kannavad viljastatud mune ja noori vähke tagakeha all Kasvavad kogu elu, poevad vanast koorikust välja ja kasvatavad uue (2 korda aastas – kevadel ja sügisel) Vereringe on avatud Tagakehal on ujujalad Toidu peenestavad lõugadega ja mao seintes asuvate kitiinainest hambakestega Vähkide tähtsus Lüli toiduahelates Toiduks inimesele Kasutatakse ka akvaariumikalade toiduna Tõruvähid rikuvad laevu ja veealuseid ehitisi Näited Tõruvähid Jõevähk Erakvähk Videod http://www.youtube.com/watch?v=WAgNXF eGxQw http://www.youtube.com/watch?v=EUY9ugp 3RPQ http://www.youtube.com/watch?v=_e1LV9M R9MQ Tänan!
Maksimaalne kaal on 20 kg. Sigimine ja areng · Vähid on üldjuhul lahksugulised loomad. Reburikastest munadest väljunud vastsed arenevad moondega. Vähkide seas esineb nii täis- kui vaegmoondega arengut. Metoodiline liigitus · Alamvähid on mõõtmetelt väiksemad ja ehituselt veidi lihtsamad, nt: Tõruvähid, sõudikud, vesikirbud jne. Metoodiline liigitus · Ülemvähkide hulka kuuluvad mõõtmetelt suuremad ja keerulisema ehitusega vähid, nt: Jõevähk, krevett, langust, keldrikakand jne Homaar · Homaaride perekonda kuuluvad kaks liiki on teineteisega väga sarnased. Tavaliselt eristataksegi neid geograafilise leviku järgi: Euroopa homaarid on levinud
Limused · Teod · Karbid · Peajalgsed · Kõikidel limustel on MANTEL TEOD Keha katab õhuke, lubiainega kaetud koda Nahakurd e MANTEL(eritisest moodustub koda) Koja alumises osas avaus ehk koja suue Lihaseline jalg + kombitsatega pea Kõhtjalgsed Tähtsaimad meeled: · Kompimismeel ja maittsmismeel kombitsad ja jalatakd silmad(valgus+vari) · Seedeelundkond SPETSIAALNE KODA pea alapoolel suuava=torujas neel=kitiinhambakesed ehk HÕÕRLA=mAgu=sooltoru=pärak · Erituselund neer(südame kõrval) · Hingamiselundid lõpused/kops, · Vereringe avatud + voolab veresoontes/elundivahelistes õõnsustes = veresoo...
ogalikud, lõhe, mudahüpik, hiid-sarvikraid, papagoikalad, riffkalalased, hiidsuu, limakalalased, siilkalalased, lendkalad, liblikkalad, vaalalised. Selgrootud meripõis, küütlev ebakalmaar, signaalkrabid, meriroosilised, käsnad, kaheksajalgsed, paljaslõpulised, laevukesed, kammloomad, nuivähid, suur rõõneskarp, kivikorallilised, ruutkrabid, merituped, austrid, suur ogatäht, zooplanktonid, meririst, lehvik- ja kaelususlased, tõruvähid, korallid. Peamised taimeliigid on ainult vetikalised ja need on: punavetikad, pruunvetikad, ränivetikad, vaguviburvetikad, neelvetikad, liitvetikad, agarikud. 2. Abiootiliste tegurite iseloomustus Valgus Ookeani taimed on varjulembelised, kuna osa veepinnale jõudvast valgusest neeldub, osa aga peegeldub. Valgus ei jõua veekogus väga sügavale, seetõttu läheb täiesti pimedaks umbes 30 m juures, aga Vaikse ookeani keskmine sügavus on 4 km
ja nektoniks (mitte planktoni hulka kuuluvad organismid, kellel on suur liikumisvõime). Ookeani taimestik ja loomastik Igas sügavusvööndis on taimestik ja loomastik isesugune. Litoraal on veekogude mitmekesiseima elustikuga ja suurima bioproduktsiooniga vöönd, kus kasvab põhja-taimestik. Tõusu-mõõna piirkonnas elav litoraalifauna koosneb peamiselt ussidest, limustest ja vähkidest, kes suudavad üks või kaks korda päevas õhukeskkonnas viibida. Ussid kaevuvad põhja, limused ja tõruvähid sulguvad oma kambrisse. Batüaalile on iseloomulikud valguse ja taimede puudumine. Seal leidub baktereid. Võrdlemisi liigirohke kuid isendivaene fauna koosneb valdavalt selgrootuist ja kaladest. Suhteliselt liigirohkes, kuid vähese biomassiga zooplanktonis elutsevad peamiselt aerjalalised. (Ökoloogialeksikon- Viktor Masing) Üleminekul batüaali ja abüssaali vahel fauna muutub nii kvalitatiivselt kui ka kvantitatiivselt vaesemaks
Vääneljalalised on lisaks vesikirbulistele ja aerjalalistele alamate vähkide rühma kuuluvad hermafrodiitsed loomad. Nendel vähkidel on vabalt liikuvad ainult vastsed. Metamorfoosi 4 käigus kinnitub vastne tundlate ja erilise näärme nõre abil end meres olevale tugevamale alusele ja täiskasvanu staadiumis liikuda ei saa. Tuntumad liigid kuuluvad kahte eluvormi. Koonusekujulise skeletiga tõruvähid on substraadiga seotud jäigalt, lihaselise jalakese abil substraadiga seotud nuivähid saavad aga ennast substraadi suhtes liigutada. Vääneljalalistega on lähedalt seotud ka kottvähk, kelle valmikustaadium möödub krabi kehas ning kellel ulatub peremehest välja ainult mune täis tuubitud kotike. Vastsed on neil aga tüüpilise vähivastse välimuse ja eluviisiga. Karpvähilised on väikesed, mõne millimeetri pikkused, karpe meenutava välimusega
kellel on suur liikumisvõime). (Üldise hüdrobioloogia konspekt- Peeter Nõges) Igas sügavusvööndis on taimestik ja loomastik isesugune. Litoraal on veekogude mitmekesiseima elustikuga ja suurima bioproduktsiooniga vöönd, kus kasvab põhja- taimestik. Tõusu-mõõna piirkonnas elav litoraalifauna koosneb peamiselt ussidest, limustest ja vähkidest, kes suudavad üks või kaks korda päevas õhukeskkonnas viibida. Ussid kaevuvad põhja, limused ja tõruvähid sulguvad oma kambrisse.(Loomade elu I) Batüaalile on iseloomulikud valguse ja taimede puudumine. Seal leidub baktereid. Võrdlemisi liigirohke kuid isendivaene fauna koosneb valdavalt selgrootuist ja kaladest. Suhteliselt liigirohkes, kuid vähese biomassiga zooplanktonis elutsevad peamiselt aerjalalised. (Ökoloogialeksikon- Viktor Masing) Üleminekul batüaali ja abüssaali vahel fauna muutub nii kvalitatiivselt kui ka kvantitatiivselt vaesemaks. 150000
Hiiglaslikele mereimetajatele kiusvaalale ja sinivaalale on vähid põhitoiduks. Vähid ise söövad peale muu tohutul hulgal surnud veeloomi ja aitavad sellega hoida veekogu puhtust. Vähke leidub igasugustes maakera veekogudes: soolastes ja magedates, suurtes ja väikestes, sügavates ja madalates. Enamik neist elutseb veekogu põhjal või ujub vabalt ringi, kui leidub ka kinnitunud liike - näiteks ka meie randades veealustele esemetele kinnitunud tõruvähid. Vähkidest parasiidid elavad teiste loomade küljes. Mõned vähid on suutnud kohaneda eluga maismaal. Tänapäeval tuntakse maailmas umbes 38 000 vähiliiki, Eestist on leitud 326 mitmesugust liiki, selle arvu poolest on vähid meie looduses putukate järel teisel kohal. Vähkide kehamõõtmed varieeruvad väga suurtes piirides - on olemas nii umbes poole millimeetri kui 80 cm pikkusi vähke, kõik ülejäänud mahuvad sinna vahele. Sama
Pea ja rindmik kokku kasvanud ja kaetud (selja)kilbiga Osadel esimesed jalad arenenud sõrgadeks, millega toitu haarata, ja kaitsta Vähkidel kaks paari tundlaid kompim,iseks, haistmiseks ja maitsmiseks, teistel lülijalgsetel 1 paar, suu ümber 3 paari jätkeid toidu peenestamiseks Kaks liitsilma, kujutised nagu mosaiigid, iga osa silm näeb kindlat ala, aju paneb pusle kokku, vaateväli lai Uim liikumiseks Kestuvad, sest keha kooriku all kasvab, aga koorik ei veni Läänemeres on tõruvähid, kes on kinnitunud Osad maismaal, Eetis keldrikand Enesekaitse: erakvähid poevad karbid kodadesse tühjadesse, mõned elavad sümbioosis sellega, kes kaitsevad(meriroosidega, käsnad koorikul, käsnade õõnsuses) Tähtsus: toiduahel: moodustava loomhõljumi, suuremad kaladele ja lindudele toiduks, osa söövad teisi kalu, usse, limuseid Aitavad hoida veekogu puhas, toitudes surnud setetest, tõõtades ümber surnud orgaanislist ainet, mis läheb ringesse Inimesed: söök, koduloom
Vahepeal hüppavad vaalad veest välja ning langevad, selg või külg ees, tohutu valju plartsuga tagasi vette. Sellist käitumist on täheldatud enam-vähem kõikidel vaalaliikidel. Bioloogide arvates kasutavad vaalad neid hüppeid liigikaaslastega suhtlemiseks- vali plarts kostab vee all mitme kilomeetri kaugusele. Osad vaalad kasutavad ka hüppeid saagi halvamiseks ja ehmatamiseks. Reisijad vaala kehal: Osad vaalad koguvad ujudes oma kehale ,,reisijaid". Kõige tavalisemad neist on tõruvähid ja vaalaväivid. Tõruvähid kinnituvad tugevalt vaala nahale ja toituvad möödaujuvast hõljumist. Vaalaväivid on aga parasiidid, kes vähikodade vahele peidetult poevad vaala naha sisse ning toituvad sellest. Nad mõlemad ärritavad vaala ning vaal üritab ennast millegi vastu hõõrudes kutsumata külalistest vabaneda. 4 Merilõvid Elukoht,välimus ja toit:
2) tagakeha 54) Kestumine- Jõevähk toitub pidevalt ja varsti jääb kitiinkoorik temale kitsaks. Kuna koorik ei veni, poeb vähk sellest välja ja kasvatab uue. 55) Vähi alammõõt on 10 cm. Selleks, ei jõevähki meie veekogust viimaseni välja ei püütaks on selleks alammõõt Koorikloomad 56)Koorikloom- loom, kelle keha on kaetud koorikuga. 57) Tähtsus looduses: 1) moodustavad tähtsa lüli looduse aineringis 2) filtreerivad vett 3) toiduks 4)tõruvähid risustavad laevu või muid veealusid ehitisi Ämblikulaadsed 58) 1) 8 jalga 2) keha jaguneb pearindmikuks ja tagakehaks 3) võrgunäärme abil koob võrku 4) hangib toitu võrku kinni jäänud putukatest 59)Osa looduses 1)Osa toiduahelas 2)Lagundajad(lestad) 3)Parasiidid ja haiguste edasikandjad 4)Taimekahjurid 5)Mõned on mürgised(skorpion) Putukad 60)Iseloomulikud tunnused 1)Keha jaguneb 3 osaks:1)pea 2)rindmik
Lisaks raamatkopsudele asuvad tagakehas veel lühikesed hingamistorukesed ehk trahheed, mis juhivad õhu otse siseelundite juurde. 38. Vähilaadsed Võib jaotada kahte rühma alam- ja ülemvähid. Alamvähid on mõõtmetelt väiksemad ja ehituselt veidi lihtsamad. Näited: vesikirp, sõudik on nii väikesed, et mahuvad mitmekesi ära ühte veetilka. Kuivatatult müüakse neid akvaariumikalade toiduks. Koonusekujulise skeletiga tõruvähid elavad kinnitunult. Ülemvähkide hulka kuuluvad mõõtmetelt suuremad ja keerulisema ehitusega vähid. Tuntumad nendest jõevähk. Kitsasõraline jõevähk homaar Galathea australiensis Austraaliast (Potamobius leptodactylus http://www.zbi.ee/satikad/vahid/10/10.htm Parvelise eluviisiga vähikesi võib nimetada üldnimega krevettideks. Meres elavad jõevähist tunduvalt suuremad homaarid (kaaluvad kuni 7 kg) ja langustid.
Välimuselt küll väga erinevad, kuid ka ühiseid jooni: • lüliline keha; • kitiinainest kest; (Kitiinkest kaitseb ja toestab, kaitseb looma kuivamise eest.) • lülilised jätked (jalad, tundlad jm). VÄHID Esindajad: jõevähk, vesikirp, tõruvähk, krabid, krevetid, homaarid, loomhõljumid (vesikirbud, aerjalalised), keldrikakand Elukoht: mage või soolane vesi, ka maismaal (keldrikakand). Liikuvus: Liiguvad vabalt / liikumatud (tõruvähid) Hingamine: lõpustega , ka maismaal elavad Suurus: 0.1mm - 4 m Keha: kolm piirkonda: pea, rindmik, tagakeha. Pea ja rindmik kokku kasvanud, katab kilp Tundlad: 2 paari Suu ümber kolm paari jätkeid toidu peenestamiseks Silmad: 2 liitsilma (mosaiikne nägemine) Kasvamine: kestumine (kooriku vahetamine, see ei veni. kui jääb väikseks, laseb maha, siis kasvamine kiireneb. Kestub mitu korda eluea jooksul) Elu pikkus: 3 kuud (vesikirp) -20 aastat (jõevähk)
Lisaks raamatkopsudele asuvad tagakehas veel lühikesed hingamistorukesed ehk trahheed, mis juhivad õhu otse siseelundite juurde. 38. Vähilaadsed Võib jaotada kahte rühma alam- ja ülemvähid. Alamvähid on mõõtmetelt väiksemad ja ehituselt veidi lihtsamad. Näited: vesikirp, sõudik on nii väikesed, et mahuvad mitmekesi ära ühte veetilka. Kuivatatult müüakse neid akvaariumikalade toiduks. Koonusekujulise skeletiga tõruvähid elavad kinnitunult. Ülemvähkide hulka kuuluvad mõõtmetelt suuremad ja keerulisema ehitusega vähid. Tuntumad nendest jõevähk. Kitsasõraline jõevähk homaar Galathea australiensis Austraaliast (Potamobius leptodactylus http://www.zbi.ee/satikad/vahid/10/10.htm Parvelise eluviisiga vähikesi võib nimetada üldnimega krevettideks. Meres elavad jõevähist tunduvalt suuremad homaarid (kaaluvad kuni 7 kg) ja langustid.
alalõugadest on kujunenud kõhupoole kaks suurt, kala kehale kinnitumist võimaldavat iminappa. Vääneljalalised on lisaks vesikirbulistele ja aerjalalistele alamate vähkide rühma kuuluvad hermafrodiitsed loomad. Nendel vähkidel on vabalt liikuvad ainult vastsed. Metamorfoosi käigus kinnitub vastne tundlate ja erilise näärme nõre abil end meres olevale tugevamale alusele ja täiskasvanu staadiumis liikuda ei saa. Tuntumad liigid kuuluvad kahte eluvormi. Koonusekujulise skeletiga tõruvähid on substraadiga seotud jäigalt, lihaselise jalakese abil substraadiga seotud nuivähid saavad aga ennast substraadi suhtes liigutada. Vääneljalalistega on lähedalt seotud ka kottvähk, kelle valmikustaadium möödub krabi kehas ning kellel ulatub peremehest välja ainult mune täis tuubitud kotike. Vastsed on neil aga tüüpilise vähivastse välimuse ja eluviisiga. Karpvähilised on väikesed, mõne millimeetri pikkused, karpe meenutava välimusega
Liikide arv: Eestis ligi 100 Kirjandus: - Selts: Vääneljalalised Cirripedia Vääneljalalised on alamate vähkide rühma kuuluvad hermafrodiitsed loomad. Nendel vähkidel on vabalt liikuvad ainult vastsed. Metamorfoosi käigus kinnitab vastne tundlate ja erilise näärme nõre abil end meres olevale tugevamale alusele (kivid, pangad ka laevakere) ja vähk täiskasvanu staadiumis liikuda ei saa. Tuntumad liigid kuuluvad kahte eluvormi. Koonusekujulise skeletiga tõruvähid perekond Balanus on substraadiga seotud jäigalt. Eestis Balanus improvisus Liikide arv: Eestis 1 Kirjandus: - II Rühm: Ülemvähid on mõõtmetelt suuremad vähid kui alamvähid. Mõned liigid suudavad elada ka maismaal. Selts: Kakandilised Isopoda Kakandilised on laiovaalse plaatja kehaga. Neid elutseb arvukalt mitmesugustes veekogudes ja ka maismaal. Esindajad: vesikakand Asellus aquaticus, merikilk Saduria (Mesidotea) entomon, mullakakand Oniscus asellus, tavaline keldrikakand
iminappa. Vääneljalalised on lisaks vesikirbulistele ja aerjalalistele alamate vähkide rühma kuuluvad hermafrodiitsed loomad. Nendel vähkidel on vabalt liikuvad ainult vastsed. Metamorfoosi käigus kinnitub vastne tundlate ja erilise näärme nõre abil end meres olevale tugevamale alusele (kivid, pangad ka laevakere) ja täiskasvanu staadiumis liikuda ei saa. Tuntumad liigid kuuluvad kahte eluvormi. Koonusekujulise skeletiga tõruvähid on substraadiga seotud jäigalt, lihaselise jalakese abil substraadiga seotud nuivähid saavad aga ennast substraadi suhtes liigutada. Vääneljalalistega on lähedalt setud ka kottvähk, kelle valmikustaadium möödub krabi kehas ning kellel ulatub peremehest välja ainult mune täis tuubitud kotike. Vastsed on neil aga tüüpilise vähivastse välimuse ja eluviisiga. Kottvähi puhul on meil tegemist äärmusliku parasitismi vormiga, kus loom on kaotanud kõik
annaabi.ee 
