com/2012/01/20/sleep-tutorial/ 1) imikud 16 tundi 2) noorukid 9 tundi; 3) täiskasvanutest 7 - 8 tundi (mõned vähem kui 5 tundi või üle 10 tunni);naised raseduse esimesel trisemestril magavad mõned tunnid tavalisest kauem; 4) vanemaealised (üle 65 - 70a) 6 tundi ja vähem (vanenedes unevajadus väheneb). http://www.kliinikum.ee/psyhhiaatriakliinik/lisad/ravi/ph/5 Une struktuur Mis need tähendavad? 1. unestaadium 1-5% uneajast 2.Unestaadium 50% uneajast 3.+4. unestaadium 20-25% uneajast REM-uni 20-25% uneajast Une kestus kokku 7-8 tundi http://www.kliinikum.ee/psyhhiaatriakliinik/lisad/ravi/ph/51 http://spamjack.wordpress.com/ 2013/04/30/free-range/ Unepuudus..
- - unisus, keskendumisvõime halvenemine - - motoorse reakstiooniaja pikenemine - - halvenenud võime sooritada täpseid ja koordineeritud liigutusi - - mälu- ja kognitiivsete funktsioonide halvenemine - - vaimse töövõime (nt õppimisvõime) vähenemine - - kestva deprivatsioon korral tekivad kuulmis ja nägemishallutsinatsioonid ("REM- uni" ärkvelolekus) - - "mikrouni" päevasel ajal: lühikesed uneepisoodid, mida alati subjektiivselt ei tajuta Täiskasvanu unestruktuur: 1. unestaadium 1-5% kogu une ajast 2. unestaadium 50% kogu une ajast 3. + 4. unestaadium 20-25% kogu une ajast REM-uni 20-25% kogu une ajast Une kestus kokku 7 - 8 tundi Uni on vajalik: 1) neuronite taastumiseks (eriti oluline on sügav uni) - neuroni struktuursete elementide taastmine 2) Sügava uneajal kasvuhormooni vabanemine lastel ja noorukitel seostub kasvuprotsessiga 3) keharakkude taastumine: reservide loomine aktiivseks tegevuseks
Kui loom ärkvel puudutab oma laupa, nuusutab kätt millega ta seda katsub, hõõrub laiku siis võib oletada et loomal on olemas enda peeglis äratundmise võimed · Lapsed võivad end peeglis ära tundma õppida alates 2. Eluaastast. Selleks ajaks hakkab laps märkama teisi, imiteerima, tundma emotsioone, mis eeldavad eneseteadvust 8. Kirjelda une staadiume Täiskasvanu unestruktuur 1. unestaadium 15% kogu une ajast 2. unestaadium 50% kogu une ajast 3. + 4. unestaadium 2025% kogu une ajast REMuni 2025% kogu une ajast Une kestus kokku 7 8 tundi Une esimene staadium · teetalainete ilmumine; · lihastoonuse alanemine · kiirete silma liigutuste kadumine Une 1st on ülemineku seisund ärkvelolekust uneseisundisse, kus inimene on kergesti äratatav. Paljud kogevad selles staadiumis ootamatuid lihastõmblusi (müokloonia) või kukkumisetunnet sarnaseid
enda arvates peaksite nägema. Kui te meelsasti ei kirjuta, siis võiksite oma unenägusid kas joonistada või maalida. See meetod osutab ehk niisama edukaks - põhitoiming on üks ja seesama ja nõnda võib "jutustus" üksikasjade osas isegi võita, sest, kui hea kunstnik te ka ei oleks, vajate pildi joonistamiseks rohkem aega kui oma unenäokogemuse lühidalt kirjapanemiseks. 6 TÄISKASVANUTE UNESTRUKTUUR JA UNEPUUDUS Täiskasvanu unestruktuur 1. unestaadium 1-5% kogu une ajast 2. unestaadium 50% kogu une ajast 3. + 4. unestaadium 20-25% kogu une ajast REM-uni 20-25% kogu une ajast Une kestus kokku 7 - 8 tundi Unepuudus võib avalduda järgnevas: nõrgestab immunsüsteemi; alaneb stressi talumisvõime; kehatemperatuuri alanemine KNS funktsioonihäired: unisus, keskendumisvõime halvenemine; motoorse reakstiooniaja pikenemine;
vältel ei kasutata. 6 Info säilimse osas on ilmselt oluline koht REM-unel ("kõvaketta ümberkirjutamine"). Kuna aju on aineliselt pidevalt muutuv keskkond, on info püsivuse tagamiseks on vajalik selle perioodiline "ülesalvestamine". Unedeprivatsiooni järgselt esmalt taastatakse sügava une ja seejärel REM-une puudus. ● unetu öö järgselt aeglase une osa võib tõusta 20%-lt 50-ni ja seda pindmise une arvel (1-2 unestaadium); ● sügava une puudus korvatakse reegline täielikult; ● REM-uni korvatakse alles pärast sügava une puuduse likvideerimist ja umbes 50% ulatuses 7 2 Unenäod Unenägudena kirjeldatavad fenomenid on täheldatavad valdavalt REM-une ajal, kuid esinevad ka teistes unestaadiumites. REM-uni esineb kõigil imetajatel ja lindudel; puudub roomajatel ja teistel külmaverelistel;
episoodi ajal mõni raske vigastus (1). Joonis 2. Uneskäimine Sagedamini pöörduvad nad iseseisvalt või kellegi abiga vaikselt tagasi voodisse. Ärkamisel ei mäletata tavaliselt midagi ei vahetult pärast episoodi ega ka järgmisel hommikul (1). Uneskäimine ja unepaanika on väga lähedalt seotud seisundid (1). - mõlemaid peetakse ärkamisehäireteks, mis ilmnevad une kõige sügavamates staadiumides (3. ja 4. unestaadium e. deltauni); - mõlemat häiret võib leida patsiendi sugulastel; - mõlemad häired võivad esineda samal isikul; - on iseloomulikud lapseeale; 7 - mõlema häire tekkes ja kulus osalevad geneetilised, arengu-, orgaanilised ja psühholoogilised faktorid. Unenäod Enamasti esinevad unenäod kiire une ajal. Paljud inimesed väidavad (eriti mehed), et nad
ümberkirjutamine"). Kuna aju on aineliselt pidevalt muutuv keskkond, on info püsivuse tagamiseks on vajalik selle perioodiline "ülesalvestamine". Unedeprivatsiooni järgselt taastatakse esmalt sügava une puudus ja seejärel REM-une puudus. Unetu öö järgselt võib aeglase une osa tõusta 20%-lt 50%-ni ja seda pindmise 5 une arvel (1-2 unestaadium). Sügava une puudus korvatakse reegline täielikult. REM-uni korvatakse alles pärast sügava une puuduse likvideerimist ja umbes 50% ulatuses. Magades uueneb kehaline ja vaimne jõud ning sügaval unel on värskendav mõju. Kuid on olemas ka niiöelda väsitav uni, mis on rahutu, katkendlik ja ühendatud raskete unenägudega. Une puudumine võib kaasa tuua psüühikahäireid ja isegi surma. Inimene kannatab palju kauem toidu puudust kui une puudus
Magamatuse tagajärjel halveneb ka keskendumisvõime, motoorse reaktsiooniaja pikenemine, väheneb ka vaimne töövõime (näiteks õppimisvõime). Pikaajalise magamatuse tõttu tekivad kuulmis- ja nägemishallutsinatsioonid, "mikrouni" päevasel ajal: lühikesed uneepisoodid, mida alati isegi ei tajuta. Unedeprivatsiooni järgselt taastatakse esmalt sügav uni ja seejärel REM-une puudus. Unetu öö järgselt aeglase une osa võib tõusta 20%-lt 50-ni ja seda pindmise une arvel (1-2 unestaadium). Sügava unepuudus korvatakse reegline täielikult. REM-uni korvatakse alles pärast sügava unepuuduse likvideerimist ja umbes 50% ulatuses Miks uni ei tule? Unehäirete põhjusi on mitut sorti. Tegu võib olla psüühiliste hädadega. Nii näiteks tuleb sageli ette, et stressirohkel ajal on raskusi uinumisega või rahulikult magamisega. Selle pärast ei maksa veel tõsist unehäiret kahtlustada.
eeldaks retikulaarformatsiooniteooria), vaid on ainult teisiti organiseeritud 3)nagu juba eespool mainitud, et isegi isoleeritud eesajus millel retikulaarformatsioon puudub, täheldati ärkveloleku-une tsüklit, mille eest vastutavad peamiselt vaheajustruktuurid (mediaalse talamuse ja anterioose hüpotalamuse osad). Järelikult ei ole ärkveloleku ja une eest vastutav ainult retikulaarformatsioon. 51. Une tüübid. 1. unestaadium 1-5% kogu une ajast Uni algab esimese staadiumiga, millele viitavad : lihastoonuse alanemine ; kiirete silma liigutuste kadumine (võib näha aeglast silmade liikumist, mis kaob üleminekul une 2 staadiumi). Une 1-st on ülemineku seisund ärkvelolekust uneseisundisse, kus inimene on kergesti äratatav. Paljud kogevad selles staadiumis ootamatuid lihastõmblusi (müokloonia) või kukkumisetunnet sarnaseid sellele, mis esinevad ehmumisel. 2. unestaadium 50% kogu une ajast
(Veldi, 2009) 2.1.2. Teine staadium Teises unestaadiumis ei reageeri inimorganism enam nõrgematele välisärritajatele. Teises faasis veedab inimene umbes poole kogu uneajast, unerohtude tarbimine mõjutab just eelkõige just teist une faasi. (Veldi & Paavle, 2012) 2.1.3. Kolmas ja neljas staadium ehk sügav uni Keskmiselt 15-20 minutit kestvale pindmisele unele järgneb sügav uni. Esmalt lühiaegselt kolmas unestaadium, mis on sujuv üleminek neljandale unestaadiumile, mille keskel magame kõige sügavamini. Sügav uni moodustab öö jooksul täiskasvanud inimesel keskmiselt 20% uneajast ning selle une ajal taastub ja puhkab kogu organism. Neljandat 8 unestaadiumit iseloomustab kasvu hormooni kõrge kontsentratsioon, mis aitab kudesid uuendada. Sügava une puudusel langeb ka kasvuhormooni tase. Kui regulaarse uneajaga
valgusüntees; -magamine kergendab õpitu meeldejätmist) ·Unustamise hüpotees: une ajal kustutatakse mälust juhuslikud ja mittevajalikud mälujäljed, säilitades ajule vajalikku infotöötlusmahtu (Crick & Mitchison, 1983). ·Evolutsiooniline hüpotees: unenäol on hirmu simuleerimise funktsioon, - et in õpiks eluohtlikes olukordades reageerima (Revonsuo, BBS, 2000) ! Unenäod ja REM-uni pole sünonüümid ! - viimane on füsioloogiliselt määratletud unestaadium (mõõdetav), ning REM-uni ei ole vajalik ega piisav tingimus unenägudeks, kuigi ta näib küll olevat tüüpilisim tingimus selleks . Unenägude ,,aktivatsiooni-sünteesi mudel (Hobson & McCarley,1977) -esimene neurobioloogiline mudel, mis selgelt lükkas ümber freudistlikku tüüpi seletused (... a la: lapseeast pärit teadvustamatute keelatud v allasurutud soovide ja tunnete avaldumine...)
keskmine pikkus 90-110min (staadiumid 1-5=1 tsükkel) 1. Esimene staadium e kerge uni: üleminek ärvelolekust uneseisundisse. Võib esineda ootamatuid lihastõmblusi või kukkumistunnet. Lihastoonuse alanemine, kiirete silma liig kadumine. (1-5% kogu une ajast, 2min) 2. Teine staadium ehk uinumine: silmade liigutused kadunud, lihastoonus mõõdukalt alanenud (50% kua, 20min) 3. Kolmas staadium: 3. ja 4. unestaadium kokku = sügav- ehk aeglane uni. 4. Neljas staadium: silmaliigutusi ei ole, tähtis närvisüsteemi taastumise osas, et tagada ärkvelolekul aktiivne funktsioneerimine. Domineerib 1-2 unetsükli vältel, vähem une teisel poolel. (3+4=20-25% kua,30min) 5. REM uni. Unenäod: une ajal magaja teadvuses tahtmatult esinevad nägemused, tundmused, mõtted ja emotsioonid. Põhiliselt REM une ajal. Vajalik mittevajaliku informatsiooni
annaabi.ee 
