• Lehed kuni 12cm pikad, peensaagja otsaga, pealt hallikasrohelised, alt siidkarvased. • Puu õitseb lehtede puhkemise ajal, mai teisel poolel. • Isasurvad on väävelkollased, kuni 10cm • Emasurvad on rohekad ja 2-3cm • Viljad valmivad augustis Raberemmelgas • Kasvab Euroopas ja Lääne-Aasias • Kasvab jõe- ja ojakallastel ning uhtlammimetsades • Lehed on ererohelised, 9-15cm pikad, 1,5-3cm laiad, saadja servaga • Õied on koondunud urbadesse ja neid tolmutavad putukad. Isas ja emas õied on eri puudel • Kasvab kiiresti 10-20, harva kuni 29m • Tüve läbimõõt on kuni 1m Raudremmelgas • Leviala on põhjapoolsed Euroopa ja Aasia alad • Kasvab tavaliselt liigniisketel ja soostunud aladel • Kõrgus kuni 14m, harva kuni 17m • Lehed on pealt läikivad tumerohelised 5-12cm pikad ja 2-5 cm laiad • Õied on urvad, õitsevad hiliskevadel • Õisi tolmendavad enamasti
Taustinfo Arukask on meie tavalisemaid lehtpuid. Ta on kauni valge tüvega ja pikkade rippuvate okstega. Ilus välimus ja kasulikkus on teinud kasest eestlaste ühe lemmikpuu, millest annavad tunnistust paljud muistendid ja laulud. Oma soojust lisab juurde õhukeste kaselehtede õrn kohin. Arukasele on erinevalt sookasest iseloomulikud paljad vahatäpikestega kaetud punakaspruunid võrsed. Emas ja isasõied on koondunud urbadesse. Emasurvad on mõne sentimeetri pikkused, moodustuvad kevadel, isasurvad poole pikemad ja tekivad juba sügisel. Viljaks on arukasel väike kahe laia tiivaga pähklike, mis sügiseti võib tuule abil lennata päris kaugele. Arukask on väga kasulik puu: kõik tema osad on leidnud oma rakenduse. Puidust tehakse vineeri, samuti sobib see hästi kütteks. Eriti kaunist mööblit saab teha karjala kasest. Karjala kask on üks arukase vorm, mille puit on kirju
etappi. Eestikeelne harilik sarapuu nimi Ladinakeelne Corylus avellana L. nimi Rahvapärased pähklipuu, pähkmepuu, sarap, sarakas nimed Süstemaatiline Kuulub sugukonda sarapuulised, perekonda sarapuu. kuuluvus Eluvorm Rohkesti harunev heitlehine ühekojaline kõrge põõsas. Kõrgus 5...8 m. Ühesugulised õied. Isasõied moodustuvad õitsemiseelse aasta suvel, koondunud rippuvatesse urbadesse, mis õitsemisel pikenevad tunduvalt. Emasõied on suletud Õis punga, millest väljub tumepunane kuni roosakas emakasuue. Õiekate on vähemärgatav, sigimikuga kokku kasvanud. Õitseb märtsis ja aprillis, enne lehistumist. Tuultolmleja. Üheseemneline pähkel, mis on ümbritsetud kattesoomustest moodustunud kellukesetaolise narmastunud servaga lüdiga. Kujult on vili piklik või ümmargune.
Arukase levinud rahvapärased nimetused on arukõiv, raudkask ja õmmik. Arukase üks tuntum looduslik vormi on maarjakask ehk karjala kask. Ilus välimus ja kasulikkus on teinud kasest eestlaste ühe lemmikpuu, millest annavad tunnistust paljud muistendid ja laulud. Oma soojust lisab juurde õhukeste kaselehtede õrn kohin. Arukasele on erinevalt sookasest iseloomulikud paljad vahatäpikestega kaetud punakaspruunid võrsed. Emas- ja isasõied on koondunud urbadesse. Emasurvad on mõne sentimeetri pikkused, moodustuvad kevadel, isasurvad poole pikemad ja tekivad juba sügisel. Viljaks on arukasel väike kahe laia tiivaga pähklike, mis sügiseti võib tuule abil lennata päris kaugele. Kuid ka kasel on omad vaenlased: tihti võime näha vaksiku röövikuid tema lehti söömas, tüvel halli seent tuletaela või musta pässikut, ka omapärased oksapuntrad puuladvas on seente töö. 5
Õied on urvad, mis õitsevad hiliskevadel pärast lehistumist. Õisi tolmeldavad enamasti mesilased. Taime looduslik levila on põhjapoolsed Euroopa ja Aasia alad. Eestis kasvab ta pärismaisena. Tavaliselt kasvab ta liigniisketel ja soostunud aladel, näiteks veekogude kallastel. Raberemmelgas Puukoor on hallikaspruun. Lehed on ererohelised, 9–15 cm pikad ja 1,5–3 cm laiad, saagja servaga .Õied on koondunud urbadesse ja neid tolmutavad putukad. Isas- ja emasurvad on eri puudel. Rabe remmelgas kasvab Euroopas ja Lääne-Aasias. Mägedes kasvab ta kuni 1800 m kõrguseni. Ta on Eestis pärismaine liik. Rabe remmelgas kasvab jõe- ja ojakallastel ning uhtlammimetsades. Ta kasvab kiiresti 10–20, harva kuni 29 m kõrguseks. Tüve läbimõõt on kuni 1 m.
131. TÄHK 132. piklik õisik, mille peateljele kinnituvad raotud õied või pähikud 133. kõrreliste puhul tähendab see, et peatelje sõlmekohtadesse kinnituvad harud, mis kannavad raolisi pähikuid URB nõrga rippuva või painduva peateljega õisik, millele kinnituvad raotud õied 134. lepa isasurvad 135. lepa emasurvad sageli on isas- ja emasõied koondunud eraldi urbadesse sarapuu 136. isasurvad 137. sarapuu emasõisik pungast väljaturritavate punaste emakasuudmetega TSÜAATIUM Eriline õisikutüüp piimalillelistel, mis meenutab üksikut õit. Keskel üks emasõis, mis on ümbritsetud väikeste isasõitega ja kaetud ühiste kattelehtedega 138. TÕLVIK 139. soovõhk Õisik, mille lihakale jämenenud teljele kinnituvad raotud õied tõlvõisiku alusel valge kandeleht SIGISIBUL
Nii on hea pohladele ja ka inimesele, kes saab tänu sellele rohkem marju. Arukask:Arukask on meie tavalisemaid lehtpuid. Ta on kauni valge tüvega ja pikkade rippuvate okstega. Ilus välimus ja kasulikkus on teinud kasest eestlaste ühe lemmikpuu, millest annavad tunnistust paljud muistendid ja laulud. Oma soojust lisab juurde õhukeste kaselehtede õrn kohin. Arukasele on erinevalt sookasest iseloomulikud paljad vahatäpikestega kaetud punakaspruunid võrsed. Emas- ja isasõied on koondunud urbadesse. Emasurvad on mõne sentimeetri pikkused, moodustuvad kevadel, isasurvad poole pikemad ja tekivad juba sügisel. Viljaks on arukasel väike kahe laia tiivaga pähklike, mis sügiseti võib tuule abil lennata päris kaugele. Karvane piiphein:Karvane piiphein on meie piipheintest kõige tavalisem. Miks on tema nimeks hein, sellest saab ilmselt igaüks aru, kes teda näeb. Ta on esmapilgul täiesti heintaime välimusega. Tema lehed on samasugused kitsad ja pikad nagu heinakõrtel.
eriti silmatorkavad ja nende põhjal puude sugu eristada siiski ei saa. Samuti on selgitatud, et viljakamatel kasvukohtadel kasvatavad haavad suuremaid lehti kui vähem viljakatel, varasema puhkemisajaga puude lehed on väiksemad kui hiljem puhkevatel, kuid needki erinevused ei ole väga silmatorkavad. Isas- ja emashaavad. Nagu juba eelnevast selgus, on haab kahekojaline: emas- ja isasõied asuvad eri puudel. Õied on koondunud paljuõielistesse rippuvatesse õisikutesse – urbadesse. Isas- ja emasõisi pole just kerge eristada, sest mõlema kattesoomused on hallide karvadega. Haab on tuultolmleja. Õitseajal liiguvad tolmu puistavad isasurvad tuules tugevamalt, sest nende telg on painduvam. Emasurvad on jäigemad, seega ka vähem liikuvad. Ent tuules lehvivate urbade järgi suudab isas- ja emaspuid eristada siiski ainult kogenud silm. Enamik inimesi eri soost haavapuid õite (urbade) järgi ära ei tunne. Palju on uuritud isas- ja emashaabade vahekorda puistutes
Lihtlehed sulgroodsed, lühikese Ühesoolised õied koondunud rootsuga. Ümarad abilehed varisevad püstisesse või poolpüstistesse Põhjala polaaraladelt Puit on hajulisooneline, lülipuiduline, osal liikidel varakult, osadel jäävad urbadesse, mis arenevad kuni Aafrika ja Lõuna- tihedus 450 kg/m3; painduv, sitke. kauaks püsima. Lehe serv lainjas, külgpungadest. Erinevad Ameerika lõunaosani. peensaagjas või terve. õitsemisajad. Paljud putuktolmlejad.
Arukask (Betula pendula) arukõiv, maarjakask, raudkask, õmmik Arukask on meie tavalisemaid lehtpuid. Ta on kauni valge tüvega ja pikkade rippuvate okstega. Ilus välimus ja kasulikkus on teinud kasest eestlaste ühe lemmikpuu, millest annavad tunnistust paljud muistendid ja laulud. Oma soojust lisab juurde õhukeste kaselehtede õrn kohin. Arukasele on erinevalt sookasest iseloomulikud paljad vahatäpikestega kaetud punakaspruunid võrsed. Emas- ja isasõied on koondunud urbadesse. Emasurvad on mõne sentimeetri pikkused, moodustuvad kevadel, isasurvad poole pikemad ja tekivad juba sügisel. Viljaks on arukasel väike kahe laia tiivaga pähklike, mis sügiseti võib tuule abil lennata päris kaugele. Arukask on väga kasulik puu: kõik tema osad on leidnud oma rakenduse. Puidust tehakse vineeri, samuti sobib see hästi kütteks. Eriti kaunist mööblit saab teha karjala kasest. Karjala kask on üks arukase vorm, mille puit on kirju
Taime kõrgus ja läbimõõt: kõrgus 500-700 cm, laius 500-700 cm. Taime välislaadi kirjeldus: rohkesti harunev kõrge põõsas. Lehed: äraspidimunajad või peaaegu ümarad, südaja alusega, sulgroodsed lihtlehed, tipuosas veidi hõlmised. Lehetipp terav, serv kahelisaagjas. Tumerohelised, pealt läiketa, noorelt on kogu leht karvane, hiljem vaid roodude ümbert. Õied või õisikud: Ühesugulised õied. Isasõied moodustuvad õitsemiseelse aasta suvel, koondunud rippuvatesse urbadesse, mis õitsemisel pikenevad tunduvalt. Emasõied on suletud punga, millest väljub tumepunane kuni roosakas emakasuue. Õiekate on vähemärgatav, sigimikuga kokku kasvanud. Õitseb märtsis ja aprillis, enne lehistumist. Tuultolmleja. Liigi eritunnused: viljadeks on söödavad pähklid, mis valmivad augusti lõpus- septembris. Varakevadel on hea meetaim. Külmakindel Kasvukoha nõuded: väga vähenõudlikud kasvutingimuste suhtes. Nad kasvavad täispäikeses, poolvarjus ja isegi varjus
89, joon.90) Taime kõrgus ja läbimõõt: kõrgus 500-700 cm, laius 500-700 cm. Taime välislaadi kirjeldus: rohkesti harunev kõrge põõsas. Lehed: äraspidimunajad või peaaegu ümarad, südaja alusega, sulgroodsed lihtlehed, tipuosas veidi hõlmised. Lehetipp terav, serv kahelisaagjas. Tumerohelised, pealt läiketa, noorelt on kogu leht karvane, hiljem vaid roodude ümbert. Õied või õisikud: isasõied moodustuvad õitsemiseelse aasta suvel, koondunud rippuvatesse urbadesse, mis õitsemisel pikenevad tunduvalt. Emasõied on suletud punga, millest väljub tumepunane kuni roosakas emakasuue. Õiekate on vähemärgatav, sigimikuga kokku kasvanud. Õitseb märtsis ja aprillis, enne lehistumist. Liigi eritunnused: viljadeks on söödavad pähklid, mis valmivad augusti lõpus- septembris. Varakevadel on hea meetaim. Külmakindel Kasvukoha nõuded: väga vähenõudlikud kasvutingimuste suhtes. Nad kasvavad täispäikeses, poolvarjus ja isegi varjus
(Betula pendula) arukõiv, maarjakask, raudkask, õmmik Kask on meie tavalisemaid lehtpuid. Ta on kauni valge tüvega ja pikkade rippuvate okstega. Ilus välimus ja kasulikkus on teinud kasest eestlaste ühe lemmikpuu, millest annavad tunnistust paljud muistendid ja laulud. Oma soojust lisab juurde õhukeste kaselehtede õrn kohin. Arukasele on erinevalt sookasest iseloomulikud paljad vahatäpikestega kaetud punakaspruunid võrsed. Emas- ja isasõied on koondunud urbadesse. Emasurvad on mõne sentimeetri pikkused, moodustuvad kevadel, isasurvad poole pikemad ja tekivad juba sügisel. Viljaks on arukasel väike kahe laia tiivaga pähklike, mis sügiseti võib tuule abil lennata päris kaugele. Arukask on väga kasulik puu: kõik tema osad on leidnud oma rakenduse. Puidust tehakse vineeri, samuti sobib see hästi kütteks. Eriti kaunist mööblit saab teha karjala kasest. Kuid kasepuidust tehakse ka suuski. Nikerdamiseks sobivad suurepäraselt kasepahad
Tema kasvukohtadeks on niisked alad. Sageli võime teda kohata soostunud järvekallastel, harvem soostuvas metsas või niidul, ka madal- ja siirdesoos. Päris turbarabasse porss ei tungi. Eemalt vaadates tundub porss olevat põõsakujuline paju. Tegelikult ei kuulu ta pajuga isegi mitte ühte sugukonda. Porss on palju rohkemate harunenud okstega. Soos kasvaksid otsekui valmis luuad, mida pole vaja kimpu siduda. Küll aga on nii paju kui porsa õied koondunud urbadesse ning isas- ja emasurvad kasvavad eri põõsastel. Väga harva võib kohata porsa põõsaid, millel alumised urvad on isaõitega, aga ülemised emased. Porsa lehed on väga lühikese rootsuga, see hakkab järjest aeglaselt lehelabaks laienema, lehe ülemisel poolel on aga serv saagjas. Porsa lehtedel ja okstel võib aga näha kindlat määramistunnust: kollaseid näärmetäppe. Kes veel kahtleb, see purustagu porsa leht või oks näpu vahel ja nuusutagu.
karvased ja näärmetega, külgpungad väiksemad. Lehearmid suured, ülaservast karvased, 3 gruppi koondunud juhtsoonte kimpude jäljenditega. Lehed: paaritusulgjad, kuni 70 cm pikad, lehekesed istuvad, arvult 11 kuni 19. Lehekesed piklikmunajad, kuni 15 cm pikad ja kuni 6 cm laiad, peensaagja servaga, pealt veidi karvased, alt viltkarvased, sügisvärvus kollane. Õied: isasõied koondunud 6.....13 cm pikkustesse rippuvatesse urbadesse, emasõied koondunud 3....8 kaupa algul püstistesse hiljem rippuvatesse õisikutesse, V. Viljad: pähkel kuni 5 cm pikk ja 2,5 cm läbimõõdus, piklikmunajas, teritunud tipuga, kuni 8 terava ribiga pealispinnal, söödav, viljakest hallviltjas, kaetud kleepuvate näärmetega, IX-X. Puit on teistest pähklipuuliikidest madalama kvaliteediga, helepruuni värvusega, ilusa tekstuuriga, vastupidav, kerge (erikaaluga 0,42 gr/cm³), kasutatakse ehituskonstruktsiooni-des,
Lehe pikkus 3...10 cm ja laius samuti 3...10 cm. Leheroots 3...10 cm pikk, lehelaba lähedal lapik. Külmadel kevadetel on puhkevad lehed pronkspunased. Sügisel värvuvad lehed kuldseteks (mõnikord ka veripunasteks). · Haab on kahekojaline puu. Õitseb aprilli lõpul või mai alguses, seemned valmivad juunis. Õied on koondunud paljuõielistesse rippuvatesse õisikutesse urbadesse, mis on kuni 12 cm pikad ning tumepurpurjad (isasõisikud) või kahvaturoosad (emasurvad). · Juurestik tugev ja kaugeleulatuv, annab tugevasti juurevõsu, eriti pärast raiet. · Pruunid läikivad pungad on haava pruunidel läikivatel noortel võrsetel piklikmunajad, terava tipuga, vaigused, ent ladvapung on koonusjas. · Puit on valge, kerge, pehme, kergesti lõhestatav, hästi töödeldav, peenetoimeline,
karvased ja näärmetega, külgpungad väiksemad. Lehearmid suured, ülaservast karvased, 3 gruppi koondunud juhtsoonte kimpude jäljenditega. Lehed: paaritusulgjad, kuni 70 cm pikad, lehekesed istuvad, arvult 11 kuni 19. Lehekesed piklikmunajad, kuni 15 cm pikad ja kuni 6 cm laiad, peensaagja servaga, pealt veidi karvased, alt viltkarvased, sügisvärvus kollane. Õied: isasõied koondunud 6.....13 cm pikkustesse rippuvatesse urbadesse, emasõied koondunud 3....8 kaupa algul püstistesse hiljem rippuvatesse õisikutesse, V. Viljad: pähkel kuni 5 cm pikk ja 2,5 cm läbimõõdus, piklikmunajas, teritunud tipuga, kuni 8 terava ribiga pealispinnal, söödav, viljakest hallviltjas, kaetud kleepuvate näärmetega, IX-X. Puit on teistest pähklipuuliikidest madalama kvaliteediga, helepruuni värvusega, ilusa tekstuuriga, vastupidav, kerge (erikaaluga 0,42 gr/cm³), kasutatakse ehituskonstruktsiooni-
annaabi.ee 
