Ülevaade Eesti turul pakutavatest hoiustamisvõimalustest Teemad Mis on hoiustamine? Võimalikud hoiustamisvõimalused erakliendile Swedbank SEB Danskebank LHV Pank Nordea Krediidipank 2 Hoiustamine Raha kasvatamine 3 Swedbank - kogumishoius Hoiuse saab avada eurodes või USA dollarites Sissemakse alates 6 eurot või 100 USA dollarit Hoiutähtaeg 6, 9 või 12 kuud Raha juurdemaksmine hoiutähtaja jooksul enda valitud summas Intress kantakse hoiukuu lõpus arvele 4 Swedbank - kogumishoius EUR USD Min 6 100 6 kuud 0,06 0,20 9 kuud 0,16 0,45 12 kuud 0,26 0,65 5
Laenutingimuste erisused LHV, SEB ja Swedbankis, era- ja ärisektori näidetel. Millised on laenu saamise võimalused ja kulud? SISUKORD SISSEJUHATUS................................................................................................................. 3 1LHV, SWEDBANK JA SEB ERASEKTORI LAENUTINGIMUSED JA KULUD....................4 1.1Väikelaen...........................................................................................................................4 1.2Arvelduslaen......................................................................................................................5 1.3Õppelaen............................................................................................................................5
Pank tähendas algselt lauda või pinki, millel kullassepad ja rahavahetajad teostasid tehinguid ning säilitasid rahalaekaid. Vanal ajal tunti pangatehinguid juba Babüloonias ning Vana-Egiptuses ja Roomas. Roomas nn agentaarid võtsid lühi- ja pikatähtajalisi hoiuseid, andsid tagatisi võõraste kohustiste eest ning andsid võõrrahade arvelt lombard- (pandi) ja hüpoteeklaene, teostasid hoiuste alusel makseid kolmandatele isikutele jm. Hilisel keskajal omas juhtivat kohta Itaalia pank, milles suurt osa etendas mündivahetus, sest uusi münte vermiti ja lasti käibele alatasa, neid võltsiti, vähendati nende kaalu jne., mis nõudis nende alatist kontrollimist. Itaalia linnades arenesid rahavahetajad aja jooksul ,,pärispankuriteks", sest nad võtsid raha vastu ka säilitamiseks (deposiitidena) ja maksetehinguteks, tekkis ziirokäive. Ziiro maksesumma ülekandmine sularaha kaasabita võlgniku kontolt võlausaldaja kontole.
investeerida raha kinnisvarasse, kulda kunstiteostesse. Vaatleme mõningaid igapäevaelus võimalikke probleeme. Oletame, et noor perekond Pukspuu soovib kodu renoveerimiseks võtta laenu 20 000 eurot. Selleks läheb pereisa panka, kus talle pakutakse laenu kustutamiseks kahte erinevat tagasimaksete graafikut. Esimese graafiku järgi on iga kuu lõpus tehtava osamakse suurus 230 EURi, teise järgi 250 EURi ning intressimäär on mõlema variandi korral 12% võlajäägilt. Millise variandi peaks perekond Pukspuu valima? Kirjeldatud situatsiooni analüüsime näites 2.6.12 ja märkuses 2.6.3. Üliõpilane Roobert soovib osta 300 eurot maksva teleri, kuid vajab selleks laenu tähtajaga 1 aasta. Uurides laenuvõimalusi, leiab ta kolm varianti: sms-laen kiirlaenufirmalt, krediitkaart, 1 järelmaks. Milline pakutud võimalustest on soodsaim
mõtet nn üleliigset raha dividendidena välja maksta, vaid lühiajaliselt investeerida. Suured ettevõtted saavad raha juhtimisel kasutada ajutiselt üleöödeposiiti. Selle miinimumsummaks on Eestis enamasti 1 miljon krooni. Lisaks võib raha panna ka rahaturufondi osakutesse. Ajutiselt üleliigse raha investeerimisega kaasneb risk. Finantsjuhi ülesandeks on leida kompromiss riski ja tulususe vahel. Riski maandamiseks võib kasutada ka tähtajalist hoiust. Paljud ettevõtted õigustavad suurt rahavaru ettevaatlikkusega. Kardetakse jääda raskustesse arvete tasumisega. Selle probleemi lahenduseks on pangad välja töötanud arvelduskrediidi võimaluse, mille abil saab kindla limiidi ulatuses minna arvelduskontoga miinusesse. Loomulikult kaasneb toodud võimalusega ka intressikulu. Raha juhtimine seostub optimaalse rahakonto suuruse määramisega. Raha hoidmisega kaasneb
·(David Hume: Raha on õli, millega kaubanduse rattaid määritakse) ·(Raha on turul kauba teener ) LIKVIIDSUS Vara likviidsus sõltub sellest: kui kergesti seda saab osta või müüa; millised on ostmise või müümise tehingukulud, milline on vara hinna stabiilsus ja selle ennustatavus. Raha likviidsus: vahetatavus a) sularaha kõige likviidsem vara; b) krediitkaart; c) jooksev konto; 4 d) tähtajaline pangakonto (hoius); e) lühiajalised riigikassa võlakirjad; f) pikaajalised valitsuse võlakirjad; g) aktsiad; h) materiaalne põhivara, vallas- ja kinnisvara Raha emission (väljalaskmine,loomine) ·Sularaha- emiteerib riik, valitseja, keskpank ·Hoiuseid, arveldusraha, aktsiaid (väärtpabereid) võivad emiteerida (luua) ka pangad, kompaniid Emissiooni tingimused ·Emiteerija tagatis, tagamiskohustus, lunastuskohustus;
5)pangalaen; 6)intressitulu; 7)tulu väärtpaberi summast 1,5*. Panditud vara müügiõigus tekib pandi- Annuiteet on püsiva suuruste maksete lõplik jada: tehingutest. Säästuhoius (Saving Deposit)- raha pidajal, siis kui laenuvõtja ei täida oma kohustust või PV=C/(1+i) +C/(1+i) 2 +C/(1+i) 3 +..+C/(1+i) t =C/(1+i)t paigutamise võimalus, kus klient teeb sissemakse ja rikub laenulepingut. Perpeuiteet- püsiva suuruse maksete lõputu jada: aegamööda juurdemakseid. Tavaliselt tähtajaga, ei saa Käenduse ja garantiiga tagatud laenud Käendus- füüs. PV=C/(1+i)+ C/(1+i) 2 +C/(1+i) n =n=1C/(1+i)n PV=C/i teha väljamakseid ega ülekandeid
rahaomanikule lisapreemiat, mille võrra ta saab tulevikus rohkem tarbida. Inflatsioon vähendab raha väärtust ja tulevikus ostetavad kaubad kallinevad. Raha säilitamisega on seotud alati risk raha kadumise osas. Raha tänase väärtuse leidmist nimetatakse diskonteerimiseks, kus tulevasi rahavoogusid vähendatakse diskonteerimismäära ehk kapitali alternatiivkulu abil. Mida suurem on raha hind ehk intress, millega tulevikus saadavat raha tänasesse päeva diskonteeritakse, seda vähem väärtuslik on see rahavoog täna. Raha tulevikuväärtus Raha tulevikuväärtus (FV- future value) näitab, kui suur on praegu olemasoleva raha väärtus tulevikus. 17 Ettevõtte rahandus Kristo Krumm Näide: Viieaastase tähtajaga hoiuse intressimäär on 3% aastas
põhjuseks, miks aktsia- ja võlakirjaturg ei ole kiiresti arenenud. Pangad on suutnud pakkuda eraisikutele ja ettevõtetele sobivaid finantsteenuseid. Eestis on võetud suund pigem anglosaksi majandussüsteemile. Olulise tõuke on selleks andnud hästi käivitunud sammastega pensionisüsteem. Ka reguleeritud väärtpaberiturg (börs) on viimasel ajal Eestis oluliselt edasi arenenud ja mitmed uued ettevõtted on end seal noteerinud. 20.Mis on intress ja intressimäär? Intress on rahasumma ja intressimäära väljendatakse protsentides. Ühtlasi on intress raha hind. Intressimäär on seega raha kaup, mis maksab ja selle kallidus sõltub intressimäärast. 21.Millies erineb lihtintress liitintressist? Lihtintress lineaarne kasv; Liitintress geomeetriline kasv Lihtintress kasvab ühtlaselt aritmeetlise jadana. Intressiarvutamine käib algsummalt. Liitintress on intress, mis arvutatakse põhisummalt ja sellele lisandunud eelmiste perioodide
rääkida. 4. Raha kui tulevikuväärtuse mõõt – majandustoimingutes tuleb arvesse võtta raha väärtuse muutumine ajas, kuna tänapäeva tehingute väärtused on oluliselt suurenenud, inflatsioon on muutlikum ja tehingud võivad olla pikaajalised. Raha loomise protsess Kommertspangad peavad keskpanka panema 10% oma kogurahast iga dekaadi järel, siis keskpank teab kui palju raha saab kommertspank laenata. Dekaad – 10 päeva. Aktiva Passiva ArveldusKonto: 100 Hoius:100 Arvelduskonto: 90 Hoius:100 Laen : 90 H:100 Kohustuslik Reserv : KohustuslikRes. : 10 H:90 10 ArveldusKonto:90 100 100 Laen : 90 H : 100 KohustuslikRes. : 10 Raha loomise protesessi mõjutavad(pidurdavad) tegurid 1
jäägiks ca 180 MEUR ehk 25% tarbimislaenude kogujäägist. 3 1000 800 600 400 200 0 Kinnisvara tagatisel Käendus, garantii, muu tagatis Tagatiseta Joonis 2. Krediidiasutuste poolt kodumajapidamistele antud laenude jääk tagatiste lõikes (mln EUR). Allikas: Eesti Pank 1.3. Intressid ja krediidikulukus Kommertspankade poolt antud tarbimislaenude intressimäärad on viimasel kolmel aastal jäänud vahemikku 13-22%. Reguleerimata turu kohta agregeeritud intressiinfo puudub, kuid üksikute näidete baasil võib julgelt väita, et see on palju kõrgem. Swedbank on hinnanud kiirlaenu- ja muud tüüpi tarbijakrediidi-ettevõtete intressitaseme vahemikuks 10-730%
Enamik maksetest tehakse tänapäeval sularahata. See tähendab, et rahapakkide asemel kasutatakse elektroonilist ehk digitaalset ja plastikraha.. Elektrooniline raha tähendab võimalust sooritada vajalikud maksetehingud läbi internetipanga. Oma igapäevaseid sisseoste tehes ei ole enam vaja rahapakki kaasas kanda, piisab kui Sul on taskus pangakaart. Elektrooniliste maksevahendite kasutamiseks on vajalik omada pangas nõudehoiust. Nõudehoius on pangas olev arvelduskonto, millelt klient saab igal ajahetkel oma raha kasutada. Nõudehoiuse igapäevast kasutamist elektrooniliselt võimaldab deebetkaart. Deebetkaardiga on võimalik arveldada isiklikul arvelduskontol oleva rahasumma ulatuses. Krediitkaardiga on võimalik teha suuremaid oste kui hetkel arvelduskontol olev rahasumma võimaldab. Hiljem, kui uus raha arvelduskontole laekub, arvestab pank krediidisumma ja kogunenud intressid sellest maha. Ülesanne24
Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.