TÕ11 Rühmatöö Tatjana Dudkina Maria Kasirova Vivika Silberg Marika Parts Galina Datsjo Jämesool on seedekanali lõpposa Jaguneb kolmeks osaks umbsool käärsool pärasool Jämesoole anatoomia Umbsool (caecum või cecum) jämesoole algusosa paikneb paremal alakõhus 7 cm pikkune umbsoole alguses paikneb ussripik Käärsool ehk Koolon (colon) umbsoole järgnev jämesoole osa jaguneb neljaks: ülenev käärsool, ristikäärsool , alanev käärsool sigmakäärsool Käärsoole ehitus Käärsoole sein koosneb kolmest kestast limaskest lihaskest serooskest Pärasool (rectum) on seedekanali lõpposa enne pärakut paikneb pärasoole venoospõimik sisemise pärakusulgur tahtele mitte alluv välimine pärakusulgur tahtele alluv Jämesoole põhifunktsioonid 1) lõplik seedimine ja imendumine 2) bakteriaalne käärimine
Mandunud elundid ehk rudimendid- Homoloogsus viitab ühise eellase olemasolule. Viievarbalised jäsemed RUDIMENDID Inimesel esinevad jääkelundid, mida inimestel pole enam vaja kuid on vajalikud teistele loomadele. Kolmas silmalaug ÖÖKULL HOBUNE INIMENE õndraluu * kõrvalihased tarkuse silmahambad hambad * segmenteerunud kõhulihased * umbsoole ussripik b) Embrüonaalse arengu võrdlus c) Molekulaargeneetiline võrdlus Mida sarnasem nukleotiididjärjestus võrreldavate organismide geenides, seda lähemal (ajaliselt) on nende ühised esivanemad. Mol. gen. võimaldab märata ka AEGA, sest et on teada nukleotiidjärjestuse muutumise kiirus. Molekulaarkella printsiip Mitokondri DNA? Inimese ja simpansi genoomi üldjärjestuses on ainult 1,6 % erinev! Inimesel ja hiirel on 90 % ühiseid geene.
Lõhestav valik *keha osaline karvkate ---------- *tarkusehammas 1. - keskonna tingimused on suhteliselt püsivad *silmahammas ->kõrvaldatakse erandid *segmenteerunud lihased ->keskmiste tunnustega organismide eelispaljunemine *umbsoole ussiripik ehk ussjätke 2. - elutingimuste kindlasuunaline muutumine.Asumine uude *õndraluuGeenitriiv. keskkonda. Juhuslikud muutused populatsiooni geneetilises struktuuris. -keskmisest teatud suunas erinevate organismide -uue põlvkonna moodustamisest võtab osa vaid väike kogum eelmise eelispaljunemine
organismid, kes suudavad antud elutingimustes teistest edukamalt toime tulla Rudiment – inimesel esinevad mandunud elundid, mida inimestel pole enam vaja, kuid on vajalikud teistele loomadele. Inimese rudimendid: kolmas silmalaug, silmahambad ja tarkusehambad, õndraluu, kõrvalihased, segmenteerunud kõhulihased, karvkate, karvapüstitaja lihased, piimanäärmed meestel, umbsoole ussripik (pimesool) 3. Evolutsiooni tõendid ja nende selgitused Kivistised ehk fossiilid – geoloogilises minevikus elanud organismide kivistunud jäänused; saadav info näitab mingi liiki võimalikku arengut, millised olid organismid enne. Paleontoloogia on teadus, mis uurib kivistisi. Sarnasused organismide ehituses – näiteks selgroogsetel enamasti viievarbalised jäsemed, koosnevad homoloogilistest luudest, kuid erinevused on
Diafragma lai kuplikujuline lihas, mis eraldab rinnaõõnt kõhuõõnest 3 Suuõõs - toimub toidu mehhaaniline peenestamine ja segamine süljega Neel - toit liigub söögitorru Söögitoru - toit liigub edasi makku Magu - hoiab ja annustab toitu, toimub töötlemine enne peensoolde saatmist Peensool - toimub enamus imendumisprotsessist. Kolm osa kaksteistsõrmik, tühisool, niudesool Jämesool - ained imenduvad lõplikult. Umbsool, käärsool, pärasool. Umbsoole alguses ussripik. Pärasool väljaheite ladustamine 4 Crohni tõbi krooniline põletik seedetraktis. Maksatsirroos muutused maksakoes Tsöliaakia gluteenitalumatus Pimesoolepõletik Haavandiline koliit krooniline põletikuline soolehaigus HINGAMISELUNDKOND Hingamine on protsess, mille käigus organism omandab välisõhust hapnikku ja vabaneb ainevahetuse käigus tekkinud süsihappegaasist.
Palentoloogia tegeleb möödunud aegadel elanud organismide jäänuste uurimisega. Palentoloogid uurivad erinevates kivimikihtides säilunud taime- ja looma jäänuseid kivistisi e. fossiile Homoloogilised organid Organite homoloogsus Elundite põhiehituse sarnasus Rudimendid inimesel esinevad jääkelundid, mida inimestel pole enam vaja kuid on vajalikud teistele loomadele (kolmas silmalaug, silmhambad ja tarkusehambad, kõrvalihased, segmenteerunud kõhulihased, umbsoole ussripik) Taimeriigi evolutsioon · Vetikad o 500-600 miljonit aastat tagasi veekogudes o Vetikad varustasid Maa atmosfääri esmase hapnikuga · Ürgraikad o · Sõnajalad · Seemnetaimed Georges Cuvier (1769-1832) Väitis, et vanad elusorganismid on välja surnud. Põhjendas seda sügavatest kihtidest ilmuvate eriliste skelettide ja jäänustega. Palentoloogia rajaja.
kahjustused. Maomahla sekretsioon1ajufaas2maofaas3soolefaas Maolihaskihidvälimine pikikiht,vahelmine ringkiht,sisemised põikikiud Mao lihaskesta kokkutõmbumisel toimub toidumassi muutmine toitkördiks ja segamine maomahlaga. Lihased paneb tööle mao rütmor, sagedusega 3-4 x minutis. HatudPeensoole limaskest on kaetud nendega.Hatu pealispind on kaetud epiteeliga.All kohev sidekude, mis sisaldab vähesel määral silelihasrakke4-5 milj. Umbsoole/peensoole klappasub naba ja Crista iliaca kohal.Rectumil on sile ja vöötlihased Keelelihasvöötlihas 1
ka kohev sidekude tungib epiteeli vahele; limaskesta lihaskiht (silelihased). Toitainete imendumine: toimub 12-sõrmikus ja tühisooles. Süsivesikud imenduvad läbi harjasääris rakkude glükoosi või muu ühendina. Lipiidid imenduvad lümfijuhasse, sealt verre.Valgud imenduvad aminohapetena. Imenduva veel rasvaslahustuvad vitamiinid ( ADEK) Toitainete lagundamine: Suus süsivesikud, C Magu valgud, P Peensool lipiidid, CLP Jämesool Algab jämesoole-umbsoole klapist. See on lihaseline. See takistab seedimatutel osakestel peensoolde tagasi minna.. Jämesoole peenehitus: Soolenäärmed, kus toodetakse lima. Näärmed on tubuloossed torujad, peamiselt karikrakud. Teatud määral imendub vesi, mineraalained, lühikeseahelalised rasvhapped. 20 40% välajheite kuivmassist on bakterid. Bakterid lagundavad seedimatuid taimseid produkte. Bakterid sooltes on anaeroobid, nt. soolekepike E. coli. Gaasid on CO2, N2, metaan; O2 tõrjutakse välja
). Tühisool e. jejunum: Ca 2/5 peensoole pikkusest, tema algus on peensoole kõige jämedam osa. Limaskesta kõik struktuurid väga hästi arenenud. Lihaskest kõige paksem peensooles – lükkab valendiku tühjaks veel pärast surma – siit nimi! Verevarustus väga hea, seedimine ja imendamine väga intensiivne. Niudesool e. ileum: Ca 3/5 peensoolest, tema lõpposa on peensoole kõige peenem ja nõrgem osa. Lõpp suubub külje pealt jämesoolde, kusjuures tekib niude-umbsoole klapp. Kõhunääre (pancreas): Ca 100 g kaaluv parenhümatoosne elund kõhuõõne tagaseinal, ulatub paremalt, kaksteistsõrmiksoolest (maksa alt) vasakul põrnani (mao taga). Pankreasel on 3 osa: a)pea – selle ümber on kaksteistsõrmiksool; b)keha – keskmine pikk osa, aordi ja alumise õõnesveeni ees; c)saba – suhteliselt vaba, liigub põrna pinnal. Pankrease rakud on: a) suured näärmerakud – paiknevad sagaratena, toodavad pankreasenõret; juhad
jäänuseid (karpe, kodasid, koorikuid, skelette, soomuseid, seemneid) ning elutegevuse jälgi (roomamis- ja puurimisjälgi, ussikäike jne) Organismide homoloogsus elundite põhiehituse sarnasus, mis viitab ühisele eellasele Inimesel esinevad jääkelundid, mida pole enam vaja kuid on vajalikud teistele loomadele (nt kolmas silmalaug, silmahambad, tarkusehambad, õndraluu, kõrvalihased, segmenteerunud kõhulihased, umbsoole ussripik, karvkate) Isendi lootelise arengu käigus korduvad liigi ajaloolise ehk fülogeneetilise arengu etapid Kõikidel selgroogsete loodetel esinevad lõpusepilud ja saba Loodete sarnasus tõestab, et neil on ühised eellased Kõikidel elusorganismidel esinevad ühesugused biomolekulid: ATP, aminohapped, ensüümid, DNA jt Geneetiline kood on universaalne Mida sarnasemad on organismid ehituselt ja eluviisilt, seda sarnasemad on nad ka molekulaartasandil DNA ja kehavalkude ehituses
membraaniga ümbritsetud vesiikulitesse ehk Salmonellat sisaldavad vesiikulid. Mikroobid paljunevad vesiikulitest ja lõpuks vabastatakse rakkudest. Rakud saavad vaid kergelt kahjustada. LPSi tõttu tekib lokaalne põletik ja kahjustab sooleepiteeli rakke. Tekib vedelike eritus (diarröa ja enteriit) peremehe prostaglandiinide ja tsütokiinide ülestimuleerimise tulemusena (neid vabastatakse Salmonellaga nakatunud peensoole koest). Salmonella esineb tihti nakatunud looma niudesoole, umbsoole ja käärsoole limaskestas ja mesenteersetes lümfisõlmedes. Võib esineda ka subkliiniline infektsioon (asümptomaatiline), kus väikesel arvul salmonellat leidub väljaheites. Lisaks varjatud infektsioon, kus salmonellat leidub sapipõies ja mesenteersetes lümfi sõlmedes, kuid ei eritata. Robert Koch Saksa arstiteadlane, üks mikrobioloogia rajajaid. 1877 avastas Siberi katku 1882 tuberkuloositekitaja (Kochi kepike) 1883 kooleratekitaja
Toitainete verre ja lümfi imendumise kontaktpinda suurenvavad peensoole sisepinna arvukad kurrud ja hatud. - lingud on eest kaetud suurrasvikuga ● Siin muutub toit lõplikult omastatavateks komponentideks, mis epiteelirakkude kaudu imenduvad - intensiivseim imendumine toimub tühisooles, kus on palju ringkurde,mis niudesooles puuduvad - peensoole ja jämesoole ühinemiskohaks on niudesoole-umbsoole klapp, mis ei lase jämesoole sisul peensoolde tagasi liikuda - tühi- ja niudesoole vahel puudub selge eristuspiir, tühisool läheb pikkamööda üle niudesooleks ● Soolehatte varustav kapillaaridevõrgustik saab alguse soolekinnistist MESENTERIUM - peensoole eritatav soolenõre sisaldab disahhariide lõhustavaid ensüüme, soole epiteelis on rohkesti lima eritavaid karikrakke. Peensoole funktsioon: 1
Kusepõiest uriini sattumist kusejuhasse takistavad (nimeta) kaks kusejuhaklapikut. Nimeta mehe kusiti osad eesnääre, membraanosa, spongiosa 14 Nimeta mehe kusiti kõverused häbemeluudealune kõverik ja häbemeluude-eesne kõverik (2p) Kontinents on kusepõie võime täituda uriiniga ja selle tagab silelihaskiudude toonuse langus. Seedekanalis leidub sfinketerid (kus) niude ja umbsoole vahel(2p) Magneesiumi talletatakse inimorganismis (nimeta elundeid) südames, luudes. Aldosterooni produtseeritakse neerupealisekoores (nimeta elund) ja tema toimel diurees väheneb Mehe kusiti on 20 cm pikk (nimeta pikkus ja pikim osa), pikim osa on spongiosa- 16cm. Antidiureetilise hormooni toimel diurees väheneb. Erektsioonil või suguti rippuva osa tõstmisel vastu kõhu eesmist seina kaob mehe kusiti häbemeluudeeesne kõverik.
närvisüsteemi või läbi KNS Peensoole roll organismi kaitses-70-80% immuunrakkudest paikneb seedetrakti lümfikoes, erinevad sooleepiteelirakud toodavad alfa ja beeta defensiine. Peensoole liigutused-rütmiline segmentatsioon(nagu kaks peegeldunud siinust), peristaltilised lained ja hattude pumpavad liigutused 60.Jämesool Ehitus-jämesool, umbsool, ülenev käärsoo, ristikäärsool, sigmakäärsool ja pärasool. Üleminek peensoolelt-umbsoole e ussjätke juurest, mis on ka peensoole viimane osa, algab jämesool umbsoole klapiga. Jämesooles ei ole hatte, kuid näärmeid on palju. Arvukad karikrakud eritavad palju lima,mis teeb rooja libedaks ja kaitseb limaskesta. Funktsioonid- imendumata toiduosade väljutamine Sisaldis-pea kõik imendumatu on kogunenud jämesoolde Mikroorganismid-nad mõjutavad seedetraktis käitumist ja meeleolu. Terves organismis on normaalne
1. umbsool, caecum, mille juurde kuulub ka ussripik appendix vermiformis 2. ülenev käärsool, colon ascendens 3. ristikäärsool, colon transversum 4. alanev käärsool, colon descendens 5. sigmasool, colon sigmoideum 6. pärasool, rectum http://www.owensboro.kctcs.edu/gcaplan/anat2/notes /Image474.gif 1.Umbsool ja ussripik Alt suletud kotikujuline jämesoole algusosa (7 x 7 cm). Ülalt jätkub üleneva käärsoolega, alt avaneb niudesoolde. Ühenduse kohal on ileotsökaalklapp. Umbsoole alumisest osast väljub u. 8 cm pikkune ussripik ( appendix vermiformis). Kujult on ussripik sageli spiraalne või kokkurullunud. Harva täheldatakse ka ussripiku puudumist või esinemist mõne mm pikkusena. Vanematel inimestel võib ta taandareneda, umbuda ja muutub atroofiliseks. Ussripiku sein koosneb samadest struktuuridest, mis kogu jämesool, kuid tema limaskestas on rohkesti lümfoidset kude. Ussripiku põletiku korral võib siin tekkiv mäda mulgustada tema õhukese seina ning mäda
KÕHUNÄÄRE PANCREAS joone keskkohal - 16x4x2 cm Ussripik appendix veriformis - 100g - 2 20 cm pikkune - caput + corpus + cauda - umbsoole alumisest mediaalsest osast - processus ucinatus - ostium appendicis veriformis - margo superior + margo inferior + margo anterior Käärsool colon (4 osa) - facies anterior + facies posterior + facies inferior - Colon ascendens - ductus pancreaticus -> ühissapijuha -> papilla duodeni major 17-18 cm
muulikkusest suurema osa. BIOGENEETILINE REEGEL kõrgemate loomade arengus esinevad alamatele omased arengujärgud ning tunnused, mis osal alamatest liikidest säilivad ka täiseas. EVOLUTSIOONI SUUNAVAD TEGURID mutatsioonid. looduslik valik. geneetiline triiv. Geenivool. päriliku materjali rekombineerumine INIMESE RUDIMENDID: kolmas silmalaug, kõrvalihased, Darwini köbruke, keha osaline karvkate, tarkusehammas, silmahammas, segmenteerunud lihased, umbsoole ussripik, õndraluu. MIKRO- JA MAKROEVOLUTSIOONI SARNASUSED: toimuvad samad protsessid (loodulik valik), aluseks geneetiline muutlikkus, mõlemais on mitmekesistumine, muutuste kohastumuslik iseloom. MIKRO- JA MAKROEVOLUTSIOONI ERINEVUSED: mikroevolutsioon toimub palju kiiremini kui makro; mikros toimub uute alleelide teke tänu mutatsioonidele, makros läbi uute geenide tekke ja olemasolevate geenide aktiivsuse regulatsiooni muutumise.
peensoolel. Et jämesoole kaudu omastatakse peamiselt raskesti seeditavaid toitaineid, mille lõhustumine nõuab pikemaajalist viibimist seedekanalis, siis on mõistetav, et kõige pikem jämesool esineb taimtoidulistel loomadel. Umbsool on umbselt algav jämesoole algusosa kuni niudesoole suubumiskohani. Umbsool asetseb kõhuõõne nimmepiirkonnas, mäletsejalistel ja hobusel paremal küljel ning seal mediaantasandist veidi vasakul.Umbsoole pikkus on veisel 50-70 , seal 30-40 ja hobusel 80-130 cm. Umbsoole limaskesta pikilihaskiht on koondunud seal ja hobusel soolepaelteks, mida hobuse umbsoolel on neli ja seal kolm. Käärsool ehk koolon- mäletsejalistel ja seal läheb umbsool vahetult üle käärsooleks niude-umb-käärsoole suunaga. Alates umbsoolest ja paiknedes vatsa paremal küljel moodustab käärsool algul lühikese käärsoole proksimaalselingu, millele järgneb veisel 1½-2 ja lambal 3 ringi tsentri
Et jämesoole kaudu omastatakse peamiselt raskesti seeditavaid toitaineid, mille lõhustumine nõuab pikemaajalist viibimist seedekanalis, siis on mõistetav, et kõige pikem jämesool esineb taimtoidulistel loomadel. Umbsool on umbselt algav jämesoole algusosa kuni niudesoole suubumiskohani. Umbsool asetseb kõhuõõne nimmepiirkonnas, mäletsejalistel ja hobusel paremal küljel ning seal mediaantasandist veidi vasakul.Umbsoole pikkus on veisel 50-70 , seal 30-40 ja hobusel 80-130 cm. Umbsoole limaskesta pikilihaskiht on koondunud seal ja hobusel soolepaelteks, mida hobuse umbsoolel on neli ja seal kolm. Käärsool ehk koolon- mäletsejalistel ja seal läheb umbsool vahetult üle käärsooleks niude-umb-käärsoole suunaga. Alates umbsoolest ja paiknedes vatsa paremal küljel moodustab käärsool algul lühikese käärsoole proksimaalselingu, millele järgneb veisel 1½-2 ja lambal 3 ringi tsentri suunas kulgevat tsentripetaalset kääru
peensoolel. Et jämesoole kaudu omastatakse peamiselt raskesti seeditavaid toitaineid, mille lõhustumine nõuab pikemaajalist viibimist seedekanalis, siis on mõistetav, et kõige pikem jämesool esineb taimtoidulistel loomadel. Umbsool on umbselt algav jämesoole algusosa kuni niudesoole suubumiskohani. Umbsool asetseb kõhuõõne nimmepiirkonnas, mäletsejalistel ja hobusel paremal küljel ning seal mediaantasandist veidi vasakul.Umbsoole pikkus on veisel 50-70 , seal 30-40 ja hobusel 80-130 cm. Umbsoole limaskesta pikilihaskiht on koondunud seal ja hobusel soolepaelteks, mida hobuse umbsoolel on neli ja seal kolm. Käärsool ehk koolon- mäletsejalistel ja seal läheb umbsool vahetult üle käärsooleks niude-umb-käärsoole suunaga. Alates umbsoolest ja paiknedes vatsa paremal küljel moodustab käärsool algul lühikese käärsoole proksimaalselingu, millele järgneb veisel 1½-2 ja lambal 3 ringi tsentri
transporditakse soolevalendikust vere- või lümfiringesse • Resorptsioon toimub difusiooni või aktiivse transpordi teel 53 • Enterotsüüdid ühendatud tiheühenduste abil, seega peavad ained läbima enterotsüüdi Jämesool (intestinum crassum) • 1.3 m pikk, max läbimõõt 6-9 cm • Jaguneb: – Caecum e umbsool – Colon e käärsool – Rectum e pärasool • Niudesoole ja umbsoole vahel ileotsökaalne sfinkter, mis reguleerib jämesoolde siseneva küümuse hulka • Pärasool lõpeb anaalsfinkteriga, mis koosneb seesmisest silelihaselisest (tahtele allumatu) ja välisest vöötlihaselisest (tahtele alluv) osast Jämesoole histoloogilised eripärad • Limaskest on sile, ei koosne hattudest, küll aga sisaldab mikrohatte ja krüpte • Pikilihaskihi moodustavad proksimaalses osas vaid kolm pikisidet (taeniae coli). Nende toonus ja ringlihaste kontraktsioonid tekitavad
aborteerivad. SKK kongenitaalselt nakatunud põrsad võivad sündida elusalt, kuid nad on nõrgad, neil esineb kaasasündinud värisemine. Mõne nädala või kuu jooksul nad känguvad ja surevad. Pat.ana: Sigade klassikalise katku üliägeda kulu puhul patoloogilised muutused puuduvad. Haiguse ägeda kulu korral tekivad sigade katkule iseloomulikud muutused: verevalumid nahas, lümfisõlmedes, neerudes, kusepõies ja niude-umbsoole ühenduskoha limaskestas karakteersed on hemorraagilis-nekrootilised kolded (infarktid) põrna servadel, entsefalomüeliit, Peyeri naastudel nekroosikolded (butoonid). Dif.diagnoos: Aujeszky haigus, SRRS, Sigade tsirkoviroos, Salmonelloos, Sigade Aafrika katk, Punataud, Pastörelloos, Koliseptitseemia. Diagnoosimine: Viiruse isoleerimiseks ja identifitseerimiseks uuritakse tonsille, lümfisõlmi (farüngeaalsed, mesenteriaalsed), põrna, neeru, niudesoole alumist osa ja verd EDTA lahuses
Peyeri naastud. Peensoole limaskesta päriskiht koosneb põhiliselt kohevast sidekoest, milles leidub plasmarakke, eosinofiile ja lümfisõlmi. Peensoole algusosas on lümfisõlmi vähe, niudesooles suureneb nende arv märgatavalt. Paiguti moodustavad nad seal suuri kogumeid – Peyeri naaste. Limaskesta hattudes on päriskiht rikkalikult varustatud verekapillaaride ja keskse lümfisoonega. Jämesoole epiteeli päriskihis on rohkesti lümfoidse koe kogumeid, eriti rohkesti on neid umbsoole ussripikus, mis on otsekui mingi lümfaatiline elund, mistõttu nimetatakse teda mõnikord “soolemandliks”. 3. Limaskestadega assotseeruv lümfoidne süsteem ja selle roll immuunsüsteemis. IgA-l mingi keskne osa Limaskestadega assotsieeruv immuunsüsteem kuulub adaptiivse immuunsuse hulka. Ta tagab lokaalset kaitset kogu keha ulatuses, paiknedes peamistes antigeenide sissetungimise väratites ning moodutab 50% kogu lümfoidsest koest
annaabi.ee 
