Kreeka ja Rooma kõrgkultuuriga paralleelselt arenes põhja pool Rändrahvaste e. Nomaadide kultuur, kes elasid stepialal Hiinast Ungarini. Kõige levinum oli kunstkäsitöö, arhitektuur ja maalikunst rändava eluviisi tõttu puudub. Barbarid olid madalama kultuuriarenguga kui Kreeka ja Rooma. Sküüdid elasid 7. saj. e. Kr 3. saj. p. Kr Doni ja Doonau vahelisel alal, kõnelesid Iraani keeli, keskuseks Grimm. Kurgaan on Sküüdi valitseja hauaküngas ja nende kaudu saame kunstiteavet (pisikesed lihtsustatud loomafiguurid metallisulamist, relvad, ehted jne.). Stiili, kuidas need loomad
Rahvasterändamine. Sküüdid. Keldid. Viikingid *Rändrahvad ehk nomaadid elasid hiiglaslikul stepialal, mis ulatub Kesk-Euroopasse (Ungarini). See piirkond oli sobiv karjakasvatuseks, kuid taheti siiski veel paremaid karjamaid leida ning tänu sellele ei kujunenud neil püsivaid asulaid. *Nad võitlesid ka eluruumi pärast- tugevamad sundisid teisi taganema ja uusi elupaiku otsima. Siiski arenes neil välja tööjaotus ja käsitööoskused. *Kultuur arenes välja Roomast ja Kreekast põhja pool *Tegelesid siis põhiliselt karjakasvatusega. *Mõnikord ründasid nomaadid linnu
2544 m kõrgusel merepinnast. Läänes on väiksem mägede piirkond Lääne- Rumeenia mäed, mille kõrgus ületab 1800 m merepinnast. Mägede ümber on küngaste ja kiltmaade alad. Ida-Karpaatidest ida pool on Moldova kõrgustik, lääne pool on suur Transilvaania platoo. Idas ulatub Doonau jõest Musta mereni Dobrudza platoo. Eelmäestikest ja kiltmaadest lõuna pool laiub suur Valahhia madalik. Lääne- Rumeenias laiub Lääne-Rumeenia mägedest kuni Ungarini. Pikim jõgi on Doonau, mis voolab 1075 km pikkuselt läbi Rumeenia territooriumi Musta merre. Doonau jõgi moodustab enne Musta merre suubumist delta, mis tekkis viimase 5000 aasta jooksul ja on biosfääri kaitseala. Doonau delta on tasane ala, kus on sood, leetseljakud ja ujuvad pilliroosaared. Seal pesitsevad kõikjalt Ida-Euroopast saabuvad rändlinnud. Dobrudzas Doonau deltas paikneb ka rahvuspark. Enamik teisi Rumeenia jõgesid on Doonau lisajõed. Tähtsaim jõgi, Doonau, on oluline ka
(Kastiilia kuninganna abielu Aragoni troonipärijaga). · Hispaaniale kuulusid ka Aragonist sõltumatud Lõuna-Itaalia ja Sitsiilia. · 1492 vallutati Granada (araablaste võimupärand). · Maadeavastustega saadi hiigelvaldused Ameerikas. 3. Ida- ja Põhja-Euroopa a. Kagu-Euroopa kuulus türgi (Osmani) impeeriumi kossseisu: · 1453 vallutati Konstantinoopol · Vallutati suured alad Euroopa kaguosas tänapäeva Ungarini. b. Poola: · Suurriik, millele allusid Leedu, Valgevene, suur osa Ukrainast. · Sagedased sõjad Venemaaga. c. Rootsi: · Vabanes 1521.a. rahvaülestõusuga Taani võimu alt ja kuningaks sai Gustav I Vasa. d. Liivi sõda (1558-1583) ülemvõimust Läänemerel: · Võitlust Liivimaa pärast alustas Venemaa, kes tõrjuti sealt välja. · Liivimaa jagati Rootsi, Poola ja Taani vahel. e. Vene riik:
võitluste tallermaaks. Sõjad kummagile poolele edu ei toonud, aga tõid enesega kaasa Itaalia laastamise ning piirkonna poliitilise ja majandusliku mõju vähenemise. Samas kiirendasid sõjad itaalia kultuurimõjude levikut Prantsusmaale. Vahemere idaosa ja Lähis-Ida suurvõimuks kujunes 16.saj Türgi, kes pärast Konstantinoopoli vallutamist 1453 laiendas oma valduseid Balkani poolsaarel kuni Ungarini ning võitles Vahemerel ülemvõimu pärast Hispaaniaga. Poola saavutas oma suurima ulatuse 17.saj alguseks kui riigi koosseisu kuulusid alad alates Läänemerest ja Peipsi järvest (Lõuna-Eesti, Läti, Leedu ja Ukraina) kuni Musta mereni. 16.saj algas kuningas Gustav I Vasa trooniletõusust alates (1521 – 1560) Rootsi esiletõus. Järgnevate sõdade tulemusena Taani, Poola ja Venemaaga kujunes Rootsi 17.saj
tegi koostööd thätcheriga ja ameerikaga, Gaul saavutas ka Saksamaa taasühendamise 98 Prantsusmaa-Sm- venemaa uus kombinatsioon, chirac gaul ja jeltsin Nato laienemine 2005 nordstream saksamaa läks põhja ja sarkozy läks nõunasse, aga tuli välja southstream. Sakslased võtnud ida-euroopa haardesse. 10.12 Hiina ja Venemaa Hiina: Euroopale tuli Hiina 1. korda lähemale tänu mongolitele. Marco Polo Itaallane Veneetsiast tegi ka midagi. Mongolid tulid Euroopasse 13. saj. jõudsid välja ungarini (läksid lõunasse). Laienes lääne suunas ja tulid tagasi. võtsid 1358-1644 mongolid võimu hiinas, Mingi dünastia. Nad läksid, vallutasid ja pöördusid tagasi. central asia ja middle east jäi nende kätte, aga läksid tagasi. Isolatsionism ehk nad piirdusid sellega, mis oli nende käes. Hiina jäi sinna kus ta oli. Hiina tuleb maailmakaardile tänu oopiumi sõdadele 1839 -62. Sisu: euroopa riigid jõuga püüavad murda sisse hiinasse oma kaupa ja sealt välja vedada kaupa
Ameerika koloniseerijad) Saksa rahva Püha-Rooma riik on jätkuvalt killustunud. Keisrit enam ei valita, alates 1438. aastast kuulus keisri troon Habsburgidele, Kuldbulla tõttu ei olnud neil aga võimu. Põhja- ja Ida-Euroopa. Türgi. 1453 Konstatinoopoli vallutamisega lõpeb Bütsantsiriigi ajalugu, pannakse alus Türgi-Seldzuki suurriigile, kes laiendas oma piire Balkani poolsaarel ning jõuab Lõuna-Ungarini välja. Poola. Personaalunioon Leeduga, kellega koos olid nad vallutanud suure osa Valgevenest ja Ukrainast. Riik ulatus Peipsi järvest Musta mereni. Kuna Poola pidi pidevalt sõdima, sest Venemaa oli huvitatud Valgevenest ja Ukrainast, siis juba 16. saj algab Poola nõrgenemine, millele järgnes nn. kolm Poola jagamist ja 18. saj lõpuks ei olnud Euroopa kaardil enam Poola riiki. Skandinaavia. Keskajal oli Skandinaavia üks riik Taani
Järeldus: arvestatav varanduslik kihistumine ja konfliktid • Sõltuvalt piirkonnast 5. või 4. Saj eKr linnused maha jäetud • Näide: Biskupin (Poolas) La Tene’i kultuur • Kujunes Hallstadti kultuuri varemetele, osa uurijaid viib järjepidevuse urniväljdeni • Seostatud keltidega • Dateering: 450–200 eKr • Väljaränne kahe lainena: • 5. saj I pool – 4. saj eKr • 2. saj eKr • Suunad: lõunasse (Põhja-Itaalia) ja itta (Ungarini), hiljem sealt Makedooniasse ja Väike-Aasiasse • markeerivad kelti kalmed, kus rõhutatakse sõjamehe staatust (relvad, vahel kaarik) • Ühiskonnakorraldus: eliit, kes tegeles praktiliselt vaid sõdimisega ja “ülejäänud” – põhiülesanne põlluharimine ja karjakasvatus • Oppidumid ehk kindlustatud asulad Euroopa ajaarvamise vahetuse paiku • Rooma vallutused – Gallia, Briti saarte lõunaosa, soov tungida üle Reini jõe
Aluseks oli kokkuliimitud laudadest tahvel. Levinuim teema oli Maarja Jeesus-lapsega. Pehmejoonelise ja ümarana maalitud nägu ja käed on kontrastis muu kehaga. Suursugusus ja rikkalik hingelisus. Ikonostaas pildisein. Bütsantsi tarbekunst oli väga rikkalik. (hõbe, kuld, kalliskivid, keerulised tehnikad) Rahvasterändamine. Sküüdid. Keldid. Viikingid Rändrahvad ehk nomaadid elasid hiiglaslikul stepialal, mis ulatub Kesk-Euroopasse (Ungarini). See piirkond oli sobiv karjakasvatuseks, kuid taheti siiski veel paremaid karjamaid leida ning tänu sellele ei kujunenud neil püsivaid asulaid. Nad võitlesid ka eluruumi pärast- tugevamad sundisid teisi taganema ja uusi elupaiku otsima. Siiski arenes neil välja tööjaotus ja käsitööoskused. Kultuur arenes välja Roomast ja Kreekast põhja pool, tegelesid siis põhiliselt karjakasvatusega. Mõnikord ründasid nomaadid linnu röövimise eesmärgil, kuid tihti esines ka rahulikke
· 1492 vallutati Granada (araablaste võimupärand). · Maadeavastustega saadi hiigelvaldused Ameerikas. Ida- ja Põhja-Euroopa riikide arengu iseloomulikud jooned: Varauusaegset Ida-Euroopat iseloomustab suurte ja paljurahvuseliste riikide kujunemine. 1. Kagu-Euroopa kuulus türgi (Osmani) impeeriumi kossseisu: · 1453 vallutati Konstantinoopol · Vallutati suured alad Euroopa kaguosas tänapäeva Ungarini. 2. Poola: · Suurriik, millele allusid Leedu, Valgevene, suur osa Ukrainast. · Sagedased sõjad Venemaaga. 3. Rootsi: · Vabanes 1521.a. rahvaülestõusuga Taani võimu alt ja kuningaks sai Gustav I Vasa. 4. Liivi sõda (1558-1583) ülemvõimust Läänemerel: · Võitlust Liivimaa pärast alustas Venemaa, kes tõrjuti sealt välja. · Liivimaa jagati Rootsi, Poola ja Taani vahel. 5. Vene riik:
Hispaania riik sai alguse 1479, Kastiilia ja Aragoni personaalunioonist (Kastiilia kuninganna abielu Aragoni troonipärijaga). Hispaaniale kuulusid ka Aragonist sõltumatud Lõuna-Itaalia ja Sitsiilia. 1492 vallutati Granada (araablaste võimupärand). Maadeavastustega saadi hiigelvaldused Ameerikas. Ida- ja Põhja-Euroopa Kagu-Euroopa kuulus türgi (Osmani) impeeriumi kossseisu: 1453 vallutati Konstantinoopol Vallutati suured alad Euroopa kaguosas tänapäeva Ungarini. Poola: Suurriik, millele allusid Leedu, Valgevene, suur osa Ukrainast. Sagedased sõjad Venemaaga. Rootsi: Vabanes 1521.a. rahvaülestõusuga Taani võimu alt ja kuningaks sai Gustav I Vasa. Liivi sõda (1558-1583) ülemvõimust Läänemerel: Võitlust Liivimaa pärast alustas Venemaa, kes tõrjuti sealt välja. Liivimaa jagati Rootsi, Poola ja Taani vahel. Vene riik: Kujunes Moskva vürstiriigi ümber, kes alistas teised vürstiriigid.
Hispaania riik sai alguse 1479, Kastiilia ja Aragoni personaalunioonist (Kastiilia kuninganna abielu Aragoni troonipärijaga). Hispaaniale kuulusid ka Aragonist sõltumatud Lõuna-Itaalia ja Sitsiilia. 1492 vallutati Granada (araablaste võimupärand). Maadeavastustega saadi hiigelvaldused Ameerikas. Ida- ja Põhja-Euroopa Kagu-Euroopa kuulus türgi (Osmani) impeeriumi kossseisu: 1453 vallutati Konstantinoopol Vallutati suured alad Euroopa kaguosas tänapäeva Ungarini. Poola: Suurriik, millele allusid Leedu, Valgevene, suur osa Ukrainast. Sagedased sõjad Venemaaga. Rootsi: Vabanes 1521.a. rahvaülestõusuga Taani võimu alt ja kuningaks sai Gustav I Vasa. Liivi sõda (1558-1583) ülemvõimust Läänemerel: Võitlust Liivimaa pärast alustas Venemaa, kes tõrjuti sealt välja. Liivimaa jagati Rootsi, Poola ja Taani vahel. Vene riik: Kujunes Moskva vürstiriigi ümber, kes alistas teised vürstiriigid.
Hispaania riik sai alguse 1479, Kastiilia ja Aragoni personaalunioonist (Kastiilia kuninganna abielu Aragoni troonipärijaga). Hispaaniale kuulusid ka Aragonist sõltumatud Lõuna-Itaalia ja Sitsiilia. 1492 vallutati Granada (araablaste võimupärand). Maadeavastustega saadi hiigelvaldused Ameerikas. Ida- ja Põhja-Euroopa Kagu-Euroopa kuulus türgi (Osmani) impeeriumi kossseisu: 1453 vallutati Konstantinoopol Vallutati suured alad Euroopa kaguosas tänapäeva Ungarini. Poola: Suurriik, millele allusid Leedu, Valgevene, suur osa Ukrainast. Sagedased sõjad Venemaaga. Rootsi: Vabanes 1521.a. rahvaülestõusuga Taani võimu alt ja kuningaks sai Gustav I Vasa. Liivi sõda (1558-1583) ülemvõimust Läänemerel: Võitlust Liivimaa pärast alustas Venemaa, kes tõrjuti sealt välja. Liivimaa jagati Rootsi, Poola ja Taani vahel. Vene riik: Kujunes Moskva vürstiriigi ümber, kes alistas teised vürstiriigid.
annaabi.ee 
