Mida rohkem, seda uhkem? Minu arvates sobib väljend „Mida rohkem, seda uhkem“ suurepäraselt kirjeldama uhket ja säravat, suurejoonelist barokkajastut. Vaadates asja tänapäeva vaatenurgast, on ikka rohkem alati parem ja uhkem? Muusika koha pealt ütleks mina isiklikult ei – kõiki neid barokiajastu muusikažanre on minu jaoks liiga palju. Parimaks barokiajastu näiteks on kindlasti tolleaegne monarhlik Prantsusmaa. Kõik oli seal nii uhkeldav ja suurejooneline, iga vähimgi liigutus käis kõik etiketi järgi. Rääkides päikesekuningast, mul on tunne, et ta pingutas selle barokitsemisega veidi üle. Vähemalt mulle oleks seda liiga palju. Milleks on vaja iga päeva kindlaajaliselt planeerida ja vaadata kuningat (olles kuningas, lasta end vaadata) end riidesse panemas, söömas, missale minemas jne...? Peab päevas mitu korda riideid vahetama, alati tähelepanelik olema, et mingil
Tema töid leidub mitmetes kuulsates kunstimuusemides: Washingtonis, New Yorgis, Pariisis jne. Eestis seotakse temaga mitmeid kavandeid ja skulptuure: Niguliste kiriku seined, Püha Antoniuse altar,Johannes BAlliw hauakivi. Mis on barokk? Euroopa kunstis u. 1600-1750 valitsenud stiil. 19.sajandist barokk tekkis ja arenes Itaalias, Hispaanias. Barokk jagunes kolmeks: 1. Lõuna-Euroopa- uhke ja paljude kaunistustega. 2. Prantsusmaa, valitsevaks õukond, uhkeldav 3. Hollandi- kõige rahulikum, arvestas elu, keskkonda ja mugavusi. Eestis sai valitsevaks Hollandi barokkistiil. Linnaks Narva (tol ajal üks ilusamaid Eesti linnu ): · ristikujulised majad pikiküljega, millega keskel asus raidkivist portaal · nurgatornid · kõige tähtsamaks ehitiseks raekoda · kõrged trepid, mis lõppesid kaunistatud portaaliga · uued ehitised lihtsad. II MS pommitati Narva maatasa. Alles jäi raekoda.
Tema töid leidub mitmetes kuulsates kunstimuusemides: Washingtonis, New Yorgis, Pariisis jne. Eestis seotakse temaga mitmeid kavandeid ja skulptuure: Niguliste kiriku seined, Püha Antoniuse altar,Johannes BAlliw hauakivi. Mis on barokk? Euroopa kunstis u. 1600-1750 valitsenud stiil. 19.sajandist barokk tekkis ja arenes Itaalias, Hispaanias. Barokk jagunes kolmeks: 1. Lõuna-Euroopa- uhke ja paljude kaunistustega. 2. Prantsusmaa- valitsevaks õukond, uhkeldav, vähem kaunistusi 3. Hollandi- kõige rahulikum, arvestas elu, keskkonda ja mugavusi. Eestis sai valitsevaks Hollandi barokkistiil. Linnaks Narva (tol ajal üks ilusamaid Eesti linnu ): ristikujulised majad pikiküljega, millega keskel asus raidkivist portaal nurgatornid kõige tähtsamaks ehitiseks raekoda kõrged trepid, mis lõppesid kaunistatud portaaliga uued ehitised lihtsad. II MS pommitati Narva maatasa. Alles jäi raekoda.
Mulle hirmsasti meeldivad selle aja naiste riided. Neil olid imelised kleidid ja nad kandsid korsette. Soengud olid väga uhked ja erilised ning nägu puuderdati väga valgeks. Meestel lasus siis veel kandev roll ning naistel ei olnud erilist sõnaõigust. Lastel ei olnud siis samuti veel mingeid võimalusi. Siiski meeldivad mulle need lossid, kus tollel ajal elati, vähemalt rikaste seas. Ka muu arhitektuur on sel ajal väga ekstravagantne ja eriline. Kõik oli väga uhkeldav, aga samas maitsekas. Ka kunst, muusika ning kirjandus olid sel ajal teistsugused, kui tänapäeval. Kunstis kujutati rikastest palju portreesid, muusikas domineeris klassikaline muusika ning kirjanduses räägiti palju armastusest. Kuigi naise elu ei olnud sel ajal veel eriti lilleline, siis oleks väga huvitav sellises ajas elamist kogeda. Kuigi igas ajas oleks tore veidi oma elu veeta, siis just need kolm oleksid minu valikud.
Tähtsmad heliloojad: ORALDUS LASSUS ~2000 teost, rõõmsameelne muusika, julged kõlavärvid. GIOVANNI PIERLUIGI DA PALESTRINA 100madrigali, 200motetti, ülevus, sügavus Barokk ebakorrapärane pärl *kohtusid vana ja uus ühiskond, väimulik ja ilmalik koorilaul, vokaal ja instrum.muusika, polüfoonilise muusika kõrgpunkt. *ülistati kangelaslikkust, liikumishoogu ja esinduslikkust. *arhitektuur: kuplid ornamentidega, reljeefide ja väänlevate sammastega, uhkeldav toredus ja rahutu voogamine. Inimene: maine, lopsakad kehavormid, mehed näitasid pingul muskleid, väljendati tegutsemis iha, kangelastegusid. Ülistati kõrgkihti. Muusika: viisirikas, tähtis oli üemine hääl, dramaatilised ja pingelised tunded. Muusikazanrite erakordne rikkus, küpsuse saavutas koorimuusika, viiuli võidukäik. BAROKK-OOPER: õukondlik laateos, eriline tähelepanu on dekoratsioonidel, häälel, lavakujundus pidi tõeline olema(aiad, lossid jne). Muusika oli esmatähtis.
Rõivad ja aksesuaarid keskajal. Riietus oli keskaegse inimese sotsiaalse kuuluvuse peamine tunnus. Kui inimeselt võeti mingi süü pärast õigus kanda tema seisusele vastavaid rõivaid, siis peeti seda väga raskeks karistuseks. Eriti suureks eksimuseks peeti katmata ihu näitamist, kuna kirik oli kuulutanud inimkeha patuseks. Feodaalidele tegi meelehärmi jõukate linnakodanike, eriti aga kodanikunaiste uhkeldav riietus, mis kippus aadlimehi ja nende naisi ning tütreid varjutama. Feodaalide nõudel anti mitmel pool linnades välja eeskirju, millega keelati kodanikel teatud riidesortide ja tegumoodide kasutamine ning mis määrasid kindlaks lubatud moed ja rõivaste hulga. Paraku osutus moe surve tugevamaks rae korraldustest ning feodaalidel tuli ikka ja jälle hädaldada kaupmeeste ja käsitööliste emandate ülemäärase rõiva koguse üle.
Keskaegsed rõivad Referaat 2007 Rõivastus Keskaegne linnapilt oli ääretult kirju. Rõivad olenesid seisusest, elukutsest, traditsioonidest ja muidugi ka moest. Samas muutus mood väga aeglaselt, nii et tütrel sobis kanda ema rõivaid, ilma et peaks muretsema moest mahajäämise pärast. Feodaalidele tegi meelehärmi linnakodanike (eriti naiste) uhkeldav riietus, mis varjutas aadlimeeste ja nende naiste , tütarde riietust. Feodaalide nõudel anti mitmel pool linnades välja eeskirju, millega keelati kodanikel teatud riidesortide ja tegumoodide kasutamine ning mis määrasid kindlaks lubatud moed ja rõivaste hulga. Sageli oli eeskirjadega määratud, millised kangad ja tegumoed olid seisustele kohased ning üheks raskeimaks karistuseks süüteo korral peeti keeldu kanda oma seisusele vastavaid rõivaid
aastal. Kutsetega esilinastus toimus Tartus kinos Apollo 19. novembril 1927. Mängufilm võeti kodupubliku poolt väga hästi vastu ja filmi levitati ka mitmes välisriigis. Järgmiseks Theodor Lutsu mängufilmiks sai 1930.-ndal aastal valminud „Vahva sõdur Joosep Toots“, mis kahjuks ei ole säilinud. Film oli žanrilt komöödiafilm, mis rääkis lihvimata talupoisi Joosep Tootsi elust sõjaväeteenistuses ning tema katsetest võita tagasi armsa neiu Teele poolehoid, keda uhkeldav ratsaväeohvitser ähvardab üle lüüa. Peale mõne Oskar Lutsult laenatud kirjanduskuju ja nime pole filmil midagi ühist tema tuntud Tootsi-lugudega. Filmis tegid kaasa Arnold Vaino (Joosep Toots), Linda Vaino (Teele) ja Alfred Rüütli (ratsaväe allohvitser). Filmi stsenaristiks oli Alfred Rüütli. Linateose esilinastus toimus Tartu kinodes Apollo ja Central 6. novembril 1930. Koostöös Soomlastega valmis Lutsul 1932. aastal Eesti esimene heli-
Madalamad seisusest tumedaid ja värvituid riideid. Tegumoe poolest aga seisuste riideid ei erinenud. Üldiselt olid riided suhtelised laiad, mis pandi pihalt vööga kinni. Aksessuaarideks olid vöö küljes näiteks paunakesed, mis töötasid justkui väikesed käekotid. Lisandusid veel erinevad kapuutsid, keebid, käised külma ilma puhul ja nokk-kingad. Kinga nina pikkus näitas kandja rikkust ja olulisust. Feodaalidele tegi meelehärmi linnakodanike (eriti naiste) uhkeldav riietus, mis varjutas aadlimeeste ja nende naiste , tütarde riietust. Feodaalide nõudel anti mitmel pool linnades välja eeskirju, millega keelati kodanikel teatud riidesortide ja tegumoodide kasutamine ning mis määrasid kindlaks lubatud moed ja rõivaste hulga. Sageli oli eeskirjadega määratud, millised kangad ja tegumoed olid seisustele kohased ning üheks raskeimaks karistuseks 1
Sammuti valmistati ankruid, millel ainult rõngas ja küüned olid rauast. Võimaluse korral hangiti laeva raudosi ka mõne randunud laeva küljest. Enamasti osteti kõik vajalik, mida ise ei saanud valmistada, poest. Igas suuremas sadamalinnas olid laevatarvete kauplused. Enne laeva vettelaskmist pandi talle nimi. Nimed olid enamasti naise nimed, kasutati ka meeste nimesid. Palju oli ka mitmesuguseid nimesid nagu plaaneetide, tähtede, lindude või hoopiski uhkeldav nimi – „Tugev“, „Võitja“ jne. Laevaehituse juures oli korraga 60 kuni 80 meest. Kõige tähtsam neist oli laevameister. Enne laevaehituse algust valmistas meister kindlas mastaabis laevakere mudeli ehk ressi. Selle järgi ütles ta täpselt, kui palju kaupa laev mahutab ja millised purjed talle kõlbavad. Kui laevaomanik oli sellise laevaga nõus, hakati ehitama. Laevameistrid olid sageli vaid mõneklassilise haridusega
Varsti siiski taibati, et kõigel vanal on ka oma väärtus ja loodi riiklikud arhiivid, kuhu hakati koguma vanu materjale. Revolutsiooni käigus muutus ka suuresti prantsuse moemaailm. Kui enne olid tooni andnud kõrgaadel ja kõrged daamid, siis nüüd sai valitsevaks lihtrahva rõivamood. Eriti hullusti tabas selline kannapööre parukate tootjaid, sest neist loobuti täielikult. Ka juuksurid hakkasid tegema uut laadi lõikusi ning kõik uhkeldav kadus. Tähtsaks peeti voorust. Selle all mõisteti kõrgemat moraali, mis teeks lõpu vana korra aegsetele kergetele kommetele ja liiderdamisele. Teiseks vooruse aspektiks peeti aatelisi ideaale, eriti rõhutati patriotismi. Kasutusele tulid uued mõõtühikud. Pikkusühikuks otsustati võtta Pariisi läbiva veerandmeridiaani kümnemiljondik osa, mida hakati nimetama meetriks. Kümnendkordsuse abil loodi meetermõõdustik. Raskusühikuks võeti üks kilogramm kuupsentimeetri puhta vee mass
Keskaegne Riietus Keskaegne riietus erines täiesti meie tänapäeva riietusest. Keskaegne linnapilt oli ääretult kirju. Sellel ajal kulus kangast riiete valmistamiseks mitu korda rohkem. Rõivad olenesid seisusest, elukutsest, traditsioonidest ja muidugi moest. Samas muutus mood väga aeglaselt, nii et tütrel sobis kanda ema rõivaid, ilma et pruukinuks muretseda elust ja moest mahajäämise pärast. Feodaalidele tegi meelehärmi linnakodanike(eriti naiste) uhkeldav riietus, mis varjutas aadlimeeste ja nende naiste- tütarde riietust. Feodaalid nõudsid eeskirju, millega kehtestataks piirangud riidesortide ja tegumoodide kasutamises ning määraks kindlaks moe ja rõivaste ning ehete kaalu. Moesurve osutus tugevamaks igasugustest korraldustest ja käskudest ning feodaalid virisesid aina edasi ja edasi. Moe üle kurtsid ka jutlustajad. Häbiväärseks peeti katmata ihu, kuna inimkeha oli kiriku poolt patuseks kuulutatud.
ristiusukabeli rajasid? Kristlastele oli omane paganausu paikadesse omi kirikuid-kabeleid-kloostreid rajada. Võis ehk ikkagi kõige esimene puust kabel asuda Tondimäel endises kultusekohas? Mungad demoniseerisid vanad jumalad. Uuri sakraalne ala oli niivõrd võimas, et sinna nad ei söendatud esialgu oma asupaika rajada, vaid valisid midagi ääremaisemat, mis oligi tsistertslastele kohane. Süngetele legendidele võis anda hoogu ka nälja ja katkude ajal mõisnike uhkeldav elustiil, mis ilmselt päris palju lihtrahva tööd ja higi nõudis. Miks ei ole sealt aga midagi leitud peale ehitusprahi? Võimalik, et tegu oli ainult puuhoonega ja sellest midagi eriti leida ei olegi. Või on võimalik leiumaterjal jäänud kunstliku künka alla? Või asus "õige" Tondimägi veidi eemal praegustest varemetest ja kaevati lihtsalt valest kohast? Või olid kahel korral seal toimunud väljakaevamised lihtsalt erilisest ebaõnnest tabatud?
realistlik idealistlik resoluutne väheresoluutne rõõmsameelne kurvameelne selge ja lihtne keeruline, palju võõrsõnu kasutav suhtlemisel sotsiaalset vahet tegev kõigiga võrdselt suhtlev Merlecons ja Ko OÜ 303 sügavuti minev pinnapealne süstemaatiline juhuslik zestikuleeriv staatiline tarmukas loid tasakaalukas konfliktne teoreetiline praktiline tolerantne sallimatu täpne suvaline uhkeldav tagasihoidlik usaldav kahtlustav vastutulelik enesekeskne vaikiv paljusõnaline väljendusrikas ja kujundlik ratsionaalne ja kuiv üleolev alandlik ülepaisutatult liialdav ülemääraselt tagasihoidlik Merlecons ja Ko OÜ 304 SÕBRAD Küsimustik Vasta küsimustele ,,jah" või ,,ei". 1. Kas Sa oled tõeliselt õnnelik, kui Su sõber saavutab milleski edu? 2
annaabi.ee 
