ritvadest püstitatud merede ääres. Majad olid veekogudest. Majad olid koonusekujulistes püstkodades, neljakandilised ja tuginesid neljakandilised ja tuginesid mille sõrestik oli kaetud okste, postidele. Elamud asestsesid postidele. nahkade, puukoorte ja talvel ka tavaliselt ridastikku ukseavaga mätastega. veekogu poole. Kooselu vormid 15-30 liikmelised kogukonnad, Elati kogukondadena, mis Noorema kiviaja lõpus võisid olla mis koosnesid 2-4 perest. koosnesid endiselt 2-4 perest. välja kujunenud üksikpered. Inimesi Eestis u.1000.
kogukondadena, neil oli mitu elukohta mida vahetati pidevalt. Töö- ja tarberiistad olid valmistatud kivist, luust, sarvest ning puust. Kivimitest oli kõige parem tulekivi, kasutati ka kvartsi. Kasutati kivikirveid. Sageli kasutati ka luid ja sarvi. Peamisteks elatusaladeks oli kalastamine ja jahtimine. Kala ja liha kõrvale söödi ka loodusande. Kammkeraamika kultuur: Kasutusele tulid paremad savinõud. Asulad paiknesid samuti jõgede ja järvede ääres. Elamud asetsesid ridastikku ukseavaga veekogu poole. Jahi- ja tööriistad olid rohkem arenenud, paremini töödeldud. Lahkujatele pandi hauapanust. Kunstitase oli kõrde, vooliti kujusid, tehti ehteid. Seda aega peetakse kalastamise, küttimise õitsenguajaks.. Nöörkeraamika kultuur: Nimi tuleb sellset, et savinõusid ilustati nöörijäljenditega. Teiseks iseloomustavad seda aega väga hoolikalt lihvitud ning sissepuuritud silmaaukudega kivikirved. Selle kultuuri rahvastik tegeles loomakasvatusega, ning ka
erinesid Kreeta õhulistest ja valguseküllastest lossidest. Peamise ehitus materjalina kasutati kivi, mis muutis ehitised raskepärasemateks. Ehitati losse, mille südameks oli megaron. Eluhooned oli jaotatud risttahuka kujuliselt kolmeks ning oli suunatud lõunast põhja. 5 Esialgu maeti surnud kaevushaudadesse, kuid need asendusid 16. sajandil kamberhaudadega ja nendest arenenud suurejoneliste kuppelhaudad. Kuppelhaua puhul kaevati esmalt veidi kaldus käik, dromos. Dromos lõppes ukseavaga, mis viis hiiglaslikku ümmargusse kividest laotud võlvitud hauakambrisse. Sellise plaaniga hauakabreid kutsutakse tholosteks. Haudadesse kaevati kaasa ehteid, relivi, peekreid ja muid tarbeesemeid. Kunst Siseruume kaunistati värviküllate maalide ja ornamentidega. Kunstis püüti vabalt ja loomulikult jäädvustada hetkelisi muljeid. Põhijooneks on elurõõm ja muretu kergus. Hoiduti sümmeetriataotlusest. Domineerib elav, mänglev ja maaliline laad
täkete ridadega Viimaseid tehti kammi meenutava hambulise templiga Kuna selliselt kaunistatud nõud olid väga tüüpilised võeti kasutusele nimetus kammkeraamika kultuur Levis ulatuslikul territooriumil: Lõuna-Lätist kuni Põhja-Soomeni ja ka Loode-Venemaa aladel Sidemed eri piirkondande vahel olid tihedad Kammkeraamika kultuuri asulad paiknesid jõgede-järvede ääres, mererannal või väieksaartel Elamud asetsesid ridastikku ukseavaga veekogu poole Jahi- ja tööriistade valmistamisoskused olid tublisti arenenud Surnud maeti asula territooriumile , vahel isegi elamu põranda alla Lahkunule pandi kaasa esemeid ( noad, ehted, kujukesed jne) Leiud viitavad kõrgele kunsti tasemele Põlvkondade vältel samas keskkonnas elanud rahvas oli õppinud tundma kalapüügisaadusi, loomade käitumist, taimi ja nende omadusi Nöörkeraamika kultuur Levis umbes 3000. aasta paiku eKr
peamine tööriistade mererannal, vahel elamu materjal kivi. väikesaartel. põranda alla. Pandi Elamud asetsesid kaasa noake, ridastikku kõõvits ja ehteid. ukseavaga veekogu poole. Rändav eluviis NÖÖRKERAA- Siledapõhjalised Loomakasvatus, Palju rohumaid Kalmistud rajati MIKA E. savinõud maaviljelus st koduloomadele ja asulatest väljapoole VENEKIRVESTE kaunistatud nööri üleminekut hankivalt sobiv mullakiht kõrgematele 3000 eKr jäljega
1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 Kinnine metallvagun II-217 68 120 14,73 4,69 13,84 2,76 2,74 3,82 2,34 laiendatud ukseavaga Kinnine metallvagun II-263 68 123 14,73 4,65 13,84 2,77 2,79 3,82 2,32 laiendatud ukseavaga Kinnine metallvagun II-264 68 114 14,73 4,65 13,03 2,76 2,79 3,82 2,32 laiendatud ukseavaga Kinnine metallvagun
arheoloogidelt · Kammkeraamika kultuur levis Lõuna-Lätist kuni Põhja-Soomeni ja Loode-Venemaa aladel · Merevaiku esineb kõikjal nii Läänemere kagurannikul kui Põhja-Soome kammkeraamika kultuuri asulates(tihedad sidemed) · Kiltkivist ja tulekivist valmistatud tööriistu kohtab ka kultuuri lõunapiiri muististes · Kammkeraamika kultuuri asulad paiknesid jõgede ja järvede ääres · Asulaid leidus isegi mererannal ja väikesaartel · Elamud asetsesid ridastikku ukseavaga veekogu poole · Sageli arvatakse, et kiviajal elati peamiselt vaid ritvadest püstitatud püstkodades · Kaevamised on näidanud, et on püstitatud neljal postil tuginevaid hooneid · Jahi- ja tööriistade valmistamisoskused olid tublisti arenenumad · Nooleots oli teritatud ja töödeldud ühtlaselt üle pinna · Laialt levinud olid moondekivimist valmistatud kirved ja talvad · Tunti elanike matmiskombeid(tähtsamad sängitati asula territooriumile, vahel isegi
Stiilile on iseloomulik suurtest kiviplokkidest konstruktsioonid. Hooneid saadavad tavaliselt steelid ja altarikompleksid, valitsejate ja jumalate baraljeefid kaunistavad silluseid, katuselakku ning templite ja paleede fassaadi ülaosa. Usumacinta stiil Usumacinta linnades: Palenques ja Yaxchilànis, kasutati leidlikumalt võlvi, mis võimaldas ehitada seinad õhematena ning lõhkuda templifassaadi kolme või rohkema ukseavaga. Paleedel oli mitu kaaristulaadset sissepääsu, mille rajamisel kasutati küll võlvi asemel ennekõike silluseid. Mõnes linna, näiteks Palenques, jõuti stuki kasutamisel erakordse tasemeni ning tugisambad ja ehitiste ülaosad kaeti valitsejate ja jumalate imetlemisväärsete skulptuuridega. Paljudes linnades püstitati steele, kuid mitte Palenques, kus nende asemel leiab hoonete sisemusest viimistletud skulptuurtahvleid. Puuci stiil
kalastamine (ahingud, kalatõkked, mõrrad, algelised võrgud), jaht (põdrad, hülged, koprad) - kasutati vibu, nooli, püüniseid, lõkse. 2) Kammkeraamika kultuur (u 4000 a eKr) : *savinõud, mille välispinda oli ilustatud lohukeste ja väiksemate täkete ridadega - neid tehti kammi meenutava hambulise templiga * levis Lõuna-Lätist Põhja-Soomeni ja Loode-Venemaa aladel * asulad paiknesid samuti veekogude läheduses * elamud asetsesid ridastikku ukseavaga veekogu poole * jahi- ja tööriistade valmistamisoskused olid paranenud - tulekivist nooleotsad, moondekivimitest hoolikalt lihvitud mitut tüüpi kirved ja talvad * tähtsamad surnud sängitati asula territooriumile, lahkunutele pandi kaasa möni noake, ehteid, luust kujukesi, merevaiku jms * kõrge kunstitase - luust ja merevaigust vooliti kujukesi, ehteid 3) Nöörkeraamika kultuur (u 3000 a eKr) : * savinõusid ilustati nöörijäljenditega * venet
ääres. Elati järvede ääres, mõned veekogudest. Majad koonusekujulistes ka mererannal, olid neljakandilised ja püstkodades. väikesaarel. Elamud tuginesid postidel. tavaliselt ridastikku Ilmselt elati taludes. ukseavaga veekogu poole. Lisaks koonusjatele elamutele ka neljakandilised postidel tuginevad hooned. Oskused Oskasid algeliselt Oskasid:
välispinda oli ilustatud lohukeste ja väiksemate täkete ridadega. Viimased tehti kammi meenutava hambulise templiga. Kammkeraamika kultuur levis ulatuslikul territooriumil: Lõuna- Lätist kuni Põhja-Soomeni ja Loode-Venemaa aladel. Eri piirkondade vahel olid väga tugevad sidemed. Kammkeraamika kultuuri asulad paiknesid enamasti jõgede ja järvede ääres, mõned ka mereranal või isegi väikesaartel. Elamud asetsesid tavaliselt ridastikku ukseavaga veekogu poole. Kaevamised on näidanud, et elati suhtelistelt suurets neljakandilstes postidel tuginevates hoonetes. Jahi- ja tööriistade valmistamise oskus oli kammkeraamika kultuuri elanikel varasemaga võrreldes tublisti arenenum. Laiemalt olid levinud moondekivimitest hoolikalt lihvitud mituttüüpi kirved ja talvad. Paremini tuntakse kammkeraamika elanike matmiskombeid, sest osa, ilmselt tähtsamaid surnuid sängitati asula territooriumile, vahel ka elamu põranda alla
väiksematest täketest ridadega. Viimaseid tehti kammi meenutava hambulise templiga. Ka jahi- ja tööriistad olid paremini valmistatud. Näiteks tulekivist nooleotsad polnud teritatud enam üksnes servast, vaid töödeldud ühtselt üle pinna. Kammkeraamika kultuuri asulad asusid samuti enamasti jõgede ja järvede ääres, mõned ka mererannal või isegi väikesaartel. Elamud paiknesid tavaliselt ridastikku ukseavaga veekogu poole. Kombeks oli matta osa surnuid (ilmselt tähtsamad) asula territooriumile, vahel isegi elamu põranda alla. Tüüpiline oli kaksikmatus, panuste ja tootemitega. Peenelt nikerdatud kujukesed viitavad kõrgele kunstitasemele. Tootemitel oli ühiskonnas eriline tähtsus. Seda ajajärku võib vaadelda küttide, kalastajate ja loodusandide korjajate ühiskonna õitsenguna. Põlvkondade vältel samas keskkonnas elanud rahvastik oli õppinud väga hästi tundma
välispinda oli ilustatud lohukeste ja väiksemate täkete ridadega. Viimased tehti kammi meenutava hambulise templiga. Kammkeraamika kultuur levis ulatuslikul territooriumil: Lõuna-Lätist kuni Põhja-Soomeni ja Loode-Venemaa aladel. Eri piirkondade vahel olid väga tugevad sidemed. Kammkeraamika kultuuri asulad paiknesid enamasti jõgede ja järvede ääres, mõned ka mereranal või isegi väikesaartel. Elamud asetsesid tavaliselt ridastikku ukseavaga veekogu poole. Kaevamised on näidanud, et elati suhtelistelt suurets neljakandilstes postidel tuginevates hoonetes. Jahi- ja tööriistade valmistamise oskus oli kammkeraamika kultuuri elanikel varasemaga võrreldes tublisti arenenum. Laiemalt olid levinud moondekivimitest hoolikalt lihvitud mituttüüpi kirved ja talvad. Paremini tuntakse kammkeraamika elanike matmiskombeid, sest osa, ilmselt tähtsamaid surnuid sängitati asula territooriumile, vahel ka elamu põranda alla
küttida veelinde ja veeäärde jooma tulnud metsloomi. Tulekivi ja kvarts Pulli küla- kõige vanem ja praegu teadaolev inimeste elupaik Eestis Kunda Lammasmägi- enne kunda avastamist teati vanima külani Kammkeraamika kultuur- kasutusele tulid paremad savinõud, mille välispinda oli kaunistatud väiksemate täkete ridadega (kammi meenutava hambulise templiga). Territoorium: Lõuna-Lätist kuni Põhja-Soomeni ja Loode-Venemaa aladel. Elamud ukseavaga veekogu poole. Tööriistad töödeldud. Maeti asula territooriumile, vahel isegi põranda alla. Nöörkeraamika kultuur- u 3000 a eKr. Savinõusid ilustati nöörijäljenditega. Paati meenutavad kirved-venekirves. See kultuur paiknes asukohtades kus leidus rohumaid loomadele ja sobivat mullakihti maaviljeluseks. Kalmistud rajati asulatest väljapoole veidi kõrgematele küngastele (külili kägarasendis käed pea all, arvati et surnuid hakati kartma kuna mõni oli kinni seotud)
selle eest oma trooni. Selleks pani Iason kokku laeva "Argo" meeskonna, keda kutsutakse. Aietese tütre abiga sai Iason kuldvillaku kätte, viis selle Iolkosesse, sai kuningaks ja abiellus Medeiaga. Kuldvillaku edasine saatus on teadmata. Kuppelhaud- Mükeene valitsejate kuplikujuline haudehitis. Lihtsad kaevushauad asendusid 16. sajandist edasi kamberhaudade ja nendest arenenud suurejoneliste kuppelhaudadega. Kuppelhaua puhul kaevati esmalt veidi kaldus käik, dromos. Dromos lõppes ukseavaga, mis viis hiiglaslikku ümmargusse kividest laotud võlvitud hauakambrisse. Sellise plaaniga hauakabreid kutsutakse tholosteks. Oma suurejooneliste mõõtmete tõttu paistavad tholosed kaugele silma ning peaaegu kõik avastatud kuppelhauad on rüüstatud. Kõige suurejoonelisem tholos kannab nime Atreuse varakamber. Selle võlvlagi oli kõige suurem võlvitud ehitus enam kui tuhande aasta jooksul. Võlv on ehitatud kreeta „võltsvõlvina“, kus kõigepealt laoti tellised
annaabi.ee 
