid peamiselt otsustab tema armuke Richelieu esimene minister, koondas enda kätte ka teisi ametikohti · Tühistati Nantes'i edikt, paljude hugenottide emigreerumine (õigused võeti ära, kuid säilis usuvabadus) · Välispoliitikas suunatud Habsburgide vastu, nt sõditakse nende vastaspoolel
sajandil, millele järgnes näljahäda ning looma taudid, talv oli väga külm. 1844. aastal hakkas levima kuulujutt, et on võimalik saada maad, kuid maad saavad need, kes lähevad keisri usku ehk õigeusku. Talupoegade esindajad hakkasid käima Riias. Riias öeldi, et usku saab vahetada lähimas õigeusu kirikus (Usuvahetust ei tohi takistada). Massiline liikumine kestis 1848. aastani. Vene keskvõimul oli õigeusu levitamise plaan Balti provintsides. Usuvahetuse põhjustas raske majanduslik olukord talupoegadel, sest nad lootsid usuvahetuse teel saada endale maad, kergemaid koormisi ning pääseda teotööst. 16) Krimmi sõda: Venemaa alustas sõda Türgi vastu. Musta mere piirkonnas toimus sõda peamiselt, kuid jõudis ka Läänemereni. Venemaa sõjategevus Türgi vastu Lähis- Idas ei meeldinud Euroopa suurvõimudele (Inglismaa ja Prantsusmaa), sest Venemaa tugevnemine idas ei vasta Euroopa huvidele. Prantsusmaa alustas sõjategevust
Läände – Põhja-Aafrika, Hispaania Põhja – Vahemere idakallas Itta – Kaukaasia, Pärsia Araablased õõnestaid 2-te suurriiki Bütsantsi ja Pärsiat. Pärsia ka vallutati. Pärsia oli teokraatlik: territooriumi valitseti ametnike abil. VESIIR- kõrgem riigiametnik EMIIR – piirkondade asevalitseja Araablased lubasid „raamaturahvastel“ e. kristlastel ja zarathustra pooldajatel usu säilitamist, kuid nemad pidid maksma makse. See tõi kaasa massilise usuvahetuse, sest islami usulised said ka nt. karjääri teha. Aja jooksul kujunes riigi sideteguriks araabia keel ja islami usk. Araabia kultuurist võtsime kasutusele: astrolaagi, kompassi ja paberi. Ibn Sina : arstiteaduse kaanon, lad. k avianna Hästi oli arenenud ka geograafia: 2 maailmakaarti hõbetahvlil ja paberil. Kuulsaim geograaf oli Al Idrisi 12. ÜLEVAADE LÄÄNE-EUROOPAST KÕRGKESKAJAL Rahvaarv Euroopas kõrgkeskajal: 1000 a - 36 miljonit 1100 a - 44 miljonit
Venelased ja tatarlased turul kaklema. Olukord Tveris ärev, sest keegi ei teadnud, miks Tsol-khaan oma väega Tveris. Rahva seas kuulujutt, et tahavad võimu Venemaal ja Aleksandri asemele Tsol-khaan ja oma väega hakkavad suuremat andmait küsima. Lisaks arvati, et tatarlased hakkavad nõudma usuvahetust venelastelt. Tveris korralik ülestõus, rahvas pani vürsti lossi põlema, kus Tsol- khaan oli ja see suri seal. Venelasi häiris enim usuvahetuse nõudmine. Enne leebed, vene vaimulikud ei pidanud isegi maksu maksma. Vene kirikud õhutavad rahvast lepplikusele ja allaheitlikkusele. Kuna ka kirikut häiris usuvahetuse jutt, asusid rahva poolele. Tveris löödi tatarlased maha, eriti kes kaupmehed. Selle peale oli Uzbek väga vihane, informatsioon Tveris juhtunust ka Moskvasse Ivan Kalitani ja läks kohe Kuldhordi ja pakkus abi mässu mahasurumisel. Uzbek sellega nõus, andis kaasa suure väeosa
Seega puudutas usurahu vaid luterlasi. Kalvinistid ja kõik teised usulahud jäeti usurahust välja. Ühtlasi sätestati, et alamad peavad järgima maahärra usutunnistust: kelle võim, selle usk (cuius regio eius religio). See põhimõte pidi tagama usuühtsuse vähemasti vürstkondade tasandil. Erandiks olid riigilinnad, mis kohustusid lubama mõlema konfessiooni teenistusi. Vaimulik vürst (peapiiskop, piiskop) pidi usuvahetuse korral ameti maha panema ning kapiitel valima uue katoliku usku järeltulija. Aadlile ja linnadele kindlustati ka vaimulikel territooriumidel usuvabadus. Reformatsioon võitis ennekõike Saksamaa põhja ja idapoolsetel aladel. 14 Reformatsiooni tulemusena loodud protestantlikud hertsogiriigid Läänemere ruumis Preisimaast kujuneb esimene luterlik riik Euroopas. Saksa ordu Liivimaa harust
· Jesuiidid asutasid 1583 jesuiitide kolleegiumi ja gümnaasum,mida võib nim. Esimeseks kõrgemaks kooliks · Asutati tõlkide seminari · Eesti aladel hakati rääkima renessanssist.M.Sittoni tegevusaeg,A.Passeri mustpeade maja fassaad,Niguliste kiriku luukere- hauakivi,A.Psseri raidkivist sarkofaag Toomkirikus,puust nikerdatud Niguliste ja Rannu kiriku pingid · Rahvakultuuris muutusi ei toimunud,sest oli sõja ja usuvahetuse aeg,ainuke uendus voki näol(enne kas.kedervart) ROOTSI AEG JA KULTUUR EESTIS ROOTSI AJAL Periood, mil kogu Eesti ala kuulus Rootsi alla. 1645. aastast alates. Rootsi aeg kogu Eesti territooriumil polnud väga pikk. Kogu Eesti ala kuulumine Rootsile ei tähendanud rahu, siin toimus Poola-Rootsi sõda. Eesti ala polnu Rootsile kõige tähtsam, kuigi täieõiguslik osa riigist. Siinse ala ajaloos tekkis esimest korda situatsioon, kus kõrgem võim määras kõik ära, tsentraalne võim
võimupositsioone. Augsburgi usurahu. 1555.a sõlmitud Augsburgi usurahuga tunnistati protestante Augsburgi usutunnistuse alusel teise riigireligioonina. Seega puudutas usurahu vaid luterlasi. Cuius regio, eius religio. “kelle võim, selle usk”. Alamad peavad järgima maahärra usutunnistust. See põhimõte pidi tagama usuühtsuse vähemasti vürstkondade tasandil. Erandiks olid riigilinnad, mis kohustusid lubama mõlema konfessiooni teenistusi. Vaimulik vürst (peapiiskop, piiskop) pidi usuvahetuse korral ameti maha panema ning kapiitel valima uue katoliku usku järeltulija. Aadlile ja linnadele kindlustati ka vaimulikel territooriumidel usuvabadus. Vestfaali rahu usulist korraldust puudutavad sätted. 24. oktoobril 1648 kirjutati üheaegselt Münsteris ja Osnabrückis rahulepingule alla. Vestfaali rahu kinnitas taas Augsburgi usurahu põhimõtteid. Kolmanda usundina katoliku ja luteri usu kõrval tunnustati lepinguga ka kalvinismi
et saavutataks liikumise keelustamine. Valitsus on kahevahel. Saavad aru, et usuvahetus on hakanud kontrolli alt väljuma. Sama aasta lõpul saadetakse Liivimaale mitmeid kõrgeid Vene riigi ametnikke, kes peavad leidma lahendusi. Et võimalikke rahutusi, mida mõisad kartsid, saadeti Liivimaale ka kasakaüksusi. Detsembris 1845. kehtestatakse kuuekuuline mõtlemisaeg. 1846. aastal usuvahetus jätkub, esimestes usku vahetanud piirkondades toimub ka aktiivsuse langus. Kõrgtaseme usuvahetuse osas saavutab Saaremaa. Samal ajal Euroopas on järjekordne revolutsioonilaine. Saaremaa jääbki üheks Eestimaa kõige enam usku vahetanud piirkonnaks. 1847. aastal usuvahetusliikumisele tuleb kaasa üks kuulujutt võimalusest ümber asuda. Räägitakse sellest, et tuleb minna Pihkvasse, sealt minnakse Ukrainasse ja sealt saab maad. Peamiselt Räpina, Põlva ja Võnnu kandi mehed müüvad oma vara maha, aga tuuakse Pihkvast hoopis vangistatuna koju tagasi. 1947
teise riigireligioonina. Seega puudutas usurahu vaid luterlasi. Kalvinistid ja kõik teised usulahud jäeti usurahust välja. Ühtlasi sätestati, et alamad peavad järgima maahärra usutunnistust: cuius regio eius religio (kelle võim, selle usk), mis pidi tagama vähemasti vürstkondade tasandil usuühtsuse. Erandiks olid riigilinnad, mis kohustusid lubama mõlema konfessiooni teenistusi. Vaimulik vürst (peapiiskop, piiskop) pidi usuvahetuse korral ameti maha panema ning kapiitel valima uue katoliku järeltulija. Aadlile ja linnadele kindlustati ka vaimulikel territooriumidel usuvabadus. Reformatsioon võitis ennekõike Saksamaa põhja- ja idapoolsetel aladel. Lääne- ja Lõuna- Saksamaa jäid valdavalt katoliku usku. Karl V lootused keisririiki tugevamini liita lõppesid täieliku nurjumisega. Pärast Augsburgi usurahu oli Saksamaa veelgi lõhestatum kui varem. Reformatsioon Sveitsis. Kalvinism
annaabi.ee 
