Eesti kohalik kits on enamasti....... Tõud : Saane kits, Thüringi kitsetõug, Rootsi maatõugu kits. Lihakits on Boeri tõug ja villakits angoora tõug.(eestis neid ei kasvatata)Angoora kitse tõug annab mohäär villa. Saane piimakitsed , Suurim kitsefarm on Konju mõisa talus( 400 kitse, neist 250 lüpstavad).Saane kitsed on pärit ...... Saane kitsed on emased 50-60 kg isased 70-80 kg, Kitsed on tugeva ja kuiva kehaehituega , kere on pikk ja sügavpiimatüüpi kits . Udarad on hästi arenenud nisadega ja mahukad.Viljakus on kõrge .Karja keskmine piimatootlus on 600-700 kg.(Piimas rasva on keskmiselt ja 3,4% ja valku 2,9 %) Thüringi kitsetõug ...Pärineb ida saksamaalt, on ka ohustatud ja vähearvukas tõug, Värvus helepruunist tumepruunini, ja on tiheda aluskarvaga. Talledel on suurem kasvu kiirus. Rooti ja norra piimakitsed Kitsed piimajõudlus kontroll eesti praktiliselt puudub
Metsapurjus ma Soo, sambla, joovika viin tassid pruulin täis. Sambla pehmuses sügisvürtside kutse. Kaduvus veetleb. Kevade seemne tuul on külvanud mulda! Päev nagu täna täis septembriõitsemist. Süda ei õitse. Ma laulsin laule Kuid kinkisin kõik ära. Tuul, see tänas mind Sookalmides on mu ütlemata sõnad. Tundmatu autor 12 SEE ON INDIAANI SUVI Pilved on mööndavalt maad ligi, ripuvad nagu rasked udarad, nõristades halli sappi. Tuulehurdad tantsivad galoppi, nende vilistav falsett vihiseb taeva all nagu rakett. Õuest on kadunud laste huiked, ära varaselt linnu luiked. Astrid aias pekstud porri, penigi pagenud onni. Sügis oktoober. Ent sa oled tagasi, rohkem ma ei küsi, kas, et sa kaua ei püsi, sest kullas ja purpuris metsateed on kiiresti tuhaks põlevad teed. Kuid su hiline lembus on vaeslaps selle embus. See on indiaani suvi, pärast seda tuleb talv ja lumi.
Nende kõrval kasvult maha, sileduselt jäävad taha Ega's muidu rõõm ei puhke: meie Joonik, meie Must. neitsil armsam oli uhke, silmilt - teab mis, juustelt rusk. Ennäe sarvi! Ennäe lõugu! Noormees tuli vilistades, Küllap head nad piimatõugu! tüdruk naeru tilistades, Udarad ju maani vast..." Peremees noor küsitelles: naeru vastu muigas järv. silmitsedes karjas selles: Kergitasid oma rõõmu, "Kaasas pole karjalast?" tuulutasid elulõõmu, põsel hõiskas verevärv. Lapsehukkaja Kuhu panen, kuhu panen ma su nüüd? Sünnisärgiks selga said ju surirüüd. Althõlmalapseks sündind, ilma meelest väär,
Liha ei tohi marinaadis "ujuda", vaid marinaad peab lihatükke ühtlaselt katma. Kuivad maitseainesegud sobivad eriti hästi suurematükiliste lihade puhul. Vürtsid, ürdid, sool ja muud lisandid segatakse kokku ning hõõrutakse lihale Kuiva maitseseguga kaetud liha pinna võib kuumtöötlemise eel üle pintseldada õliga, et see saaks mahlasem ja pruunistuks paremini. Subproduktide eeltöötlemine Pead, jalad, sabad Keeled Maks Neerud Ajud Südamed Kopsud Udarad Soolikad Magu veri Lindude eeltöötlemine Sulgede eemaldamine Vormimine niidi/ varraste abil Vormimine sisselõigete abil Lindude tükeldamine Järgmisel korral Kontrolltöö lihaliigid,töötlemine
kelmed ja veresooned. Suurte loomade ajusid kupatatakse paar minutit, jahutatakse. Ajud tükeldatakse, tihti tükid ka paneeritakse riivsaias. Südamed pestakse hoolikalt, leotatakse 2-3 tundi külmas vees. Leotatud südamed loputatakse, lõigatakse ära veresooned ning südamed poolitatakse. Südamed tükeldatakse ristikiudu. Südameid võib ka enne kuumtöötlemist marineerida. Marinaadisegu koostises kasutatakse lisaks tavapärastele maitseainetele ka kaneeli, nelki, majoraani. Udarad pestakse, vanema looma udar ka kupatatakse. Udaral eemaldatakse rõngaslihased. Edasi tükeldatakse udar vastavalt vajadusele. Kopsud pestakse, leotatakse külmas vees, seejärel tükeldatakse. Vanade loomade kopse kupatatakse paar minutit. Soolikad puhastatakse sisust, pööratakse jooksva vee all pahempidi ja kraabitakse soolesisesest rasvast ja soole sisekihist puhtaks. Soolikad pestakse uuesti ja soolatakse kergelt. Magu pööratakse pahempidi ja leotatakse 8-12 tundi voolava külma vee all
Lõigatakse risti koekiudu. -neerud- eemal. Rasv ja uriinisooned. Vanemate loomade neerusid leotatakse külmas vee 3- 4h seejärel kupatatakse(15-20 min)pestakse ja tükeldatakse. -ajud-1-2h külma hapustatud vette likku, eemal. Kelmed ja veresooned. Suuremad loomad. Kaupatatakse paar tundi. Tükeldatakse, tükid paneeritakse riivsaias. -südamed-leoatatakse 2-4h külmas vees. Veresooned ära.poolitatakse. enne kuumtöötlemist võib marineerida. -udarad- vanem loom kupatatakse. Eemaldatakse rõngaslihased. Tük. -kopsud- leotatakse külmas vees, seejärel tükeldatakse. -soolikad- puhastatakse sisust. Pööratakse jooksva vee all tagurpidi ja kraabitakse puhtaks. Pestakse ja soolatakse. -magu-pööratakse pahem pidi ja leotatakse 8-12h voolava külma vee käes. Seejärel kaabitakse noaga, kupatatakse 34. hakkliharoad- hakkbiifsteek, hakkrulaad, vormiroad, lihapallid. 35. road kodulindudest- linnuraguu, 36
kuumus või külmus mõjutavad tugevalt nende piimatootlikkust. Aretus Page 6 02.05.2012 Udaratüübilt püütakse aretuse teel saada tihedamat lüpsmist kannatavat udarat, mis sobiks automaatlüpsiga, eriti Euroopas, Austraalias ja Uus-Meremaal, kus loomad on karjamaadel, selekteeritakse suurema mahuga udarad, mis peaksid vastu pikemale lüpsmiste intervallile. Kuigi Indias on pühvlid aretatud vastavalt lüpsiomadustele, ei ole suunatud tähelepanu masinlüpsile. Põhiliselt, kuna kitsendatud oludes on tulemuslikud aretusmeetodid, nagu näiteks kunstlik seemendamine takistatud ning erilist progressi pühvlite aretuses ei toimu. Tänapäeva avastused pühvli tootlikkuses
Arvatakse, et jämedad ja loogelised piimasooned on hea lüpsilehma tunnus, kuna see näitab udara verevarustust. 2.10.1 Piimalehmade udar Piimalehmadel peab olema suur, näärmekas, normaalse asetusega, mitterippuv, võrdsete ja sümmeetriliselt asetsevate udaraveeranditega vannikujuline udar 6-10 cm pikkuste ja 22-26 mm läbimõõduga silinderjate nisadega. Udara vigadele ja puudustele tuleb aretustöös suurt tähelepanu pöörata ja kujundada masina ja robotlüpsiks sobivad udarad. 8 2.10.2 Sigade udar Sigadel hinnatakse udarat kõigepealt nisade arvu järgi. Alla 12 nisaga suguemised ei ole head. Nisade asetus peab olema sümmeetriline ja korrapärane. Sigade udara sektorid on suhteliselt väikse mahuga ja lühemat mõõtu. 2.10.3 Kiirushobuste udar Aretuses kasutatavate märade udar peab olema suhteliselt suur ja
Udara kuju Parimaks peetakse vannikujulist, tugevalt kõhu ventraalsele seinale kinnituvat udarat, mis on korrapärase ehituse ja suhteliselt ühesuuruste veeranditega. Hea on ka kausikujuline udar, mis on kumeram ning kinnitub kõhule nõrgemalt. Rahuldavaks loetakse ümarudarat, kuid selle eesveerandid on sageli tagaveeranditest märgatavalt väiksemad. Vanemas eas võib ümarudar muutuda rippudaraks. Ebasoovitava kujuga udarad raskendavad masinlüpsi, sest rippudarale paigutatud lüpsimasin võib puutuda kokku põrandaga ning kitse ja väikeudara puhul püsivad nisakannud halvasti nisadel. Need asjaolud soodustavad ühtlasi udarahaiguste teket. Nisa kuju Masinlüpsi jaoks sobivad kõige paremini nisad, mis on ühesuguse pikkuse ja silindrilise kujuga. Silindrilisele nisakujule lisaks sobivad hästi ka koonilised nisad, kuid sobimatuteks peetakse kiiljaid,
Pärssivateks teguriteks võivad olla näiteks stress ja valu. Sel juhul ahenenud veresooned vähendavad oksütotsiini kogust udaras ja pidurdavad müoetiteelirakkude kontraktsiooni. Päevase piimakoguse muutumine lehmal laktatsiooni jooksul. Kinnisperiood: pikkus ja funktsioon. Laktatsioonikõver - päevane piimatoodang on lehmal kõige suurem vahetult poegimisjärgselt ja langeb siis aeglaselt. Piima tootmine on reguleeritud vastavalt sellele, palju järglane tarbib. Kui udarad tühjendatakse ainult osaliselt mingi aeg, siis piimatootmine langeb, sest toimub alveoolide ja piimanäärmete involutsioon. Lehma udarat tühjendatakse 1-2 korda päevast, et piimatootmist säilitada. Laktatsioonikõver näitab lehma udara võimet toota piima sõltumata sellest mitu vasikat sünnib. Piimatootmine saavutab tipu 4-6 nädalat pärast poegimist, seejärel väheneb lineaarselt kuni 40 nädalat pärast poegimist.
kaugusel ja põrandast 20–25 cm kõrgusel. Emise latris pidamine on soovitatav ainult varavõõrutamise korral. Latris pidamisel on pesakonna kasv ebaühtlasem, võõrutamise ajaks on alaarenenud põrsaid tavaliselt rohkem kui emise vabalt pidamisel. Selle tingivad udara saastatusega kaasnevad haigestumised. Esmaspoegijatel emistel väheneb latris pidamisel isu ja nende piimakus alaneb 4–5%. Vabalt pidamisel on emiste udarad puhtamad ja põrsastel esineb vähem tervisehäireid. Üldjuhul söödetakse imetavaid emiseid puderja söödaga. See eeldab, et emise küna asub söödakäigu ääres, ulatudes servaga söödakäiku. Põrsaste lisasöötmiseks kasutatakse tavaliselt kuivsöödakünasid, mis ei pea olema nii pikad, et kõik põrsad korraga sööma mahuksid, sest vabalt eesolevat sööta ei tarbi põrsad üheaegselt
Vasikad suhteliselt väikesed . Eestis puhtatõulisi piemondi tõugu veiseid Eestis ei ole. Vältava ristamise tulemusel peaksid esimesed vasikad sündima käesoleval aastal Dexter *Pärineb Iirimaalt. Kõige väiksem lihaveisetõug. Lehmad 300...320 kg, pullid 400...440 kg. Väikese kogu kohta on kereosa küllaltki massiivne. Lai, sügav rind. Jalad on lühikesed, tagajalgade asend on rõhutatult taatsine. Värvuselt tavaliselt mustad, mõnedel esineb ka punakaspruuni varjundit. Lehmade udarad on hästi välja arenenud. Mõne lehma aastane piimatoodang võib ületada kehamassi isegi kümnekordselt . Seetõttu ei lõpe vaidlus, kas tõug on liha- või piimatüübiline. Eestis puhtatõulisi dextereid ei ole. Pärnumaa miniloomade talus on turistidele näitamise eesmärgil eesti maatõugu lehmad seemendatud dexteri tõugu pulli spermaga. Vältaval ristamisel tahetakse saada puhtatõulisi dextereid Gallovei *Pärineb Sotimaalt Galloway maakonnast. On kogu maailmas laialt levinud
· Rahuldavaks loetakse ümarudarat, kuid selle eesveerandid on sageli tagaveeranditest märgatavalt väiksemad. · Vanemas eas võib ümarudar muutuda rippudaraks. · Rippudarad on altid mehhaanilistele traumadele, mis on üheks sagedaseks lehmade praakimise põhjuseks. · Muudest ebasoovitatavatest udarakujudest eristatakse veel nn. kitse- ja väikeudarat · Ebasoovitava kujuga udarad raskendavad masinlüpsi, sest rippudarale paigutatud lüpsimasin võib puutuda kokku põrandaga ning kitse- ja väikeudara puhul püsivad nisakannud halvasti nisadel. · Need asjaolud soodustavad ühtlasi udarahaiguste teket. · Samuti on olulise tähtsusega nisade asukoht udaral. · Kui nisad asetsevad teineteisele liialt lähedal, ei tarvitse nisakannude allapanuks jääda küllaldaselt ruumi.
Sellisel juhul sisetingimustesse toodud pöetud lambaid mahub samasse ruumi rohkem kui pügamata lambaid. Talvel pöetud lambaid lastakse välitingimustesse alles märtsi keskpaigas, kui neil on seljas juba pikem villakate. Samas talvise pügamise suuremaks eeliseks loetakse pöetud lammaste madalamat haigestumist hingamisteede haigustesse, tallede kõrgemat sünnimassi ja tallede madalamat suremust (talled leiavad kergemini üles udarad) võrreldes sisetingimustes peetavate pügamata uttedega (Williams, 1999). Lammaste pügamine peab toimuma kõval, puhtal alusel, mida puhastatakse iga lamba pügamise järgi. Tänapäeval kasutatakse ülemaailmselt lammaste kiirpügamise meetodit, mis on välja kujundatud viimase 30 aasta jooksul nn uus-meremaa lambapügamise meetodist. Lambapügajate väljaõpe toimub ühtsetel alustel ja sarnaseid töövõtteid kasutavad kõikide juhtivate lambakasvatusriikide pügajad
annaabi.ee 
