see nimetaks Notre-Dame`i Mõistuse templiks. • Uut kultust hakati juurutama ka paljudes teistes kirikutes. Pühakujude asemele paigutati filosoofide ja revolutsiooni märtrite omad, põletati pühasid reliikviaid ja säilmeid. Kirikute väärtasjad riik võõrandas. Uue kultuse teenistustel peeti patriootlikke kõnesid, lauldi isamaalisi laule ja kuulati muusikat. Loodeti, et selline üleminek on usklikule kergem kui religioonist lahtiütlemine. Enamik rahvast polnud aga siiski valmis loobuma oma esiisade usust ja seetõttu hakati dekristianiseerimist läbi viima sundkorras. Novembris 1793 võttis Pariisi Kommuuni Peanõukogu vastu otsuse kõigi teiste uskude kirikute ja templite sulgemise kohta Prantsusmaa pealinnas. Notre Dame`i ehk Pariisi jumalaema kirik
paastumine ja palvetamine ning maistest rõõmudest loobumine. kuulumine mingisse kollektiivi kas siis külaühiskonda, perekonda, kogudusse, seisusesse, ametialasesse ühendusse pakkus turvalisust, see oli üheks eelduseks nii suure vaimulikkonna kujunemisele. Keskaja uskliku raske elu (8- 14 saj.) Kuna maapealne elu oli inimese füüsiliste ja moraalsete jõudude katsetamine, tulenesid ka asketismi, halastuse ideed ja kannatuse õilistamine siit. Mõtlemine ja kahtlemine oli siiralt usklikule vale tegevus. Teadmised, otsimine, avastamine ärgitasid uhkust ja upsakust, kehaline ilu ja kehaline nauding oli saatanast. Halastustegevus oli Jumalale meelepärane. Kultuur koondus kirikute ja kloostrite juurde, kogu professionaalne kunst pühendati Jumalale. Sakramendid olid 7 riruaalset toimingut nagu ristimine, leeritamine (konfirmatsioon), piht ja patukahetsus, abiellumine, viimne võidmine, armulaud, ordinatsioon (preestriks pühitsemine) mida
tulevikku. Jumala tahtmise järgi süõnnib kõik. Keskaja inimese mõistes oli maine elu lühike ja ajutine, hauatagune elu igavene. Selleks tuli valmistuda ja igavene õndsus ära teenida. Maapealne elu oli inimese füüsiliste ja moraalsete jõudude järelekatsumine. Siit tulenesid ka asketismi, halastuse ideed ja kannatuse õilistamine. Mõtlemine ja kahtlemine oli siiralt usklikule vale tegevus. Teadmised, otsimine, avastamine ärgitasid uhkust ja upsakust, kehaline ilu ja kehaline nauding oli saatanast. Halastustegevus, kaastunne alandatute, vaeste vigaste vastu oli Jumalale meelepärane. Igaüks peab oma kohaga siin ilmas rahul olema. Jumal näeb kõike, seega karistamatust olla ei saa. Inimest saadab kõikjal ime. See on Jumala juuresoleku ja huvitatuse märk. Need ideed panid oma pitseri kristliku ühiskonna vaimsele elule
avalikult vabaduse poole, vahest on see õnnestunud ja vahest mitte. On üritatud türannilikest valitsejatest lahti saada ja luua seda ühtset täiuslikku vaba ühiskonda. Selline otsing on aga Thomas More´i arvates utoopiani viinud ja kaks maailmasõda on meile näidanud, et vaba täiuslik ühiskond pole saavutatav. Algse ainujumala kõrvale on ilmunud hulgaliselt muid suuremaid või väiksemaid religioone, mis peale õiget järgimist kindlasti usklikule vabaduse garanteerib või siis hinge vabaduse peale surma. Oleme näinud nii ajaloos kui ka tänapäeval ususõdu, oleme kuulnud võikaid tapatöid usu nimel, seda ka alles loetud päevad tagasi Türgi pealinnas Ankaras, kuna koraan on ainus seadus-piibel, mis usu nimel ka tappa lubab. Ja seda veel tänapäeva demokraatlikus vabas maailmas. Moodne infotehnoloogiliselt arenenud ühiskond soosib indiviidi, kes on vaba oma valikutes ja otsustes ja kellel on oma vaba tahe
Koraani ettelugemine on kujunenud omaette kunstiks. Tavaline asend selleks on istudes lootoseasendis, kummardununa üle sülle või spetsiaalsele madalale lauakesele asetatud raamatu. Loetakse rütmiliselt, kerega väikesi ringe tehes. Koraani lugemine on muslimeile meditatiivne tegevus, mida ei saa teha suvalisel ajal suvalises kohas. Islamimaailmas valitseb seisukoht, et koraani ei ole võimalik täiesti õigesti tõlkida - ainult araabia keelne originaal on õige ning usklikule sobiv. Seetõttu loevad ka araabia keelt mitteoskavad muslimid koraani tavaliselt araabia keeles. Esimese võõrkeelena tõlgiti koraan ladina keelde 1143. aastal. Tänapäeval on koraan tõlgitud kõigisse suurematesse keeltesse. Eestikeelne tõlge ilmus kirjastuselt Avita 2007. aasta detsembris, tõlkis Haljand Udam. Esialgne tiraaz oli 2000 eksemplari; esimesed 1000 eksemplari müüdi läbi mõne tunniga. 7
Inimkond läbi oma terve ajaloo on alati püüelnud kas siis salamisi või siis päris avalikult vabaduse poole. On üritatud türannlikest valitsejatest lahti saada ja luua seda ühtset täiuslikku vaba ühiskonda. Selline otsing on aga Thomas More´i arvates utoopiani viinud ja kaks maailmasõda on meile näidanud, et vaba täiuslik ühiskond pole saavutatav. Algse ainujumala kõrvale on ilmunud hulgaliselt muid suuremaid või väiksemaid religioone, mis peale õiget järgimist kindlasti usklikule vabaduse garanteerib või siis hinge vabaduse peale surma. Oleme näinud nii ajaloos kui ka tänapäeval ususõdu, oleme kuulnud võikaid tapatöid usu nimel, kuna koraan on ainus seadus-piibel, mis usu nimel ka tappa lubab. Ja seda veel tänapäeva demokraatlikus vabas maailmas. Moodne infotehnoloogiliselt arenenud ühiskond soosib indiviidi, kes on vaba oma valikutes ja otsustes ja kel on vaba tahe. Vaba otsus ja vaba tahe on meid viinud ühiskonnas
kristlus oli aga midagi, millega ta ametivendadel oli raske leppida ja harjuda. Oli küllalt neid, kes teda juba viiekümnendatel-kuuekümnendatel aastatel ei tahtnud kristlaseks tunnistada. Nüüd, kui Eesti luteri kirikus on tugevnenud pietistlik ja isegi fundamentalistlik suund, on Masing seal ilmselt veel halvemas kirjas. Masingu kristluses, nagu tema elus ja luules, on samuti koos väga erinevad asjad. Nagu Paulus ja Luther usub ka tema usu väesse, sellesse, et "usklikule on kõik võimalik". Ühes arutluses budismist leiab ta, et Buddha õpetuse põhituum on lihtne: olemine on oletus ja kannatus on selle väljakannatamine. Niisugusest luterlikust budismi-tõlgendusest tuleb välja, et meie maailm sõltub meie usust, maailmavaatest; see maailm, see tõelus, milles me elame, on mingi väärusu tulemus. Kui jõuame õige ja tugeva usu juurde, muutume ise ja muutub maailm. Need aforistlikud mõtted moodustavadki Masingu evangeeliumi, mida ta uskus, milles ta
php3?id_article=443; 10.05.2011 3 Inside Al Qaeda : Global Network of Terror; Gunaratna, Rohan lk. 16-17; TTÜ avatud e-kirjad ja e-raamatud Osama bin Ladeni mõistmiseks tuleb aru saada tema elu vorminud religioossetest tõekspidamistest ja usuinnust, mis motiveeris tema tegevust kuni surmani. Ta on muhameedlane, kes nii nagu teisedki mõttekaaslased usuvad, et Allah ehk Jumal on universumi isand. Muhameedlasele kohaselt uurib ta islamiusuliste pühakirja Koraani, mis sisaldab kõike usklikule eluks vajalikke suuniseid paradiisi jõudmiseks. Koraani kohaselt on muuhulgas kategooriliselt keelatud abielurikkumine, hasartmängude mängimine, petmine, alkoholi tarbimine, sealiha söömine ja liigkasuvõtmine. Muhameedlased peavad kõigest tähtsamaks pidama Allahi teenimist ja talle kuuletumist ning väidetavalt teeb seda ka bin Laden, siiski võib täheldada, et Osama ja miljonite teiste muhameeldaste usulised vaated lahknevad. Bin Ladeni taoliste radikaalsete islamivõitlejate
(Ibid) Koraani ettelugemine on kujunenud omaette kunstiks. Tavaline asend selleks on istudes lootoseasendis, kummardununa üle sülle või spetsiaalsele madalale lauakesele asetatud raamatu. Loetakse rütmiliselt, kerega väikesi ringe tehes. Koraani lugemine on muslimeile meditatiivne tegevus, mida ei saa teha suvalisel ajal suvalises kohas. (Ibid) Islamimaailmas valitseb seisukoht, et koraani ei ole võimalik täiesti õigesti tõlkida - ainult araabia keelne originaal on õige ning usklikule sobiv. Seetõttu loevad ka araabia keelt mitteoskavad muslimid koraani tavaliselt araabia keeles. (Ibid) 9 Esimese võõrkeelena tõlgiti koraan ladina keelde 1143. aastal. Tänapäeval on koraan tõlgitud kõigisse suurematesse keeltesse. Eestikeelne tõlge ilmus kirjastuselt Avita 2007. aasta detsembris, tõlkis Haljand Udam. Esialgne tiraaz oli 2000 eksemplari; esimesed 1000 eksemplari müüdi läbi mõne tunniga. (Ibid) 2.2. Usuelu
Religioosne moraal suudab põhjendada, miks ei tohi kohelda osa inimestest paremini kui teisi. 6) Kui Jumal eksisteerib, on meil olemas veenev lahendus tulevaste põlvede probleemile. Usk annab kaks põhjust hoolitseda tulevaste põlvede eest. Esiteks käsib Jumal jätkata sugu, teiseks armastab Jumal neid inimesi, kes saavad sündima, nagu oleksid nad juba olemas. Jumala jaoks on hea maailma olemasolu kogu tema täielikus ajalises ulatuses. Lisaks jääb usklikule siiski autonoomia võimalus valida, kas ta teeb Head või Halba. 12. Mis iseloomustab moraaliprintsiipe? Mida tähendab moraaliprintsiipide universaliseeritavus? Moraaliprintsiipidel leitakse üldisel olevat järgmised iseloomulikud jooned: preskriptiivsus, universaliseeritavus, üleskaaluvus, avalikkus, teostatavus. Universaliseeritavus tähendab, et moraalipõhimõtted peavad kehtima kõigi kohta, kes on oluliselt sarnases olukorras. See väljendab vajadust moraali järjekindluse järele.
Religioosne moraal suudab põhjendada, miks ei tohi kohelda osa inimestest paremini kui teisi. 6) Kui Jumal eksisteerib, on meil olemas veenev lahendus tulevaste põlvede probleemile. Usk annab kaks põhjust hoolitseda tulevaste põlvede eest. Esiteks käsib Jumal jätkata sugu, teiseks armastab Jumal neid inimesi, kes saavad sündima, nagu oleksid nad juba olemas. Jumala jaoks on hea maailma olemasolu kogu tema täielikus ajalises ulatuses. Lisaks jääb usklikule siiski autonoomia – võimalus valida, kas ta teeb Head või Halba. 12. Mis iseloomustab moraaliprintsiipe? Mida tähendab moraaliprintsiipide universaliseeritavus? Moraaliprintsiipidel leitakse üldisel olevat järgmised iseloomulikud jooned: preskriptiivsus, universaliseeritavus, üleskaaluvus, avalikkus, teostatavus. Universaliseeritavus tähendab, et moraalipõhimõtted peavad kehtima kõigi kohta, kes on oluliselt sarnases olukorras. See väljendab vajadust moraali järjekindluse järele
kunstiks. Tavaline asend selleks on istudes lootoseasendis, kummardununa üle sülle või Kullaga kirjutatud iidne Koraan spetsiaalsele madalale lauakesele asetatud raamatu. Loetakse rütmiliselt, kerega väikesi ringe tehes. Koraani lugemine on muslimeile meditatiivne tegevus, mida ei saa teha suvalisel ajal suvalises kohas. Islamimaailmas valitseb seisukoht, et koraani ei ole võimalik täiesti õigesti tõlkida - ainult araabia keelne originaal on õige ning usklikule sobiv. Seetõttu loevad ka araabia keelt mitteoskavad muslimid koraani tavaliselt araabia keeles. Esimese võõrkeelena tõlgiti koraan ladina keelde 1143. aastal. Tänapäeval on koraan tõlgitud kõigisse suurematesse keeltesse. Eestikeelne tõlge ilmus kirjastuselt Avita 2007. aasta detsembris, tõlkis Haljand Udam. Esialgne tiraaz oli 2000 eksemplari; esimesed 1000 eksemplari müüdi läbi mõne tunniga. Safaviidide impeerium (1501
ühiskonna sügavamaid traditsioonilise pedagoogika jooni. Nii kujunes nn rahvakristlus. Talupojad tundsid oma seisuslikku uhkust. Nad olid kindlad, et ilma nendeta ei saaks hakkama ükski teine seisus. 6.6 Keisri alam - Bütsants Bütsantsi riigikeel oli kreeka keel, tänu sellele säilisid siin ka paljude antiikkreeklaste õpetused ja ideed, samuti teosed. Vaimumaailm avanes usklikule ikoonide kaudu. Ikoon kuulus igapäevaellu, nagu ka kirikusse ning mõjutas harmoonilist usuelu. Ikooni kummardamine oli üks õigeuskliku esma- seid vajadusi. Büstantsis oli kombeks lapsed kihlata väga vara ( tüdrukud 12 aastat, poisid 14 aastat). Abielulepingu sõlmimisel oli kreeka kirikus tähtis veel üks asjaolu: nõuti kinnitust, et pruut ja peigmees ei ole omavahel sugulased. Kirjandust läbib kaks lapsekuju: vallaslaps ja vaeslaps. Vallaslaps oli mõistetud ter-
ühiskonna sügavamaid traditsioonilise pedagoogika jooni. Nii kujunes nn rahvakristlus. Talupojad tundsid oma seisuslikku uhkust. Nad olid kindlad, et ilma nendeta ei saaks hakkama ükski teine seisus. 6.6 Keisri alam - Bütsants Bütsantsi riigikeel oli kreeka keel, tänu sellele säilisid siin ka paljude antiikkreeklaste õpetused ja ideed, samuti teosed. Vaimumaailm avanes usklikule ikoonide kaudu. Ikoon kuulus igapäevaellu, nagu ka kirikusse ning mõjutas harmoonilist usuelu. Ikooni kummardamine oli üks õigeuskliku esma- seid vajadusi. Büstantsis oli kombeks lapsed kihlata väga vara ( tüdrukud 12 aastat, poisid 14 aastat). Abielulepingu sõlmimisel oli kreeka kirikus tähtis veel üks asjaolu: nõuti kinnitust, et pruut ja peigmees ei ole omavahel sugulased. Kirjandust läbib kaks lapsekuju: vallaslaps ja vaeslaps. Vallaslaps oli mõistetud ter-
tunnetatud nõrkus oma tugevuseks. Läbikukkumise kartus On halb, kui ettevõtja tunnetab äri luhtumist kui läbikukkumist või oma võimete peegeldust. Ka edukaks ettevõtjaks õpitakse läbi ebaõnnestumiste. Seda saab kirjeldada õppimiskõverana, mille jooksul ettevõtja õpib oma nõrkusi kompenseerima delegeerimise, outsourcingu, täiskasvanumaks muutumise või uute oskuste omandamise teel. Üleliigne optimism Liialdamine ja pilvedes hõljumine on ettevõtjale niisama tähtis kui usklikule usk ja lootus. Liialdamine on ettevõtjale vajalik oma usu säilitamiseks oma ettevõtmistesse. Peab vaid silmas pidama, et teil oleks võimalik muuta oma suured ideed konkreetseteks tegevusteks, et oleks olemas keegi, kes teeks teid teie unelmate eest vastutavaks. Need ei tea isegi, milleks teie suuteline olete. Piiril olemine Ettevõtja püüab ettevõtmiste kaudu parandada oma finantsilist olukorda. Töötades aga ka oma
meeldivat räägitakse. «Teil on seda kerge ütelda,» sõnas d'Artagnan, «teil, Athos, kes te Grimaud'ga täielikus vaikuses elate, tal kõnelemise ära keelate ja järelikult temaga iialgi sõnavahetusse ei satu; samuti teil, Porthos, sest te elate hiilgavat elu ja olete jumaluseks teener Mousquetonile; ja lõpuks teil, Aramis, kes te alati hajameelne olete teoloogia uurimise tõttu ja sellega sügavat austust sisendate 90 tasasele ning usklikule teenrile Bazinile. Aga mis pean tegema mina, et sisendada Planchet'le kiindumust, usku voi austust minu vastu, mina, kellel pole kindlat kohta ega varandust ja kes ma pole ei musketär ega isegi kaardiväelane?» «Lugu on tõsine,» vastasid kolm sõpra. «See on sisemine asi. Teenritega on lugu samuti nagu naistega. Neile tuleb kohe alguses koht kätte näidata, kuhu nad kuuluvad. Mõtelge selle üle järele.»
annaabi.ee 
