Teie nimetasite meid kamraadideks, kuid seda me Teie jaoks ei ole, sest Teie end kirja ei pannud, Teie ei tulnud meiega eesliinile ega näe selle jubedusi. Te ütlesite, et just meie olemegi raudne noorsugu.Ma pean Teile teatma, et see ei ole nii.Te olite meie klassijuhataja, Teie juhendasite ning õpetasite meid. Te oleks pidanud olema vahendaja ja juhendaja astumiseks täiskasvanute maailma, töö, kohustuste ja progressi maailma, tuleviku maailma. Te olite meile autoriteet, me uskusime Teid, kuid me ei tunne end enam noorena, lahingumöll on muutnud meid palju vanemaks, kui me tegelikult oleme.Te reetsite meid ning saatsite tühjade ja mõtetute ideede eest surma. Teie sisendasite meile, et rindel olemine on uhke ja tähtis kogemus.Kuid teie ei tea mis tunne on iga päev karta enda ja oma sõprade elu eest.Elada teadmatsuse, mis järgmisena juhtub, kes järgmisena sureb.Peita end lahingutule ajal mürsuaukedes teadmata, kas sa veel kunagi oma sõpru näed.
kui ta kirjutab midagi paberile tuleb ka teiste paberitele kirjutis. Tevel klassil oleks täpselt samasugune töö. Sellist kogemust oleks väha lahe koged. Kvantmehaanika seaduste toomine inimestemaailma kõlab väga utoopiliselt ja imelikult, kuid aatomitasemele minnes, on see kõik igapäevane nähtus. Kuna meie inimesed koosneme aatomitest, siis ei räägi kvantmehaanika ainult väga väikestest asjadest, vaid peegeldab meile reaalsust. Uskusime,et juba kaua aega tagasi on teadlased kõik välja uurinud, mida on üldse võimalik välja uurida. Kvantmehaanika võib tunduda miitereaalne ja ülimalt keeruline, siis mitmeid aastaid taedlaste eksperimente on näidanud, et kvantmehaanika seadustel on alati õigus olnud. Risto Arumäe
ning on oma loomult ebastabiilsemad. Mõneti toetas MTÜ lastekaitse liit LGBT ühingut ja leidsid, et lastel oleks parem siiski peres kui lastekodus, olgu selleks siis traditsiooniline pere või homoseksuaalne pere. Siiski jäime enestele kindlaks ja väitsime, et homoseksuaalne paar on lapsele ebatraditsiooniline eeskuju, ning see võib ka mõjutada lapse orientatsiooni. Muretsema pani ka lapse turvalisus homoseksuaalses peres. Uskusime, et tänapäeva ühiskond ei ole veel valmis aksepteerima homoseksuaalseid peresi, millega võib kaasneda kiusamine. Selle kohapealt vaieldi meile tuliselt vastu öeldes, et tegu on diskrimineerimisega. Kuna üritasime vältida diskrimineerimist, leidsime kompromissi teatud tingimuste näol. Kuna tuleb soosida ja toetada ilma perekondliku hooleta jäänud laste adopteerimist ja seeläbi eelduste loomist nende kasvamiseks eluterves keskkonnas. Seetõttu toetame
Kuuleme igapäevaselt erinevate meediakanalite kaudu uudiseid, kus arutatakse globaalse soojenemise tõsidusest, prügi üleküllusest ja loomaliikide väljasuremisohust. Mõned on altid probleeme endale teadvustama, teised on aga valmis pöörama selja. Eestlased on juba vanast ajast tuntud kui loodusrahvas. Tuhandeid aastaid tagasi suhtusid meie maa inimesed loodusesse äärmise aukartusega. Meie jaoks oli loodus nagu kristlastele Jeesus pühak, keda tuleb austada. Uskusime, et puudel on tervendav energia ja emakese looduse väljavihastamise eest saab karistada äkki võikski tänavust kliimasoojenemist tõlgendada kui planeedi pahameelt inimsoo väärtegude üle. Kui märkame inimest metsa alla ükskõikselt prügi viskamas, siis tekib küsimus kus inimene parasjagu oma mõtetes asub. Kas tõesti on tänapäeva inimene niivõrd ükskõikne ja kalk? Sellel hetkel tunnebki inimene arvatavasti ükskõiksust ja
Lugupeetud Kantorek! Mäletate, kui Te ütlesite meile kõigile, et just meie olemegi raudne noorsugu. Ma pean Teile teatama, et asjad ei ole nii. Te olite meie klassijuhataja, Teie juhendasite ning õpetasite meid. Te oleks pidanud olema vahendaja ja juhendaja astumiseks täiskasvanute maailma, töö, kohustuste, kultuuri ja progressi maailma, tuleviku maailma. Te olite meile autoriteet, me uskusime Teid. Te panite meid uskuma, et me oleme tundetud ja liigutamatud. Aga me ei tunne end sellistena, vastupidi, me tunneme justkui me kaotame oma mõistuse. Samuti ei tunne me endid enam noorena, kõik see lahingumöll on meid muutnud palju vanemaks, kui me tegelikult oleme. Me usume, et Te olete meid reetnud ja saatnud meid tühjade ja mõtetute ideede eest surma. Teie sisendasite meile, et rindel olemine on uhke ja tähtis kogemus. Kuid Te vist ei tea,
Nii palju kui ma mäletan oli mul palju sõpru. Kahjuks pole nendega peale lastaaeda suhelnud, mõnda olen küll näinud aga juttu pole rääkind. Lastaaias nautisin ma kvaliteet aega, usun, et see oli mu elu üks ilusamaid aegu. Seal sai ka spordiga tegeleda. Mina käisin judos. Olin oma kaalu klassis kõige parem, siiani peaks mõned diplomid alles olema. Hästi on mul meeles see, et levisid kuulujutud, et liivakastidesse on peidetud aardeid,juveele,kulda jne. Meie kõik uskusime seda ja päevast päeva ainult kaevasime. Teine põhitegevus oli seriaali A-rühma järgi tegemine. Lastaaias sai ka vembutatud. Kõige julmem temp oli see, kui panin kasvatajale nõela tooli peale, kui ta istuma hakkas. Põhitegevus oli rattaga sõitsime. Kõrval majas elas üks sõber nimega Madis. Ta oli mõned aastad vanem kui mina aga saime siiski hästi läbi. Matuga tiirutasime päevad läbi ringi, põhiliselt Ihaste peal, kuigi vahel sai ka Annelinnas käidud
piirangute, möödunud inertsi ja hirmu täiustumiste tasemetele, mis algselt näisid võimatud... valikuvõimaluste rohkusele, vabadusele ja inimlikule lähedusele. Sa võid olla veel produktiivsem ja ensekindlam. Probleeme võib kogeda kui väljakutseid, võimalusi uuenemiseks mitte stressiks. Harjumuslik enesekaitse ja mure võib jääda seljataha. Kõik võib olla teisiti. Esimest korda tuginevad inimesed oma sisemiste muutuste autentsusele, et muuta ühiskonda suuremalt. Minevikus uskusime, et fundamentaalsed muutused struktuuris või ühiskonnasüsteemis toovad kaasa muutusi isiksuses ja eluviisis. Sotsialistlik ühiskond pidi tootma idealiseeritud "sotsialistlikku inimest" ja demokraatlik ühiskond idealiseeritud demokraati. Akvaariumi liikmed usuvad aga, et ainult põhjapanevad isiklikud sisemised muutused paljude inimeste eludes võivad viia fundamentaalse muutuseni ühiskonnakorralduses.
püüdlustes läbi kukub või edukaks osutub, analüüsist, mida ka kõige targen simpans pole võimeline tegema. Kaastunne, vihkamine ja süütunne Vaatleme emotsioone, nagu vihkamine, kaastunne ja süütunne. Igaüks neist tekkib ebaõnnestumise tagajärjel: töökoha kaotusel, eksamist läbipõrumisel jne. Vastavalt Bernard Weineri seisukohale, on meie erilise emotsiooni tunnetus sõltuv sellest mida me eelnevalt ebaõnnestumise toimumise kohta arvasime. Kui me uskusime, et lõpptulemus oli piisavalt kontrolli all, me vihasume. Kui me arvasime, et lõpptulemus meist ei olene, tunneme endale kaasa. Kuuldes, et Joe kukkus tema jaoks tähtsast eksamist läbi, sest pidutses eelmisel ööl kaua, tunneme tema vastu veidi viha (seda enam, kui ta meile meeldib ja me soovime, et tal kõik hästi läheks). Ent, kui ta põrus eksamilt läbi seetõttu, et oli semestri jooksul tihti haige olnud, tunneme talle enamasti kaasa
jag mina uskusin du sina uskusid han tema (M) uskus hon tema (N) uskus den trodde see (en-sõnadega) uskus det see (ett-sõnadega) uskus vi meie uskusime ni teie uskusite de nemad uskusid w Täisminevik Täisminevik moodustatakse abiverbi ha oleviku ja põhiverbi supiinumi abil. Supiinum on tegusõna muutumatu vorm, mille vasteks on eesti keeles nud-/tud- kesksõna. Supiinumi lõpud on eri pöördkondadel -at, -t, -tt: Pöördkond Infinitiiv Täisminevik
Kehv läbisaamine vanematega? Üksindus, kadedus, viha? Kui hakata mõtlema, siis kas pole nii, et pea kõigel, mis tundub valesti olevat, on algpõhjuseks kellegi (tihti minu enda) isekad valikud või käitumine? Kui vaatad enda ümber ringi ja oled aus, siis pole raske märgata, kuidas inimesed teevad üksteisele haiget, on üksikud, pingutavad väikeste eesmärkide poole teadmiseta suuremast või kestvamast. Mõnikord mõtleme, kuidas olime ikka naiivsed, kui lastena uskusime, et meil igaühel saab olema veatu täisväärtuslik elu, ideaalsete suhete ja karjääriga, mõtestatud ja muredeta- tundus reaalne, et just minu elus selline unistus täitub (mõnikord salaja loodame seda ikka veel). Võib-olla leiad, et miks peaks end vaevama ja üldse mõtlema sellistele asjadele. Aga mis siis ,kui see on kõige tähtsam asi, mille peale mõelda? Minu jaoks on hirmutav mõte, et ühel päeval oma elu lõpusirgel vaatan tagasi ja tõden, et
teisejärguline. Kui kellelgi on meist paremini läinud, siis hakkab toimima ülespoole võrdlemine. Kui me tahame võrdlusega teada saada, millised me tegelikult oleme, siis oleks allapoole suunatud võrdlus ehk siis võrdlus nendega, kel läheb halvemini kui meil, sama oluline kui ülespoole suunatud võrdlus. Kui meie enesehinnang on ohustatud, siis võrdleme end allapoole, nii saame endale kinnitada seda, et meie asjalood on paremad kui me eelnevalt uskusime. Siis võrdleme end nendega, kes on mingis suhtes meist kehvemad või kellel läheb halvemini kui meil (Taylor& Lobel 1989, Wills 1981). VÖRDLUS AJAS st inimene vôrdleb praegust mina varasema minaga. Inimesed vôrdlevad sageli oma mineviku ja praeguseid oskusi, vôimeid, seisundit ja teevad selle alusel hinnanguid. Kui need hinnangud ja vôrdlused on praeguse olukorra kasuks, siis inimene on üldiselt rahul, kui kahjuks siis ei ole. Sellist vôrdlust teevad meie suhtes ka teised. Nt vanemad
[…] Barakis puudusid igasugused mugavused; ahi, vesi või valgus puudus. Välikemmerguks oli sügav kraav, mille peale olid risti asetatud kuusepalgid. […] Kui meil kõige hullemini ei läinud, korraldasime isetegevuskavasid, jutustasime raamatute sisusid, organiseerisime vaimseid olümpiaade ja et me noored olime, tegime ka nalja, sest me ei suutnud kogu seda traagikat lõpuni mõelda. Meil ei olnud veel sidet poolakate ja teistega, kes olid massimõrvu kogenud, me uskusime ikka veel, et meie lähedased on kusagil; keegi meist ei aimanud, mis nendega tegelikult juhtunud oli. Komandant /Aleksander Laak/ ei olnud meie vastu kõige hirmsam. Ta tuli meie juurde ja me korraldasime tema jaoks isegi uusaastaprogrammi. Mis hirmus oli, selle lükkas ta adjutandile /Ralf Gerrets/ , kes oli intelligentsem, kellel aga see-eest õnnestus meid füüsiliselt detsimeerida. Oli hirmus, kui me teada saime, kuidas mõlemad külmavereliselt mõrvasid.
ja humanoide. Siin ruumis asuvad ka silindrikujulised läbipaistvad anumad, mis sisaldavad erinevates arenguastmetes olevaid humanoidide looteid. ,,Ma puutusin tihti kokku inimestega puurides, kes olid tavaliselt uimastatud või ravimite mõju all, kuid vahel nad nutsid ning palusid/kerjasid/anusid abi järele. Meile räägiti, et nad olid lootusetult hullud ning nad osalesid kõrge riskiga ravimite testimises, et ravida hullu- meelsust. Algul öeldi meile, et me nendega ei suhtleks ja me uskusime seda juttu..." Lõpuks, 1978 a. sai väike grupp töötajaid tõe jälile. Moodustati salajane vastuluure üksus ning algas Dulce sõda. MÄRKUS: Dulce kompleksis on hetkel üle 18 000 tulnuka. 1979 a. lõpus toimus relvastatud vastasseis, milles tapeti palju teadlasi ja sõjaväelasi. Baas suleti mõneks ajaks kuid nüüd tegutseb see edasi. MÄRKUS: 1. Inimeste ja loomade röövimine nende vere ja teiste osade pärast aeglustus 1980
õigsust. Inimesed ütlesid endale: see, mis õnnestus inglastel, õnnestub kindlasti ka meil, sakslastel, seda enam, et meie maal on olemas Saksa sirgjoonelisuse eelis ja me ei sarnane üldsegi inglastele nende spetsiifilise inglise "salakavaluse" osas. Selle, iseomale omistatud omadusega loodeti meil võita väikerahvuste heatahtlikkust, samuti suurte usaldust. Et meie niinimetatud sirgjoonelisus on teiste jaoks kui terav nuga, ei tulnud meile pähegi, kasvõi juba seetõttu, et me ise uskusime tõsiselt oma üleolekusse. Kogu ülejäänud maailm aga nägi selles meie käitumises ei midagi muud, kui eriti rafineeritud valelikkuse väljendust. Ainult Saksa revolutsioon, paljudele suurimaks üllatuseks, avas neil silmad, kuivõrd lollid me, ausalt öeldes, oleme. Sellise maa "rahuliku majandusliku hõivamise" rumalus näitab täie selgusega ka seda, kuivõrd ekslik oli meie kolmikliit. Millise teise maaga oligi võimalik sellises olukorras astuda liitu?
kuulutust ja ütleme, et püüdsime, ta ülalpool, et oleme liiga vaesed ega saa aurikuga sõita ja laenasime seepärast sõpradelt selle väikese parve ja läheme vaevatasu järele. Raudus ja ahelais mõjuks Jim paremini, aga see ei sobiks me jutuga, et oleme nii vaesed. Oleks nagu liiga tore. Nöör on kohasem -- peame hoolitsema ühtluse eest, nagu laval räägitakse.» Ütlesime kõik, et hertsog oli väga nupukas, ja et enam polnud kardetav päeval sõita. Uskusime, et jõuame öö jooksul nii palju edasi, et oleme väljas segaduse piirkonnast, mille hertsogi tegevus selles väikelinnas arvatavasti tekitas. Siis võisime, kui tahtsime, edasi sõita, nii et vesi vahutas. Püsisime paigal ja olime tasa ega näidanud endid kella kümneni; siis lasksime parve liikvele ja läksime lin- 345 nast õige kaugelt mööda. Laternat ei süüdanud me enne kui linn oli kaugel seljataga. Kui Jim mind hommikul kell neli äratas, et mind valvama jätta, küsis ta:
" Indrek ei osanud midagi arvata. ,,Kas härra Maurus peab naiste pärast oma kooli kinni panema või peate teie oma õppimise pooleli jätma? Pooleli selle naise pärast? Aga ega te ei valeta, räägite tõtt? Teil ikka on naine, kes lubas? Härra Maurus tahab tõtt teada, sest peaasi on tõde. On ta vana või noor?" Indrek nimetas Maie aastad. ,,Siis on ta ju vana!" hüüdis direktor. ,,Ja meie kaks lolli uskusime vana naist! Vana naist ei tohi kunagi uskuda, mitte kunagi. Oleks ta veel mõni aasta vanem, siis poleks ta meile seda viitki rubla saatnud. Nüüd saime vähemalt sellegi kätte. Ja et oleks kindel, siis kirjutame ta kohe raamatusse. Raamat pole naine, tema ei valeta. Pane sinna tõde sisse ja võta pärast nagu kulda. Iseasi, kui valetad raamatusse, siis valetab ka raamat. Ja kuis on selle naise nimi? Mai? Noh, siis kirjutamegi raamatusse: Maielt saadud viis rubla, et oleks täieline tõde."
annaabi.ee 
