Veeteede
navigatsiooniseadmed Tere hommikust
Tänased teemad:
• Meremärkide kuju ja värvuse valik
•
Tausta ja ehitise värvuse kombinatsioonid
• Heleduse ja kontrastsuse mõiste
• Valgustusaparaadi valik
• Ring- ja suundtoimega valgustusaraadid
• Tule värvi ja karakteristika valik
• Valgusal ikad ja nende fokuseerimine
Tuletorni kuju ja värvuse valimisel lähteandmeteks
• etteantud nähtavuskaugus
• valgustustingimused
•
fooni iseärasused
• tuletorni välispinna kattematerjalide fotomeetrilised omadused
Ehitise kuju
valikul tuleb silmas pidada, et
suurelt kauguselt ehitise pisidetaile ei
eristata, kontuurid aga moonduvad. Tuletornide sobivaimaks kujuks on kas silindriline
või ülalt kitsenev torn, tulepaakide jaoks aga sobivad kõige enam silindrilise kujuga
kilbid. Nimetatud kujud tagavad
parima nähtavuse mistahes suunas.Kui
nähtavuskaugus ei pea ületama 3 - 4 mi li, võib kasutada kolmnurkseid, trapetsi- või
rombikujulisi kilpe. Ehitise ja fooni vahel heleduskontrasti tekitamiseks on tuletornid ja
meremärgid tarvis vastavalt värvida. Varvikontrast kui objekti värvuse silmaga
eristamine antud foonist omab tähtsust 2-km kauguseni tuletornist.
Kaugemalt ei erista silm uduvine tõttu enam torni värvust ning põhiliseks mõjutavaks
teguriks jääb heieduskontrast. Tuletornid ja meremärgid soovitatakse olenevalt foonist,
millele nad projitseeruvad, värvida tabelis näidatud värvi.
Taust Soovitatav värvus
Roheline
taimestik valge, oranž
Taevas Must, punane
Meri Valge, oranž
Kol ane liiv Must, valge
1
Veeteede navigatsiooniseadmed
Tumedad kaljud Valge, kollane
Lumi Must, punane, oranž
Fooni ja värvuse
pakutud kombinatsioonid kindlustavad maksimaalse
avastamiskauguse,aga samuti tuletorni kindla äratundmise lühematelt distantsidelt.
Torn peab üldjuhul olema ühevärviline. Kui fooni värvus eri aastaaegadel tugevasti
muutub, tohib kasutadakahte värvi. Torn värvitakse sel juhul vöödiliseks. Kahte värvi
soovitatakse kasutada ka juhtudel, mil torn projekteeritakse üheaegselt kahel
erineval foonil paistvana.
Värvi valikul tuleb arvesse võtta tuletorni valgustatuse tingimusi. Vastupäikest
vaatamisel on torni värvust raske eristada, kõige paremini paistavad sel juhul silma
tumedad toonid. Allapäikest vaatamisel aga on heledates toonides tuletornid nähtavad
kaugemalt. Kui tuletorni lähedusse püstitatakse
ehitisi , tuleb nende värvi valimisel
jälgida, et tuletorni kontrast fooniga nende ehitiste värvuse tõttu ei halveneks.
Tuletornide ja meremärkide värvus peab olema ere ning tekitama fooniga suurima
kontrasti.
Tuletornid varastatakse ring- või suundtoimega, elektril töötavate algustusaparaatidega.
Pöörlevad valgustusaparaadid, mis on varustatud suundtoimega
optiliste süsteemidega,
annavad ringtulele
plink - või koguplinktule karakteristika.
Tule iseloom on tule iseärasus, mis võimaldab teda ni värvuse kui valgusimpulsside ja
nende vahemike kestuse järgi ära tunda. Tule karakteristika on plinke perioodi valge
osa ja pimeda osa kestuse
arvuline näitaja.
Pöörleva optikaga aparaatides määratakse valgusimpulsi kestus aparaadi tehniliste
andmetega ja pöörlemissagedusega. Tuletorni valgustusaparaati valikul on
lähteandmeteks:
• vajalik tule nähtavuskaugus
• tule värv ja iseloom ning valgussektor
• õhu läbipaistvustegur aparaadi paigaldamise piirkonnas
Tule vajaliku nähtavuskauguse kindlaksmääramisel on aluseks konkreetse ala suurus ja
konfiguratsioon, ala piiride, aga samuti faarvaatrite alg-jalõpp-punktide või soovitatavate
laevateede kaugus tuletorni asukohast. Tule vajaliku nähtavuskauguse
tagamisel etendab tähtsat rolli sel e paigaldamisekõrgus.
Eesti aladel on iseloomulik madal
pilvitus , mistõttu reeglina
tulesid kõrgemale kui 100 m
merepinnast ei paigaldata. Tule kõrgus määratakse kindlaks igal
konkreetsel juhul
eraldi, aluseks võttes nõutava nähtavuskauguse, kohalikud ilmastikolud ja ranna reljeefi.
Tule värvi ja iseloomu valikul lähtutakse
• tuletorni fooni heledusest
2
Veeteede navigatsiooniseadmed
• lähedussejäävate navigatsioonivahendite
tulede värvist ja iseloomust
Tuvastamisvigade vältimiseks peab tuletornituli oluliselt erinema ka teiste nähtavatest
meremärkide tuledest. Veel tuleb silmas pidada, et suure kauguse ja halva nähtavuse
korral võib valgusimpulsside kestus näida tegelikkusest lühemana.
Tuletorni valgustusaparaadi valimine toimub üldjuhul järgmiselt
• vastavalt antud paikkonnale iseloomulike õhu läbipaistvustegurile T, mille
korduvus on vähemalt 65%, vajalikule tule nähtavuskaugusele D, aga ka valitud
tule värvusele leitakse vajalik
valgustugevus . Saadud suurus vastab efekti vsele
valgustugevusele Ief
• valgusimpulsi kestuse t järgi arvutatakse valgustusaparaadi vajalik
telgvalgustugevus It
It = Ief (0,2+t)/t It=Ief
Gaaslahenduslambid suudavad anda tunduvalt heledamat valgust kui hõõglambid.
Valgustusaparaatide tule nähtavuskaugus ja valgustugevus olenevad suurel määral
valgusal ika fokuseerimise (valgusallika läätse ja
peegeldi fookusesse seadmise)
täpsusest.
Valgusal ikaid fokuseeritakse
A) valgusoptilistes ringtuleaparaatides
• justeerimisseadeldise abil
• ripploodiga ketta abil
• vaatepiiri järgi
• ekraani abil
•
valgusvihu vaatlemisega läätsest sel isel kaugusel, kus kiirtekimp on
moodustunud
B) valgusoptilistes suundtuleaparaatides
• vaatepiiri järgi
• ekraani abil
• rööpsete kiirte kimpu tekitava abivalgusal ika kasutamisega
Fokuseerimiseks on tarvis, et valgustusaparaadi asukohast oleks vaatepiir nähtav.
Vaatleja paikneb väljaspool
aparaati , hoiab silmad selle optilise telje kõrgusel ning jälgib
3
Veeteede navigatsiooniseadmed
läbi läätse nähtavat vaatepi ri. Samaaegselt liigutatakse valgusal ikat püstsihis seni, kuni
hõõgkeha keskpunkt näib asuvat vaatepi ril.
2 meetod
Sel e fokuseerimismooduse puhul tuleb plekitahvlist välja lõigata ketas, mille läbimõõt
on võrdne läätse metal raamisise välisläbimõõduga. Ketta
keskpunkti puuritakse auk,
millest pistetakse läbi ripploodi nöör. Nööri pikkus koos loodikuuliga peab võrduma
läätse poole läbimõõduga. Ketas asetatakse läätsele nii, et selle
servad ühtiksid läätse
raamistusega. Ripploodi nöör ühtib sel juhul läätse fookust läbiva vertikaalteljega.
Loodkuuli asendi järgi kontrollitakse ja reguleeritakse valgusal ika paiknemiskõrgust.
Ekraani abil fokuseerimine
A B
C D
Ringtuleaparaadid. Silinderläätse
valgusvihk projitseeritakse
ekraanile ja saadakse
rõhtsalt paiknev valgusriba ABCD (joon. 3). Ekraanile läätse optilise telje kõrgusele
kantakse rõhtjoon OO. Joon peab valgusriba
jagama kahte võrdsesse ossa. Kui joon ei
paikne riba keskel, tuleb valgusal ikat püstsuunas nihutada riba laiema osa poole kuni
poolte
laiuse võrdsustumiselu. Sel ega ongi valgusal ikas püstsuunas fokuseeritud.
Rõhtsuunas fokuseerimiseks pööratakse valgustusaparaati püsttelje ümber. Kui
pööramise ajal valgusriba laius ei muutu, on lamp õiges asendis. Kui aga valgusriba
laius pööramisel muutub, tuleb jälgida, milline läätse külg põhjustab laienemise.
Valgusal ikat nihutatakse läätse sel elt küljelt kaugemale senikaua, kuni valgusriba
laiuse muutumine aparaadi pöörlemisel lakkab.
Suundtuleaparaadid. Valgustusaparaadist 5-7 m kaugusele
seatakse tasapinnaline
ekraan .
Ekraani pind peab olema ketasläätse optilise teljega risti. Ekraanile kantakse
ringjoon , mil e
keskpunktiks on ekraani pinna ja läätse optilise telje ristumispunkt. Ringjoone raadius r
arvutatakse valemiga.
Valgusal ika püstsihis nihutamisega ja läätse liigutamisega aparaadis viiakse
valguslaigu keskpunkt kokku ringi keskpunktiga, valguslaigu piiijoon aga ringjoonega.
Pärast valgusal ika fokuseerimist seatakse õigesse asendisse peegeldi. Peegeldi on
õiges asendis, kui selle optiline
telg langeb ühte läätse optilise teljega ning
valgusallikas paikneb peegeldi
fookuses .
Rr = l*b/2f
L – ekraanikaugus laatsest (mm)
b- valgusal ika hõõk ja laius (mm)
4
Veeteede navigatsiooniseadmed
f – läätse
fookus (mm)
Peegeldi
seadmine toimub ekraani abil.
Peegeldi ebaõige asendi korral tekivad ekraanile valguslaigu foonile hõõgkeha otsene
ja peegeldunud kujutis. Peegeldit nihutatakse, kuni mõlemad kujutised sulavad ühte.
(Peeglit saab õigesse asendisse seada ka järgmiselt. 0,5 -1,0 m kauguselt läätsest ja
sel e tasapinna suhtes nurga alt vaadeldakse hõõgkeha otsest ja peegeldunud kujutist
läätsel. Peegeldit liigutatakse, kuni mõlemad kujutised ühtivad).
Fokuseerimine valgusvihu vaatlemise teel
Valgusal ikas lülitatakse sisse ning vaadeldakse valgusvihku 5 - 10 m kauguselt.
Vaatleja silmad peavad
paiknema aparaadi optilise telje tasapinnas. Kui hõõgkeha
asetseb läätse fookusest kõrgemal, on valgusvihu alumine osa ülemisest heledam, ja
vastupidi. Valgusallikat nihutatakse üles- või al apoole seni, kuni valgusvihu heledus
ühtlustub kogu läätse kõrguse ulatuses.
Valgusal ika fokuseerimisel ja peegeldi seadmisel valgusoptilistes suundtuleaparaatides
on
soovitav kasutada Juksmeetrit. Luksmeeteri
fotoelement seatakse valgustusaparaadi
optilisele teljele ning liigutatakse valgusallikat ja peegeldit, kuni mõõteriista näit muutub
maksimaalseks. Valgusal ikate fokuseeritust tuletornidesse paigaldatud
valgustusaparaatides tuleb kontrol ida kas justeerimisseadise abil või vaatepiiri järgi.
Enne kui asutakse fokuseerituse kontrol imisele vaatepiiri järgi, tuleb veenduda, et
läätse optiline
telg on nähtava vaatepi ri tasandiga paralleelne. Selleks võtab vaatleja
väljaspool läätse sisse sellise asendi, et tema silmad jäävad läätse optilise telje
kõrgusele. Vaadeldakse hästi paistva vaatepiiri suunas.
Kui läätse optiline telg on nähtav vaatepi ri tasapinnaga paral
eelne , siis ühtib läbi läätse
paistev vaatepiirilõik läätse kõrvalt paistva vaatepi riga. Kui ei ole paralleelne, siis
vaatepiiri osad moodustavad sirgjoone asemel
astmelise joone,
kusjuures läbi läätse
paistev vaatepiirilõik jääb vaatepiirist alla- või ülespoole olenevalt sellest, kas lääts on
kaldu vaatepi ri suunas või vastaspoole. Kontrol imisele peab vajaduse korral järgnema
läätse asendi reguleerimine.
5
Kõik kommentaarid