istungid on avalikud. Vabariigi president- riigi kõrgeim ametiisik. Eesti presidendi ülesanne on tugevdada võimuharude tasakaalu ja vastastikust kontrolli ning tõsta Eesti rahvusvahelist mainet, kuulutada välja valimised ja seadused, teha ettepanekuid kõrgete riigiametnike nimetamiseks, riigikaitse kõrgeim juht. Riigikogu liikmed valivad presidendi salajasel hääletamisel. Vabariigi valitsus- kõrgeim täidesaatev võim. Uus valitsus moodustatakse peale Riigikogu valimist või pärast umbusaldusavaldust peaministrile. Eestis ja mujal Euroopas on mitmeparteiline valitsus ehk koalitsioonivalitsus. Kui valitsus vahetub sagedamini kui parlamendi koosseis, on põhjuseks valitsuskriisid. Valitsust juhib peaminister. Eesti ministeeriumid: välis-, kaitse-, sise-, justiits-, majandus- ja kommunikatsiooni-, põllumajandus-, rahandus-, keskkonna-, sotsiaal-, haridus- ja teadus- ning kultuuriministeerium. Ülesanded on viia ellu riigi sise- ja välispoliitikat, juhtida riiki
Riigikogu liikmed(minim. 21) esitavad kandidaadi, hääletamine Riigikogus, kui 2/3 ei ole poolt tuleb teine hääletusvoor ja kui vaja siis ka kolmas ning kui kandidaat ei saa 68 poolthäält, siis valib presidendi valijatekogu. Kui aga 2/3 on poolt siis kandidaat tunnistatakse valituks ja president annab ametivande RK ees. 3.Vabariigi Valitsus kuidas moodustatakse?, millal tagandatakse?, millal ära kaob?, peamised ülesanded! Uus valitsus moodustatakse nii peale RK valimist kui ka pärast umbusaldusavaldust peaministrile. President määrab valimistulemusi arvestades peaministrikandidaadi. Viimane tutvustab RK ees oma plaani ja saadikud hääletavad tema poolt või vastu. Eestis moodustatakse enamasti koalitsioonivalitsus, st. et valitsust juhivad mitu erakonda. Tihti vahetub valitsus kiiremini kui parlament. Selle põhjuseks on valitsuskriisid. Valitsuskriiside kõige radikaalsemaks lahenduseks on parlamendi umbusaldushääletus valitsusele.
Ülesanded : esindada EV rahvusvahelises suhtlemises, kuulutada välja Riigikogu valimised ja seadused, Määrata peaministrikandidaat; nimetada ametisse ja vabastada ametist valitsuse liikmed, Teha riigikogule ettepanekuid kõrgete riigiametnike nimetamiseks, nimetada kohtunikud ja Eesti Panga president. President valitakse salajasel hääletamisel. President ei saa olla üle 10 aasta. VABARIIGI VALITSUS uus valitsus moodustatakse nii peale riigikogu valimist kui ka pärast umbusaldusavaldust peaministrile. Eestis moodustatakse enamasti mitmeparteiline e koalitsioonivalitsus. Hetkel portfellita rahvastikuminister. ?? MAAKONNAD JA OMAVALITSUSED eestis on 15 maakonda jaguneb 277 omavalitsusüksuseks 194 vallaks ja 33 linnaks . Maakond on oma regioonis riikliku halduse üksus. Linn ja vald on kohaliku halduse üksused. , omavalitsusüksused. Lk 70 74 EESTI KOHTUSÜSTEEM. Kolmeastmeline. I kõige madalam maakohtud ja halduskohtud .
Kui Riigikogu on kokku tulnud, esitab Vabariigi President seadlused Riigikogule, kes võtab viivitamatult vastu nende kinnitamise või tühistamise seaduse. - Vabariigi Presidendi seadlusega ei saa kehtestada, muuta ega tühistada põhiseadust ega põhiseaduse §-s 104 loetletud seadusi, riiklikke makse kehtestavaid seadusi ega riigieelarvet (§ 110) • Algatab põhiseaduse muutmist (§ 78 p 8) • Riigikogu erakorraliste valimiste väljakuulutamine pärast umbusaldusavaldust - kuulutab välja Riigikogu korralised valimised ja vastavalt põhiseaduse §-dele 89, 97, 105 ja 119 Riigikogu erakorralised valimised ( § 78 p 3) • Erakorralise istungjärgu kokkukutsumine - teeb Riigikogu esimehele ettepaneku Riigikogu erakorralise istungjärgu kokkukutsumiseks vastavalt põhiseaduse §-le 68 - Vabariigi President võib ettepaneku teha juhul, kui tema ülesannete täitmiseks on vajalik Riigikogu toiming ning Riigikogu korralise
Kuulutada välja Riigikogu valimised ja seadused; Määrata peaministrikandidaat; nimetada ametisse ja vabastada ametist valitsuse liikmed; Teha Riigikogule ettepanek kõrgete riigiametnike nimetamiseks, nimetada kohtunikud ja Eesti Panga president; Olla riigikaitse kõrgeim juht. 2.6.3. Valitsus Vt EV põhiseadus, VI peatükk "Vabariigi Valitsus" Eesti Vabariigi valitsus on kõrgeim täidesaatev võim. Valitsus moodustatakse pärast Riigikogu valimisi ja pärast umbusaldusavaldust peaministrile (kui umbusaldamise poolt on vähemalt 51 Riigikogu saadikut). Valitsuse moodustavad lähedase ideoloogiaga erakonnad, kui president on määranud valimistulemusi arvestades peaministrikandidaadi. Valitsuse koosseisu kinnitab president, valitsuse liikmed annavad ametivande Riigikogu ees. Riigikogu otsustab hääletades, kas peaministri kandidaat saab valitsuse moodustamiseks volitused. Eesti valitsuses on 15 ministrit. Valitsust juhib peaminister
Valitsuse moodustamine ei ole garanteeritud ka uue Riigikogu kokkutulemise järel. 4. Kui Riigikogu avaldab valitsusele või peaministrile umbusaldust ning valitsus teeb ettepaneku välja kuulutada Riigikogu erakorralised valimised. Vabariigi president saab erakorraliste valimiste üle otsustada. See võimalus on tagamaks riigikogu enamusele toetuva valitsuse moodustamist. Kui riigikogu ei ole prst umbusaldusavaldust võimeline uut valitsust moodustama, on võimalik pöörduda rahva poole uue riigikogu moodustamiseks. Kui riigikogu suudab uue valitsuse moodustada, ei tohiks erakorralisi valimisi välja kuulutada. 3.1.3 RIIGIKOGU SISEMINE KORRALDUS Riigikogu nimel saab otsuseid vastu võtta vaid täiskogu istung hääletamise abil, kus osalvead kõik 101 liiget. Riigikogul on oma organid , kellel on pädevus küsimuste reguleerimiseks Riigikogu
tegemine. Ta võib sellest keelduda vaid juhul, kui see on vastuolus seadusega või riigi huvidega. Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse kohaselt on vastaval isikul, keda ametisse ei nimetatud, õigus esitada Riigikohtule taotlus Vabariigi Presidendi otsuse tühistamiseks. Vabariigi President on riigikaitse kõrgeim juht ja seetõttu on tal ka riigikaitselised pädevused. Vabariigi President kuulutab välja Riigikogu erakorralised valimised pärast umbusaldusavaldust ja kutsub kokku erakorralise istungjärgu (põhiseaduse muutmise algatamiseks või ohu korral, mida Riigikogu arutama peaks). Vabariigi President määrab peaministrikandidaadi (iseseisev otsus ilma ettepanekuta, kuid peab arvestama, et vastav kandidaat suudaks valitsust moodustada). Vabariigi Presidendi pädevuses on armuandmine ja autasude ja teenetemärkide andmine. Vabariigi President saab karistatuid nende palvel vabastada karistuse kandmisest või karistust leevendada (ka
Peaministril on õigus oma kabineti liikmed ametist vabastada ühepoolselt vastava ettepaneku tegemisega Vabariigi Presidendile. Vabariigi President ei ole aga kohustatud ministri tagasikutsumist aktsepteerima. 36.Vabariigi Valitsuse ja Riigikogu suhted. Vabariigi Valitsus on aruandekohuslane Riigikogu ees. Vabariigi Valitsusele, Peaministrile ja ministritele võib Riigikogu avaldada umbusaldust, samuti võib Valitsus siduda oma eelnõud usaldushääletusega. (PS §98). Umbusaldusavaldust ja usaldushääletuse läbikukkumist käsitletakse Vabariigi Valitsuse, Peaministri või ministri poliitilise vastutusena. Riigikogu poolt heaks kiidetud seadused või muud aktid on Vabariigi Valitsusele täitmiseks kohustuslikud. Vabariigi 8 Valitsusel on seadusandliku initsiatiivi õigus ja ministritel sõnaõigusega osaluse õigus Riigikogu täiskogu ja komisjonide tööst. 37
a. Seadluse vastuvõtmiseks peab eksisteerima edasilükkamatu riiklik vajadus, mis takistab Riigikogu kokku tulemast. b. Seadlustega reguleeritud küsimuste ring on väga kitsas. c. President vaajb peaministri ja riigikogu esimehe kaasallkirja,mis välistab põhjendamatute otsuste tegemise täielikult. 5. Riigikogu erakorraliste valimiste väljakuulutamine pärast umbusaldusavaldust. PS ei anan presidendile täpsemaid juhiseid otsustamaks, kas erakorralised valimised tuleks pärast valitsuse või peaministri umbusalduse avaldamist välja kuulutada v mitte. 6. Erakorralise istungjärgu kokkukutsumine. President saab seda kasutada PS muutmise algatamiseks või kui eksisteerib hädaoht, mida riigikogu arutama peaks. 7. Peaministrikandidaadi määramine. President võiks selle valiku teha iseseisvalt, kuid ta peab arvestama
Ministrid juhivad ministeeriumite tööd. portfellita minister minister ilma ministeeriumita. Kantsler ministri järel teine isik , ül korraldada ministeeriumi igapäevane asjaajamine , ja tagada sujuv töö ministrite vahetumise ajal. Täidesaatva võimu asjaajamise korrashoidmiseks tegutseb valitsuse juures riigikantselei , mida juhib riigisekretär. Uus valitsus moodustatakse nii peale riigikogu valimist kui ka pärast umbusaldusavaldust peaministrile. Valitsuse peamised ülesanded: · Viia ellu riigi sise ja välispoliitikat. · Juhtida riiki seaduste ja riigieelarve alusel · Koostada riigieelarve eelnõu ja enamik seaduseelnõusid · Suunata ja koordineerida valitsusasutuste tegevust EESTI MINISTEERIUMID: · Välisministeerium · Kaitseministeerium · Siseministeerium · Justiitsministeerium · Majandus ja kommunikatsiooniministeerium
Kui Riigikogu on kokku tulnud, esitab Vabariigi President seadlused Riigikogule, kes võtab viivitamatult vastu nende kinnitamise või tühistamise seaduse. - Vabariigi Presidendi seadlusega ei saa kehtestada, muuta ega tühistada põhiseadust ega põhiseaduse §-s 104 loetletud seadusi, riiklikke makse kehtestavaid seadusi ega riigieelarvet (§ 110) · Algatab põhiseaduse muutmist (§ 78 p 8) · Riigikogu erakorraliste valimiste väljakuulutamine pärast umbusaldusavaldust - kuulutab välja Riigikogu korralised valimised ja vastavalt põhiseaduse §- dele 89, 97, 105 ja 119 Riigikogu erakorralised valimised ( § 78 p 3) · Erakorralise istungjärgu kokkukutsumine - teeb Riigikogu esimehele ettepaneku Riigikogu erakorralise istungjärgu kokkukutsumiseks vastavalt põhiseaduse §-le 68 - Vabariigi President võib ettepaneku teha juhul, kui tema ülesannete täitmiseks on vajalik Riigikogu toiming ning Riigikogu korralise istungjärgu
edasilükkamatud riiklikud vajadused. Seadlused on seaduse jõuga ning peavad kandma Riigikogu esimehe ja peaministri kaasallkirja. Vabariigi Presidendi seadlustega ei saa kehtestada, muuta ega tühistada PS-st ega PS § 104 loetletud seadusi, riiklikke makse kehtestavaid seadusi ega riigieelarvet. 3.5. Riigikogu erakorraliste valimiste väljakuulutamine pärast umbusaldusavaldust (§ 78 p 3, § 97 lg 4) Valitsusele või peaministrile umbusalduse avaldamise korral võib Vabariigi President kolme päeva jooksul valitsuse ettepanekul välja kuulutada Riigikogu erakorralised valimised. 3.6. Erakorralise istungjärgu kokkukutsumine (§ 78 p 5, § 68) Riigikogu erakorraline istungjärk võib toimuda väljaspool Riigikogu korraliste istungjärkude aega
Seetõttu hakati taotlema riigipea ametikoha loomist. Tal peaks olema õigust sekkuda nii RK kui valitsuse tegevusse, saata parlament laiali jne. Tegelikult olid ca pooled valitsused lagunenud valitsuse enda süü tõttu, koalitsiooni lagunemine. Erand jaaksoni valitsus (mingil määral parlamendi süül) ning Teemant III valitsus, mis läks lõhki kui asunike koondus oli hääletanud RK-s valitsuse vastu. RK ei algatanud mitte ühtegi korda umbusaldusavaldust valitsusele, küll mõnele üksikule ministrile, kuid need kukkusid ka läbi. Valitsused ei lahkunud ametist parlamendi domineerimise tõttu, see oli demagoogiline vale. Mida saanuks ära teha riigipea, saades volitused otse rahvalt? Mida saaks teha president koalitsiooni lagunemise vastu? midagi. Koalitsiooni lagunemise põhjusi otsides tuleb minna 20 a PS juurde. Oli loonud parlamentaarse demokraatia, mis tähendas, et valitsuse selja taga pidi seisma tingimata RK enamus. Ainult 2 erandit
annaabi.ee 
