Kaotati riigisisesed tollimaksud. Kriminaalkoodeks: 1. Keelati piinamine Haridus: 1. Kutsekoolid 2. Gümnaasiumid allusid riigile Agraarsuhted: 1. Tetöö 3 päeva nädalas 2. Suures osas kaotati pärisorjus. Joseph II(1780-1790) oli valgustuse pooldaja Tolerantsuspatent(ususallivus) Kaotati mõned kloostrid ja mungaordud Patent alamatest
,,Leviathan" Locke Kaitses parlamenti kuningavõimu vastu, ülistas Kuulsat revolutsiooni. Kõrgeim võim peab kuuluma parlamendile. Isiklik vabadus. Liberalismi esiisa. Valitsuse põhiülesanne on omandi kaitse. Preston Prestonis oli lahing 1648 augustis. Kodusõda oli. Cromwell võitis. Drogheda Cromwell vallutas Drogheda 1949. See on Iirimaal. Breda 1660 sõlmiti Bredas kokkulepe Stuartite monarhia taastamine Inglimaal. Üldine amnestia, maaomandi muutuste säilitamine, ususallivus. Parlamendi taastamine. Tehti vist Charles II ja ohvitseride vahel. Henri IV (1594-1610) lõpetas ususõjad katoliiklaste ja hugenottide vahel. Arendas majandust, majandusminister de Sully. 1598 Nantes'i edikt. 22 tapmiskatset +1 mõrv. 1593 hakkas katoliiklaseks. Hugenottide jaoks reetur, paljud katoliiklased ei usaldanud. Louis XIII (1610-1643) Muusikasõber ja tubli aednik. Haige, tuberkuloos, maksapõletik jne. Regent oli Maria di Medici
omavoli eest. Järgmisena päris trooni kuninga vend James II, kes oli katoliiklane ja tekitas rahva hulgas mässumeeleolu. Järgnes nn Kuulus revolutsioon, mille käigus James II kukutati ja troonile kutsuti Madalmaadest Oranje Willem. Sai kuningaks Willem III nime all. 1689 võttis parlament vastu Õiguste Billi(Bill of the Rights) 1) Parlament käib pidevalt koos ja määrab maksud. 2) Kuningas ei ole seadusest kõrgemal. 3) Kehtestati ususallivus. 18. saj toimus kuningavõimu nõrgenemine. Troonipärijate puudumise tõttu läks võim saksa päritolu Hannoveri dünastiale. Prantsusmaa 1610 Henri IV mõrvati. Kuningaks sai tema poeg Luis XIII(8a) Regendina valitses tema ema Maria de Medici, Reaalseks riigivalitsejaks sai kardinal A. Richelieu. Võttis endale ka esimese ministri ameti ja rahanduse peakontrolöri ameti. 1) Võttis ära hugenottide õigused 2) ei kutsunud kokku parlamenti(generaalstaadid)
oli ebamõistlik inimõigused – võitlus tsensuuri vastu, trükivabaduse õigus, võimalus vabalt mõelda ja vabalt avaldada oma arvamust Valgustussuundumus sai alguse Inglismaal, kuid tegelikuks valgustusmaaks sai Prantsusmaa. Kirjanikud olid ühtlasi filosoofid, entsüklopedistid, pedagoogid ja poliitikud. Kunstile seati praktilised ülesanded – kasvatada ja mõjutada inimesi, suunata nad võitlema õiglasema, mõistuse põhimõtteil rajaneva ühiskonnakorra eest. Ususallivus. Kirjandus pidi levitama vaimuvalgust, arendama ja sisendama humanistlikke ideid; vormilt nõuti selgust, reeglipära, proportsionaalsust ja harmooniat. Ideede propageerimiseks tekkis uus žanr – filosoofiline romaan ja jutustus. Populaarseks kujunes ka esseistlik vorm, ideeline vaidlus kõnedes ja traktaatides. Inglismaa 1688-89 nn Kuulus revolutsioon – alus põhiseaduslikule parlamendile – alus tänapäeva riigikorrale Märksõnad:
Üldine usundilugu KRISTLUS · Naatsareti Jeesus (~7-4 e.m.a 30 m.a.j.) · Tagakiusamine (Nero 64, Decius 249-251) · Constantinus Suur ususallivus (313) · 342-346 mitte-kristlike tavade keelustamine · 416 - riigi teenistujateks ainult kristlased · 1054 kirikulõhe Kristlus ehk ristiusk: monoteistlik usund, mille keskmeks on Jeesus Kristuse elu ja õpetused. Kristlased usuvad, et Jeesus on Jumala poeg ning Vanas Testamendis ennustatud Messias. Kristlased käsitlevad Uue Testamendi raamatuid kui üleskirjutisi Jeesuse kuulutatud rõõmusõnumist. Ligikaudu 2,1 miljardi järgijaga 2001. aastal on kristlus suurim
1653. aastal tungis Cromwell musketäridega parlamendi ning ajas saadikud laiali. Sama saatus tabas ka Riiginõukogu. Kehtestati sõjaline diktaktuur, kus tegutses nn väike parlament sinna kuulusid puritaanid ning soosisid Cromwelli. Varsti saadeti aga seegi parlament laiali. 1660. sõlmiti Madalmaades kokkulepe Stuartite monarhia taastamiseks Inglismaal, kus nähti ette palju olulisi punkte nagu parlamendi vaba kogunemine, ususallivus jm. Sellega taastati Inglismaal parlament. Charles II ei pidanud aga kokkuleppest kinni. Elanikkonna kaitsmiseks koostas parlament Isikuvabaduste Akti. Selle põhjal võidi inimesi arreteerida vaid kohtuniki kirjaliku korralduse alusel ja arreteeritutele tuli esitada süüdistus ühe ööpäeva jooksul. Charles II trooni pidi saama tema katoliiklik vend James II. Kartmaks aga katoliikluse naasmist Inglismaale
b) Sõjaväereform · Keisririigi iga piirkond pidi andma kindla arvu nekruteid liisu heitmisega ja maksma. · Ohvitseride koolitamiseks loodi akadeemiaid. c) Rahandusreform · Kehtestati üldine tulumaks ka aadlikele. · Lukskaupade (vein, viin jne) kõrge maks. d) Kohtureform · Kaotati piinamine (vanglates). e) Haridusreform: · Laiendati rahvakoolide võrku ning loodi kutsekoolid. f) Usureform (Joseph II) · Kaotati ususallivus. g) Kergendati talurahva elu · Piirati teotööd (Maria Theresia) · Kaotati pärisorjus (Joseph II) Suure Prantsuse Revolutsiooni ajal reformid katkestati. M. Theresia tugevdas õukonnas moraali, tal oli 16 last. Versailles' eeskujul ehitati Schörbrunni loss Viini läheduses. Saksamaa riiklik korraldus 17.-18. sajandil 1. Saksa-Rooma keisririik a) Killustatus ja nõrk keskvõim: · Üle kolmesaja Saksa riigi
· Ülestõusmispühad Suur Reede ristilöömine Suur Neljapäev armulaud Pesah, paasapühad · Nelipühad Kiriku sünnipäev · Toora rõõmupüha · Jaanipäev Ristija Johannese sünnipäev · Pühakutepäevad · Maarjapäevad Sümbolid · Rist Peetruse-rist · Krutsifiks · Tuvi, tuleleek Kristlus · Tagakiusamine (Nero 64, Decius 249-251) · Constantinus Suur ususallivus (313) Kirikukogud ja usutunnistus (Apostellik u-t 2-3.saj; Nikaia usutunnistus 325) 342-346 mitte-kristlike tavade keelustamine 416 riigiametnikeks ainult kristlased · Lääne tsivilisatsioon ja kristlus Õigeusk, ortodoksiad · Ida-kirik · Patriarhaadid ja patriarhid (Rooma patriarh ehk Rooma paavst) Konstantinoopoli patriarh Aleksandria patriarh Antiookia patriarh Jeruusalemma patriarh
kõrgemaid ja haritumaid kihte (aadlikud, pastorid, raehärrad, ametnikud, arstid, õpetajad). Valgustuse peamiseks meediumiks Eestis olid raamatud ja ajakirjandus, selle esimesteks institutsioonilisteks avaldusvormideks said 18. sajandi lõpul ja 19. sajandi algul asutatud klubid, seltsid ja ka vabamüürlaste loozid. ·Kirik- Valgustuse üks tähtsamaid programmilisi nõudeid oli ususallivus, millega paralleelselt kulges ilmalikustumisprotsess ja usuleiguse levik ühiskonna kõrgkihtides. Ka baltisaksa kontrolli all olev luteri kirik võttis valgustusajastul omaks teoloogilise ratsionalismi, mis lähtus piibli tõlgendamisel inimmõistusest ja redutseeris kristluse pelgaks moraaliõpetuseks. ·Hariduselu- Talurahva harimist mõjutasid mitmed ülevenemaalised määrused, mille tulemusel kujunes välja rahvakoolide võrk. 18
võrdsust. Sisuliselt kehtestati sõjaline diktatuur, kuigi väike parlament (saadikud puritaanide koguduse poolt). Varsti aeti ka see esinduskogu laiali. Cromwelli poeg Richard oli nõrk valitseja, kes loobus oma võimust peagi. Parlamentlik võitlus Stuartite restauratsiooni ajal. Poliitiliste parteide tekkimine. 1660. sõlmiti Bredas kokkulepe Stuartite monarhia taastamiseks. ° Üldine amnestia ° Maaomandi muutuste säilitamine ° Ususallivus ° Ette nähti ka parlamendi vaba kogunemine. Inglise parlament oli taastatud. Uus kuningas ei pidanud kokkuleppest kinni. 1679. Isikuvabaduste akt. Inimest tohtis vahistada vaid kohtuniku kirjaliku korralduse alusel ja arreteeritule tuli esitada süüdistus ühe ööpäeva jooksul. Troonipärimisküsimus. ° Charles II järglaseks oli määratud tema vend James II, kes oli aga katoliiklane. Kardeti selle usu taastamist Inglismaal. Pooldajad toorid. (hiljem konservatiivid)
Usutraditsiooni kujunemisel oli oluliseks tegelaseks juudi kirjatundja Paulus (Saul, Saulus), keda tunti eksiõpetajate vastu võitlejana. Tema arvates võis ka eksiteel inimene muutuda pattudest vabaks ta oli paganate apostel. Paulusele omistatakse väga paljusid kirjasid. Kristlikku kogukonda kiusati taga keiser Nero (kristlased süütasid Rooma), keiser Decius. Olukord muutus keiser Constantinus Suurega kristlus muudeti lubatavaks religiooniks, levis ususallivus. 342-346 hakati mittekristlikke tavasid järjepidevalt keelustama. Aastal 416. võisid riigiteenistujateks olla ainult kristlased. Kirikul pidi olema üks õpetus apostellik usutunnistus usutakse isa, poega ja püha vaimu, u 2.-3.saj; Niakaia usutunnistus 325) 1054. aastal oli kirikulõhe: moodustusid Lääne Kirik (Katoliku), millest moodustusid ka protestantlikud kirikud ja Ida Kirik (Õigeusu/Ortodoksi) ning kaks kirikut panid üksteist vande alla, ei tunnistanud enam teineteist
imiteerimine, nt laensõnad · Assimilatsioon - võõraste kultuuri-elementide ja normide omaksvõtmine ja selle võõra kultuuriga ühtesulamine; üks kultuur kaob. · Akommodatsioon - väiksem kultuurigrupp pikema aja jooksul suudab suurema grupi sees olles säilitada oma omapära Ideaalne ja reaalne kultuur Igal ühiskonnal on oma ideaalid, mille järgi käituda, kuid reaalsuses kipuvad grupiliikmete arusaamad ja käitumismustrid sellest ideaalist erinema. Nt ususallivus peaks olema ühiskonna ideaal, kuid mille vastu kiputakse sageli eksima. Ideaalid on ühiskonna ja indiviidide käitumise hindamise kriteeriumiteks. Kultuur... ...koosneb sümbolitest, keelest, normidest, väärtustest ja rituaalidest. Koos arusaamade, käitumise, suhtumise ja materiaalse kultuuriga loovad need inimesele ainuomase kohanemisvõime ümbritseva keskkonnaga. (Hess, Markson ja Stein 2000) 6. INIMESE ARENG JA SOTSIALISEERUMINE 6.1.Inimene loomus ja olemus
organisatsioonilistes usk domineerivale kirikule), mõttes, vaid inimeste vormides usuline sallivus on sidemed usugruppidega piiratud väiksele hulgale on nõrgad ja usugruppidest mitteformaalsed) ususallivus I 1. Võrrelda Cicero ja Pufendorfi õigusfilosoofilisi seisukohti. Põhilised erinevused ja sarnasused. 2. Kas Rousseau ühiskondlikus seisundis sai positiivse õiguse vastu argumenteerida lähtuvalt loomuõigusest EI/JA põhjendada argumenteeritult. 3. Kas Locke oli subjektivistliku filosoofia esindaja selle traditsioonilises mõttes EI/JA põhejendada argumenteeritult. II 1. Võrrelda Aristotelese ja Locke õigusfilosoofilisi seisukohti. Põhilised
annaabi.ee 
