aurumine auramise auramine on ületab tasakaalus sademed Iseloomustus Sademevesi jõuab Sademetevesi ei Mullavees vähemalt kord aastas ulatu põhjaveeni, lahustunud nõrguda põhjaveeni, mille toiteelemente välja soolad liiguvad tulemuseks on muldade ei uhuta, auramisel läbiuhtumine ja lahustuvate mullaviljakus säilib. maapinna toitainete kadu. lähedale. Vesi Mullaviljakus langeb. aurustub, soolad jäävad pindmistele
sisaldus arv viis nimi SUBSTRAL® N 15% märtsist kuni Ühekordsest Tabletid Substral Kloorivaba. OSMOCO P2O5 10% augustini. väetamisest piisab surutakse Keskkonnasõbralik TE® K2O 12% terveks hooajaks. mulda taime toitaineid ei uhuta Plus Tableti juurte põhjavette. d kõrvale. SUBSTRAL® N 5% aastaringne Igal kastmiskorral Vesilahusena Substral Mõeldud Kasvuhoon P2O5 1% kasutamiseks
sügavamale. Olemus: Happelises pinnases muutuvad mullamineraalid kergestilahustuvateks ja need uhutakse sademetega mulla sügavatesse kihtidesse tekib hele leetkiht. Tagajärg: Mulla viljakus langeb. 8. KAMARDUMINE Kamardumine on huumuse kogunemine mulla ülemistesse kihtidesse. Kus: Rohtlates on kamardumine kõige inteniivsem. Põhjused: kuiv kliima sademete hulk on tasakaalus auramisega. Vähe sademeid toitaineid ei uhuta mullast välja rohttaimed annavad palju huumust suve teisel poolel põud kuhjub palju huumust pinnases on palju soolasid, mis tekitavad mullasõmeraid. 9. GLEISTUMINE Kus: tundras Eestis: LõunaEestis Põhjused: kõrge põhjavee tase pinnas on pidevalt liigniiske. Selle tõttu pole mulla osakeste vahel õhku (soo, raba). Olemus: Bakterid võtavad hapniku FeIII oksiidist, mis muutub FeII oksiidiks. FeII oksiid reageerib mulla mineraalidega ja tekivad gleimineraalid (sinakasrohelised laigud).
metsad, sademete vesi nõrgub läbi mulla ja lähtekivimi põhjaveeni, muldade läbiuhtumine, muldade leostumine, mullaviljakuse langus. Auramise ülekaaluga veereziim: auramine ületab sademed, kuiv troopiline kliima, kõrbed, poolkõrbed, soolad liiguvad maapinna suunas, muldade sooldumine, viljakuse langus. Tasakaalustatud veereziim: sademed ja auramine on tasakaalus, savannid, rohtlad, preeriad, toiteelemente ei uhuta välja.muldade kamardumine, viljakuse tõus. Mulla tähtsus: osa toidust, sümboolne väärtus(toob õnne), elupaigaks, filter, oluline tootmisvahend, seotud teiste sfääridega. Mulla koostis: elus osa(mikroorganismid, loomad, taimed), eluta osa(vedel osa: mulla vesi ja tahke osa: organiline aine(kõdu, huumus), mineraalid (kruus, liiv, kivid, lähtekivimid, gaasiline osa: mulla õhk). Mulla horisondid: must huumushorisont näitab orgaanilise aine sisaldust, seega viljakust
rohtlad Veereziim Läbiuhtelise Auramise ülekaaluga Tasakaalustatud veereziimiga mullad veereziim veereziim Mullalahuse Sademete vesi Mullavees lahustunud Muld niiskub, kuid liikumissuund ja nõrgub läbi mulla ja soolad liiguvad toitaineid välja ei selle tagajärjed lähtekivimi maapinna lähedale uhuta. põhjaveeni kus vesi aurustub aga sool jääb. Valdav Muldade Muldade sooldumine Kamardumine mullaprotsess läbiuhtumine (leetumine), muldade leostumine Mõju Mullaviljakuse Mullaviljakus langeb Mullaviljakuks ei mullaviljakusele langus lange, vaid tõuseb.
Sademete vesi nõrgub läbi mulla ja lähtekivimi põhjaveeni. Muldade läbiuhtumine, muldade leostumine. Mullaviljakuse langus. Auramise ülekaaluga veereziim: Auramine ületab sademed. Kuiv troopiline kliima. Kõrbed, poolkõrbed. Soolad liiguvad maapinna suunas. Muldade sooldumine. Viljakuse langus. Tasakaalustatud veereziim: Sademed ja auramine on tasakaalus. Savannid, rohtlad, preeriad. Toiteelemente ei uhuta välja. Muldade kamardumine. Viljakuse tõus.
O - Kõduhorisont koosnevad eri lagunemisjärgus olevatest variseosadest. T - Turvas vee ja orgaanilise aine rikas ja tuhavaene soomulle horisont. Veereziimid. Läbiuhteline veereziim kui sademed ületavad aurumise , sademetevesi jõuab vähemalt kord aastas põhjaveeni, lahustuvate toitainete kadu ja mullaviljakuse langus. (paras ja palavvöötmes) Tasakaalustatud veereziim kui sademed ja auramine on tasakaalus , sademetevesi ei ulatu põhjaveeni, toitaineid välja ei uhuta, mullaviljakus ei lange. (rohtlates,savannides,metsasteppides) Auramise ülekaaluga veereziim kui aurumine ületab sademed , mullavees lahustunud soolad liiguvad maapinna suunas, vesi aurustub, soolad jäävad mulda. (kõrbetes) Maailma mullad. Tundravöönd.(gleimullad, turbamullad)- igikelts- aasta läbi maapind külmunud; liigniiske veereziim;rohkem kui 10 cm ; A,G,T horisondid; turvastumine, gleistumine; ei sobi viljeluskultuurideks. Okasmetsad(leetmullad)- külm ja niiske;
- Indoneesia Loomakasvatus Linnukasvatus põhiline - Austraalia Valdavalt loomakasvatus Mullatekke tegurid : · Lähtekivimid selle peale tekib annab mulla oamdused, mineraalse koostise · Vesi, kliima, sademed · Kliima- soojus temperatuurid · Pinnamood- asukoht · Orgaanilised ained · Mullas olevad lagundajad, vetikad, bakterid, ussikesed jne · Inimtegevus Okasmetsades happeline, leetunud Rohtlates ei uhuta välja huumust. Piisavalt niiskust ja soojust. Vihmametsades vesi uhub välja sügavamates kihtidesse. Valge kiht huumuse all- ained kogunenud sinna leetumise kiht, okasmetsamuld Kalandus Kalandus - majandus haru mis tegeleb kalade ja muu vee organismide püügi ja kasvatamisega Kalanduse saadused · Mereorganismide osatähtsus kasvab pidevalt inimeste toidulaual.( rahvaarvu suurenemine) · Kalaliha rasv sisaldab küllastama rasvhappeid, mineraalsooli, väärtuslikke
Mullad on seotud kliima ja taimkattega, levivad vööndiliselt. Kliimas ja veereziimist lähtudes võib mullad jaotada kolmeks: Läbiuhteline veereziim sademetevesi jõuab vähemalt kord aastas nõrguda läbi mulla ja lähtekivimi põhjaveeni. Toitainete kadu, mullaviljakuse langus. Tüüpiline parasvöötme ja palavvöötme niiskele kliimale Tasakaalustatud veereziim mulda imbuv sademetevesi ei imbu põhjaveeni. Toiteelemente ei uhuta välja. Rohtlad, metsastepid, savannid, sest veereziim on kõikuv Auramise ülekaaluga veereziim lahustunud soolad liiguvad auramise suunas maapinna lähedale. Kõrbed ja poolkõrbed. Tundravööndi mullad Madal temp, mis põhjustab maapinna sügava läbikülmumise ja igikeltsa tekke. Mullaprotsessid saavad toimuda vaid mulla ülessulavas osas. Muld on pidevalt liigniiske. Mullateke on aeglane.(sest protsessid sõltuvad mullaõhust ja temp) Kuni 10 cm. Toimub gleistumine ja turvastumine.
Mullad on tihedalt seotud kliima ja taimkattega, mis paiknevad Maal tsonaalselt (vööndiliselt). Ka mullad paiknevad Maal tsonaalselt (enamasti). 1) Läbiuhteline veereziim sademeid rohkem kui aurumist.Sademete vesi jõuab vähemalt kord aastas põhjaveeni, toimub leostumine ja lahustuvate toitainete kadu. Mullaviljakus langeb. 2) Tasakaalustatud aurumine on võrdne sademetega. Toitaineid välja ei uhuta, mullaviljakus ei lange. Muld on parajalt niiske. Mustmullad (Ungari). 3) Aurumise ülekaal aurumine suurem kui sademed. Mulla vees lahustunud soolad liiguvad aurumise suunas maapinna lähedale. Vesi aurustub, soolad jäävad mulda. Maailma mullad 1) Tundra (CG-gleistunud lähtekivim, AT-toorhuumus) Madala temperatuur põhjustab maapinna sügava läbikülmumise ja igikeltsa tekke. Mullaprotsessid saavad toimuda vaid
sademetevesi jõuab vähemalt kord aastas nõrguda läbi mulla ja lähtekivimi põhjaveeni. See tähendab omakorda muldade läbiuhtumisest ja leostumisest tingitud lahustuvate toitainete kaudu ning seega mullaviljakuse langust. (Esineb paras- ja palavvöötme niiskes kliimas) Tasakaalustatud veereziimi korral (kui sademed ja auramine on tasakaalus) ei ulatu mulda imbuv sademetevesi põhjaveeni. Sajuperioodil muutub muld kuni lähtekivimini niiskeks, aga toiteelemente mullast välja ei uhuta ning mullaviljakus ei lange. Mullaviljakuse seisukohast on oluline taimedele piisava veevaru olemasolu kuivask perioodiks. (Esineb steppides, preeriates, metsasteppides ning savannides.) Auramise ülekaaluga veereziimi korral (auramine ületab sademed) liiguvad mullavees lahustunud soolad aurumise suunas maapinna lähedale. Mullalahuses olev vesi aurustub, soolad aga jäävad mulda. Tüüpiline on soolade kuhjumine mulla ülemistes horisontides kõrbetes ja poolkõrbetes. 8
Mulla puhverudvõime ületamisel hakkab mullviljakus taandarenema. Veereziim: · läbiuhteline veereziim sademetevesi jõuab vähemalt kord aastas nõrguda läbi mulla ja lähtekivimi põhjaveeni. Tüüpiline paras- ja palavvöötme niiskele kliimale. · Tasakaalustatud veereziim ei ulatu mulda imbuv sademetevesi põhjaveeni. Sajuperioodil muutub muld kuni lähtekivimini niiskeks, aga toiteelemente mullast välja ei uhuta ning mullaviljakus ei lange. · Aurumise ülekaaluga veereziim liiguvad mullavees lahustunud soolad aurumise suunas maapinna lähedale. Mullalahuses olev vesi aurustub, soolad jäävad mulda. Tüüpiline on soolade kuhjumine mulla ülemistes horisontides kõrbetes ja poolkõrbetes. 3. teab peamisi mullaprotsesse: Leetumine on mullateke, mille puhul orgaanilise aine lagunemisel tekkivate hapete mõjul
Mullaosakesed tõmbavad tugevamini ligi vee molekule kui lahustunud aine molekule (nt CL KCl-s) ja aine surutakse mulla kapillaaride alumisse ossa. Seega aine leostatakse (uhutakse) mullast välja. 3. füüsikalis-keemiline ehk asendusneeldumine -- põhjustajaks mulla elektriliselt laetud kolloidid (ülekaalus negatiivse laenguga kolloidid). Nt saviosakesed seovad mullas K+. Selletõttu võime savirikastel muldadel K-väetiseid kasutada sügisel, sest kaaliumit ei uhuta mullast välja. 4. keemiline neeldumine -- toitainete üleminek taimedele kättesaamatuteks ühenditeks (fosfaadid). Vees lahustunud toiteelemendid lähevad üle keemiliste reaktsioonide tagajärjel raskestilahustuvateks ja taimedele mitteomastatavateks ühenditeks. 5. bioloogiline neeldumine -- toitained lähevad taimede ja mullaorganismide koosseisu st nende ülesehituseks, st taimed ja mikroorganismid omastavad vajaminevaid toitaineid oma kasvuks ja arenguks
1. Läbiuhtelise veereziimiga sademed ületavad auramise ning vähemalt korra aastas nõrgub vesi põhjaveeni. See tähendab muldade läbiuhtumisest ja leostumisest lähtuvate toitainete kadu ning millaviljakuse langust. Läbiuhteline veereziim on tüüpiline paras- ja palavvöötme niiskele kliimale. 2. Tasakaalustatud veereziim sademed ja auramine on tasakaalus, mulda imbuv vesi ei ulatu põhjaveeni. Sajuperioodil muutub muld kuni lähtekivimini niiskeks, kuid toitaineid välja ei uhuta ja mullaviljakus ei lange. Taimedele on oluline piisava veevaru olemasolu kuivaks perioodiks. Rohttaimedele on kõikuv veereziim vastuvõetav ja seetõttu levivad seal rohtlad (stepid, preeriad) ja metsastepid ning savannid. 3. Auramise ülekaaluga veereziim auramine ületab sademete rohkuse, mullavees lahustunud soolad liiguvad aurumise suunas maapinna lähedale. Vesi aurustub, soolad aga jäävad mulda. Tüüpiline on see kõrbetes ja poolkõrbetes (suur temperatuur).
Tee joonis PROTSESSID MULDADES: sõltuvad sademete ja auramise vahekorrast * Kui sademed ületavad auramise on, siis on tegemist läbiuhtelise veereziimiga, mis tähendab, et sademetevesi jõuab vähemalt kord aastas nõrguda läbi mulla põhjaveeni Tüüpiline paras- ja palavvöötmes * Aurumine ja sademed tasakaalus on tasakaalustatud veereziim, sajuperioodil muutub muld lähtekivimini niiskeks, ent toiteelemente mullast välja ei uhuta, mullaviljakus ei lange rohtlad, metsastepid ja savannid * Auramise ülekaaluga veereziim liiguvad mullavees lahustunud soolad aurumise suunas maapinna lähedale. Mullalahuses olev vesi aurustub, soolad jäävad mulda kõrbed ja poolkõrbed Leetumine orgaanilise aine lagunemisel tekkivate hapete mõjul laguneb mulla mineraalosa lahutuvateks ühenditeks, mis mullas liikuva vee toimel mullast ära uhutakse ja selle läbi mulla keemiline viljakus langeb
molekule kui lahustunud aine molekule (nt Cl kaaliumkloriidis) ja aine surutakse mulla kapillaaride alumisse ossa. Seega aine leostatakse (uhutakse) mullast välja. 3. füüsikalis-keemiline ehk asendusneeldumine — põhjustajaks mulla elektriliselt laetud kolloidid (ülekaalus negatiivse laenguga kolloidid). Nt saviosakesed seovad mullas K+. Selletõttu võime savirikastel muldadel K-väetiseid kasutada sügisel, sest kaaliumit ei uhuta mullast välja. 4. keemiline neeldumine — toitainete üleminek taimedele kättesaamatuteks ühenditeks (fosfaadid). Vees lahustunud toiteelemendid lähevad üle keemiliste reaktsioonide tagajärjel raskestilahustuvateks ja taimedele mitteomastatavateks ühenditeks. 6
et alles jääb punakaspruun happeline muld. · Kamardumine esineb kuivades ja pooluivades piirkondades, eriti siis kui muld asub lubjakivil. Kuna sademeid väga palju ei ole, siis toimub huumuse akumulatsioon ja tekib väga viljakas muld. · Gleistumine esineb jahedas ja väga niiskes. Kuna need mullad on väga niisked, siis õhku on seal vähe ja orgaanilise aine lagundamine on pärsitud. Orgaanilist ainet aga välja ei uhuta, sest mulla veetase on nii kõrge, et vesi neis eriti ei liigu. Need mullad on küll toitaineterikkad, aga väga happelised, mis tõttu on taimedel seal raske toitaineid omastada. · Turvastumine rangelt võttes pole tegu mullaprotsessiga. See on sarnane gleistumisega, kuid niiskust on veelgi enam, nii et orgaanilise aine lagundamist seal praktiliselt ei toimu. Tulemuseks on küll toitaineterikas kuid
komposte mitte üle 25...30 t/ha. Huumusvaestel muldadel (alla 2%) tuleks seda teha üle 3 aasta, keskmise huumusesisaldusega muldadel (2...3%) iga 4 aasta ja huumusrikastel muldadel (üle 3%) iga 5 aasta tagant. Sõnnik tuleb laotada hoolikalt rohumaale sügisel septembrikuus. Sellisel juhul jätkub aega ja soojust, et toimuksid aktiivselt mikrobioloogilised protsessid. Talvel lume peale väetisi ei tohi anda. Fosfor- ja kaaliumväetised on aeglase toimega ja neid ei uhuta nii kergesti kui lämmastikku mullast välja. PK-väetised antakse karjamaale sügisel. Teiseks soovitatud PK-väetiste andmise ajaks on varakevad külmunud maale (s.o. keltsale). Mõnes mõttes toob see aga kahju, sest külmunud pinnasel sõites lömastavad traktori rattad valge ristiku maapealseid roomavaid varsi. PK-väetisi soovitatakse anda igal aastal. Kõrreliste-ristikute rohumaadel (lambakarjamaad on sellised) võib PK-väetisi anda ka 2...3 kordse normiga varuväetisena 2...3 aastaks
annaabi.ee 
