eepose looja. Tema tähtsamad tööd on "Jumalate põlvnemine" ning "Tööd ja päevad". Homeros ja Hesiodos olid kaks suurimat kirjanikku, kes võistlesid pidevalt parima poeedi staatuse pärast. Rahvas eelistas kord üht, kord teist. Veidi hiljem lõi Xenophanes filosoofilise eepose, mis kõneleb metafüüsilistest ja loodusteaduslikest küsimustest eepose vormis. Nende kõrval esines veel Delfi preestrite algatatud usuteaduslik eepos. Nii valitses tolleaegses kreeka kirjanduses eepos, neid loeti tuhandeid. Üle kõige aga särasid Homerose imetlusväärsed eeposed, need olid kreeklastele pühad raamatud ja nende keel oli ainumaksev keel kogu maal. Kõigest sellest rikkusest on aga tänaseks päevaks järele jäänud väga vähe.
Sisuliselt ainsad võimalused naistel ühiskonnaelus osaleda olid kloostrite abtissidena või valitseja abikaasana. Varakeskaja esimene suur kultuuriline ärkamine Euroopas oli Karl Suure riigis 8.-9. sajandil. Keskne teadlane Karl Suure õukonnas oli York'i linnast Inglismaalt pärit Alcuinus, kes tegeles kalligraafia ja grammatikaga ning kelle säilinud tekstid on kohati selgelt homoseksuaalseid kirgi väljendavad (avalikult mõistis Alcuinus homoseksualismi küll hukka). Kirjandus, nii usuteaduslik, ajalooalane kui poeetiline, oligi tähtsaim kultuurivorm. Maalikunst väljendus eelkõige miniatuurides ehk väikestes illustratiivsetes piltides raamatuteksti kõrval. Oluline oli ka arhitektuur. Euroopa hakkas taas väheheaaval jõukamaks muutuma ja ehkki aadlike jaoks jäid veel ilust olulisemaks lossi kindlustatus, siis kirikud keskendusid juba oma uhkuse väljanäitamisele. Tuntuim arhitektuurimälestis tollest ajast on Palatini kabel Aachenis (prantsuse
Lev Tolstoi "Anna Karenina" Kunst oli Anna mehele võõras. Aleksei Aleksandrovitsi huvitas ainult poliitiline, filosoofiline, usuteaduslik kirjandus, kunst oli tema loomusele väga võõras. Hakates liigitama kunsti, on ka filosoofia, usuteadus ja poliitika kunstivormid. Mitte ametlikult, kuid teoreetiliselt. Näiteks filosoofiale on tüüpiline ratsionaalsete argumentide esitamine ja nende kritiseerimine ning refleksioon oma meetodi üle. Selleks et olla filosoof, peab oskama sõnu ritta seada, kuid see nõuab annet. Riietumises on kunsti. Selleks et hästi riietuda, pead sa valdama riietumiskunsti ning jälgima moodi
Eesti Majanduse Teataja 3. Novaator 4. Sekretär.ee ● Teadus 1. Teadus.ee 2. Eesti Arst 14 3. Eesti Loodus 4. Folklore 5. Hippokrates 6. Hirundo 7. Horisont 8. Keel ja Kirjandus 9. Juridica 10. Linnurada 11. Loodusesõber 12. Oma Keel 13. Riigikogu Toimetised 14. Tuna 15. Usuteaduslik Ajakiri 16. Vaatleja Tabel 3. Perekond ja kodu ELU 2014 II kv järgi (Eesti Ajalehtede Liidu andmetel) Pere ja Kodutohter Kodukiri Kodu ja Aed Kodu Aed Lugejate 48 000 56 000 49 000 79 000 17 000 arv Sugu Mees 11 000 16 000 14 000 22 000 5 000
15. augustil saatis ENSV Haridusministeerium linna- ja maakoolivalitsustele ning riigikoolide juhatajale ringkirja, mille alusel tuli omal algatusel kõrvaldada kooliraamatukogudest 1)reaktsiooniline 2) kapitalistlikku kurnamist õigustav ja kaitsev 3) NSV Liidu vastane 4) kommunismi vastu sihitud kirjandus. 16. augustil uus korraldus, millega keelati 1) NSVL 2) ENSV 3) töötava rahva eluliste huvide 4) sotsialismi ülesehituse vastased teosed. Kindlasti tuli eemaldada kogu usuteaduslik kirjandus ja Zinovjevi, Rõkovi, Trotski, Buhharini teosed. 22. augustil sisekaitseülema Harald Habermani korraldus, millega tuli kõrvaldada NSVL vastane laimu- ja ässituskirjndus 2) suurkodanlikku kurnajate ideoloogiat ja ekspluateerimist õigustav kirjandus. 3) shovinistlikku viha ja vaenu õhutav kirjandus 4) igasugune usuline kirjandus See kirjandus tuli kõrvaldada 1. septembriks ja saata Lõuna-Eestis Tartu C?likooli
passilauad) · KGB Riiklik Julgeolekukomitee 3. Ministeeriumide liigid (üleliidulised, liidulis-vabariiklikud ja vabariiklikud) 4. Täitevkomiteede süsteem linna, rajooni TSN TK-d, nende osakonnad 5. Rahvakohus Esimese astme kohus. 6. Kirik nõukogude ajal · 1943 NSVL RKN usukultusasjade Nõukogu · 1945 Usuasjade volinikud, kõik ogudused pidid registreeruma · 1946 keelati usulise kirjanduse trükkimine, avati usuteaduslik instituut · 1947 asutati poliitiliste ja teadusalaste teadmiste levitamise ühing (hiljem "Teadus") · 1948 suleti TÜ kirik · 1949 keelustati leeriõpetus, võeti vastu luterliku kirku seadus · 1957 saavutas leer sõjaeelse taseme · 1945 allutati EAÕK Moskva metropoliidile, iseseisev ÕK jätkas eksiilis. · 1945 kõik baptistid koondati Oleviste kirikusse (vanempresbüteri kantselei) · 1982 lubati trükkida kiriklikku kirjandust · 1989 jõulud taas lubatud
· "Uku Masing luule IV", Tartu: Ilmamaa. ("Lohe vari", "Piiridele pyydes", "Hurtsik lammutaks enda", "Surija Sandiristilt") · "Uku Masing luule V", Tartu: Ilmamaa. ("1343", "Rubaiid", "Tarbetud õpetusalmid", "Gudea ja Hoosea", "Rahast ja võimust", "Georg Müller", "Kurtes Taevaskoja varisevat kallast") · "Uku Masing luule VI", Tartu: Ilmamaa, 2005. ("Saadik Magellani pilvelt I-III") Kaastööd ajakirjadele: Usuteaduslik ajakiri, Emakeele Seltsi aastaraamat, Keel ja Kirjandus, Communio Viatorum jt. Proosa · 1989 "Rapanui vabastamine" Tõlked · 1936 Rabindranath Tagore, "Gitandzali; Aednik". Inglise keelest tõlkinud ja eessõna: Hugo (= Uku) Masing. (Sari Nobeli laureaadid.) Tartu: Loodus, 304 lk; 2. trükk 1940, lisatud William Butler Yeatsi eessõna · 1953 Rabindranath Tagore "Laulupalvelus = Gitandzali". Toronto: Orto.
Reformatsiooni algus Liivimaal Katri Aaslav-Tepandi 2013 Vaatluse all on luterliku reformatsiooni algus ja esimeste luterlike jutlustajate tegevus Liivimaal 1521-1525. Luterliku reformatsiooniliikumise areng Liivimaal toimus pea samaaegselt kui Saksamaal, oli tihedalt seotud Lutheri ja tema kaastööliste tegevusega, mõtlemistega, kirjutistega. Küsimuse all on, millal, miks, kellega, kuidas esimesed reformatsiooni ideed siia jõudsid, kuis kajastusid toonases Liivimaa kirikuelus, nii baltisakslaste kui ka maarahva ehk siis eesti soost inimeste igapäevaelus ning kuidas mõjutasid usuvaateid. Ülevaade reformatsiooni sündmustest on üles ehitatud kronoloogiliselt. See tähendab, et ülesandeks on võetud taastada ajalises järgnevuses Liivimaa reformatsioonisündmuste, juhtisikute ja nende poolt mõjutatud usurahva tegude kulg. Peatutud on lühidalt ka Liivimaa kontekstis olulistel luterlike jutlustaj...
Kindlasti tuleb välja tuua ka TÜ usuteaduskonna teaduri Lea Altnurme eestvedamisel ilmunud kogumikusarja ,,Mitut usku Eesti I-IV" (2004, 2007, 2013, 2015)11, mis samuti kajastab just tänapäeva religioossuse olukorda, tutvustades lisaks luterlikule kirikule ka teisi konfessioone ja religioone. Lisaks nimetatud kogumikele leidub ka mitmeid ülevaateartikleid enamasti võõrkeelsetes kogumikes või ajakirjades.12 Teemaga seotud artikleid ilmub regulaarselt veel ka akadeemilistes väljaannetes Usuteaduslik Ajakiri, Akadeemia, Tuna, Mäetagused jne. Aktiivselt annavad usu- ja kirikuelus toimuvast ülevaadet mitmed perioodilised väljaanded (Eesti Kirik, loodud 1990) ja internetiportaalid (Meie Kirik, loodud 2007 ja Kirik & Teoloogia aastast 2011, aastatel 2001-2011 ka Kompass), oma arvamusi ja kommentaare on ajakirjanduse ja erinevate meediavormide (sotsiaalvõrgustik) vahendusel avaldanud mitmed eesti teoloogid. Mitmed
1935.--40.aastal ja 1942---1943- aastal oli ta usuõpetuse õpetaja H. Treffneri Gümnaasiumis. 1942.--43. aastal sai temast Tartu koolide inspektor gümnaasiumide ja kutsekoolide alal. 1940. aastal sai temast Õpetatud Eesti Seltsi mündikabineti konservaatori abiline ja raamatukogu töötaja. 1962--69 EELK Konsistooriumi välissuhete referent. 1939 EELK esindaja Vabariigi Ringhäälingus. Tegi kaastööd ajalehtedele ning ajakirjadele "Akadeemia", "ERK" ja "Usuteaduslik Ajakiri". Kirjutas aktuaalsetes küsimustes ajalehtedele ("Päevaleht" jne.) kaastöid. Tema tähtsamad teosed on: "Jutlus kui teoloogiline probleem", mis valmis 1957. aastal , "Evangeelse eetose alused" 1/4 valmimisaasta on 1958, Galaatia kirja kommentaar "Armusônum galaatlastele" (1958), "Filosoofia ajalugu" 1-4, Matteuse evangeeliumi kommentaar 1-3 (1963), K. Barthi "Kiriklik dogmaatika" kokkuvôte (1964, trükis 1994), jutlusekogu "Meie eest" (1964), kasuaaliatekogu
= ühiskond, inimkond tervikuna. Tõstis inimese jumala staatusesse). Sotsiaalse dünaamika eesmärgiks on uurida ühiskonna arengute seaduspärasust, mis viitab asjaolule, et Comte tunnistas, et ühiskond areneb teatud seaduspärasuste järgi = staadiumi teooria. 3 erinevat ühiskonna arengustaadium ehk triaad. Esimene on teoloogiline ehk usuteaduslik, mis omakorda jaguneb kolmeks alaliigiks fetisism (asjade kummardamine), monoteism (ühe jumala kummardamine) ja polüteism (mitme jumala kummardamine). Sellel staadiumil on ühiskonna valitsejateks preestrid, usujuhud Teine staadium on metafüüsiline, mis jaguneb omakorda kolmeks reformatsioon, valgustus, revolutsioon. Ühiskonna valitsejateks juristid, seaduseandjad. Kolmas
kõrvaltegevuseks. Menetleja määratud muu isik. Nende suhtes ei esitata seaduses mingeid nõudeid. Võib oletada, et seadusandja on kõnealuste muude isikute vahendusel põhimõtteliselt pidanud võimalikuks näha kohtumenetlusse ka sellistest valdkondadest pärinevaid eriteadmisi, mida oleks raske paigutada klassikalistesse teadusklassifikatsioonidesse või mille kasutusvajadus kohtumenetluses aktualiseerub vaid väga erandlikel juhtudel (nt usuteaduslik ekspertiis). Maailmas on mitteõiguslike erialateadmiste kaasamiseks kohtuvaidluste lahendamisse suures plaanis kaks võimalust: kas kasutatakse nn kohtueksperte või siis on eriteadmiste toomine kohtuni jäetud poolte hooleks (nn eraeksperdid v eksperttunnistajad). Neis süsteemides, kus kohtumenetluses tõendite esitamine on poolte ülesandeks, on üldse mitte üllatuslikult pigem eelistatud eraekspertide kasutamist; kus aga kohus peaks olema aktiivne tõendite koguja, on eelistus riikliku
annaabi.ee 
