I 1988 1992 Teke (taastumine) Varane 1988 (Taas)teke ja Selleks on kasutusel mitmed erinevad mudelid: II 1992 1995 Kvantitatiivne areng 1995 kvantitatiivne · Global Entrepreneurship Monitor (GEM); areng areng · Entrepreneurship Policy Typology (EPT, III1995 1998 Kvalitatiivne areng Küps 1995 Kvalitatiivne Stevenson & Lundström 2001); IV 1998 Korrektsioon areng areng ja korrektsioon · Country Institutional Profile (CIP, Busenitz et al
OP strateegia : disain, planeerimine/kontroll, uuendus Funktsioonid: PõhiArendus , müük/turundus, operatsionn(toetus, tarne) IT, finants Tugi Protsess Sisend väljund Supi keetmine: Sisend: isu,kohustus, oskus, milline?, tähtaeg Resurss: kokk, materjal, kes teeb, etc. Kontroll mehanism: et protsess toimub korrektselt, retsept Väljund: supp, tagasiside(sisend) ISO kvaliteedi standard Korralduse pool sama, tehnoloogi erinev. Typology of OP Tootmise hulk madal kogus(ei kordu, oma hind kõrgem) Erinevus suur(protsess paindlik, keerulised, kliendi vajadus arusaadud/rahuldatud, omahind kõrge) : madal(efektiivsus, standardiseeritud) Nõudlus kõigub palju (peab suutma planeerida, paindlikkus) Läbinähtavus madal(kerge standardiseerida, ei nõua suhtlemisoskust, klient ootab kauem) Et aru saada, kus me oleme, mida peab rohkem tegema, kas tulemus on see, mida soovisime.
struktuurist ja kultuurist tulenevad tugevused ja nõrkused, pidevalt muutuvate väliskeskkonnast tulenevate võimaluste ja ohtudega on... - strateegia 15. Igapäevase otsustamise suunised, mis ühendavad strateegia formuleerimise selle elluviimisega - poliitika 16. Suurel äriühingul on neljatasandiline hierarhiline strateegia see ei kuulu: Omanikkonna-organisatsiooniline-äri-funktionaalne strateegia 17. Ei kuulu ,,Wahl's Ownership Typology" alla - Idealist-Humanist (IDEHU) 18. Integreeritud äriühingute valitsemine (New Corporate Governance) põhineb nn. pööratud KISS printsiibil - keep it controlled, integrated, strategic and situational
Innovation as a moving target The linear model and alternative approaches; innovation research "generations" ● The linear model (Kline and Rosenberg, 1986): Research (science) → development → production → marketing Problems: ● Generalising a chain of causation that only holds for a minority of innovations – disregarding important inputs (e.g. users’ experience) ● Ignoring feedback loops between the stages of the process Typology of innovations 1. New product or service (product innovation): “This includes significant improvements in technical specifications, components and materials, incorporated software, user friendliness or other functional characteristics.” Oslo Manual 2005 The most innovative companies: Google, Amazon, Apple, Samsun, Tesla 2. Changes in production methods (process innovation): “is the implementation of a new or significantly improved production or delivery method
x esineb koos millegi meeldivaga) · Kaastundele rõhumine · Meie-tundele rõhumine · Sõnavalik hoiakute kujundamiseks · Mõjustatava aktiivsus · Vastandusefekt argumentatsiooniga tutvumine · Välisoht · Emotsioonide tekitamine · Aususe mulje · ,,Uksega näkku" · ,,Iga sent aitab" Marwell ja Schmitt'i tüpoloogia (compliance-gaining typology) (Perloff, 1993) Lubadused kui teed X, siis võidad Y Ähvardus karistusele viitamine (kui ei tee X, siis ei saa Y) Eksperdiks olemine (pos) - nt loomulikule asjade käigule viitamine (kui teed X, siis järgneb tasu, nt. saad parema töökoha) Eksperdiks olemine (neg) sama; viidatakse neg tagajärgedele (keegi teab, mis siis juhtub) Meeldimine enne palve esitamist inimese viimine vastavasse meeleollu, seisundisse Eelnevalt millegagi tasustamine järgneb vastuteene küsimine
y What are the current and future needs of customers and potential customers of this business? y What are the distinctive capabilities or unique competence that will give us competitive advantage in meeting these needs now and in the future? y What in broad terms needs to be done to secure the future of our business? 16. Tüpoloogia kohta oli mingi küsimus veel minuarust, äkki seal see Friedman oligi kuidagi sees? Ownership typology Wahli doktoritöö x Humanistlik-Traditsiooniline: (HUSTA) x Modernistlik (MODERN) x Pragmatistlik-Materialistlik (PRAMA) x Idealist (IDEA) Sidusgruppide teooria Sidusgrupi vaadet väärtusloomele esindab Freeman'i (1984) sidusgruppide teooria (stakeholder theory). Sidusgruppide teooria kohaselt eeldatakse, et väärtused on tingimata ja selgesõnaliselt äri tegemise osa, lükatakse tagasi lahususe tees (separation thesis)
Arvutimorfoloogia Heiki-Jaan Kaalep Tarmo Vaino Heli Uibo Indrek Hein Ülle Viks Eesti morfoloogia uurijaid Morfoloogia vanas kirjakeeles Külli Habicht Pille Penjam Kristiina Ross Kasutatud kirjandus Ehala, Martin. 1997. Eesti keele struktuur. Tallinn. Erelt, Mati, Tiiu Erelt, Kristiina Ross. 2000. Eesti keele käsiraamat. Tallinn. Haspelmath, Martin. 2002. Understanding morphology. London. Karlsson, Fred. 2002. Üldkeeleteadus. Tallinn. Whaley, Lindsay. 1997. Introduction to typology. The unity and diversity of language. London, New Delhi. Mõisted, mida tuleb teada Aglutinatsioon Morfeem Allomorf Morfofonoloogia Analüütiline väljendusviis Muuttüüp Astmevaheldus Paradigma e vormistik Fleksioon e fusioon e tüvevaheldus Polüsünteetiline keel Grammatiline tähendus Prefiks Infiks Sufiks Isoleeriv keel
eluasemesektorile eraldatud ehitamise või haldamise abirahadele. Ta võib eluasemeturul ebaõnnestuda, sealt lahkuda, sest tegemist on projektiga. Eraomanikust investor otsib võimalust teenida edukate kinnisvaratehingute arvel. Buumiajal ilmuvad välja. Tegu on klassikalise kinnisvara ost-müük tehinguga. 14. Kodutuse tüpoloogia Elanike rühmadele keskendutakse ühena Euroopas rakendatava elamistingimuste parandamist vajajate tüpoloogia ETHOS (European typology on Homelessness and housing Exclusion 2007) alusel, mis juhib tähelepanu neljale elanikerühmale, kelle elamustingimustega tuleb tegeleda: peavarjuta (rooflessness) avalikes kohtades või varjupaikades ööbivad isikud koduta olek (houslessness) naiste varjupaikades, põgenikelaagrites, institutsioonides (vangla, hooldekodu, haigla jms), toetatud elamisel jm olevad kliendid ebakindel eluase (insecure housing) sunnitult vanemate, sõprade, tuttavate juures
rohkem tähelepanu objektide arvule. 18. Kaasaegse keeletüpoloogia sünd. Greenberg. Tänapäeva keeletüpoloogia põhiteemad. Kaasaegse keeletüpoloogia eelkäijad olid Humboldt jt 19. saj saksa keeleteadlased, kes erinevalt praegusest uskusid, et keele struktuur on põhjuslikus seoses rahva vaimuga. Neilt on pärit ka keelte esimesed tüpoloogilised liigitused. Huvi kandus terviktüpoloogialt (holistic typology) osalisele (partial), hakati süvitsi uurima mingit konkreetset kategooriat eri keeltes. Joseph Greenberg (alates 1954, USA)- andis tüpoloogiale statistilise (objektiivse) mõõtme. Laiendas tüpoloogiat süntaksi valdkonda. Loetles hulga universaale, nt Greenbergi universaal nr 2: prepostitsioonikeeltes on genitiivatribuut peaaegu alati pärast peasõna, postpositsioonikeeltes peaaegu alati enne. Tänapäeva keeletüpoloogia: tänapäeva keeletüpoloogia on funktsionaalse keeleteaduse
No Human is mortal Aristotle is a human Therefore, Aristotle is not mortal. The validity of an argument does not guarantee the truth of its conclusion. An argument is Sound if it is valid and has (all non-superflous) true premises. Sound = Valid + (all) true premises It is important to remember the difference between valid and sound argument. A sound argument must have a true conclusion! Typology of deductive arguments The form of an argument The form of an argument is its structure of pattern of reasoning. All Birds are Animals A=Birds All A are B All Swans are Birds B=Animals All C are A Therefore, All Swans are Animals C=Swans Therefore, All C are B In this example, the form of the argument was obtained by the substitution of letters (A, B, C) in the place of the terms (groups of things)
languages, the theory and methods of teaching Russian as a foreign language, and area studies. Division of Theoretical and Applied Linguistics aims at giving students profound knowledge in the field of linguistic theory. The core courses include mathematics (mathematical language, probability models, mathematical statistics, information theory and coding, algebra, logic, mathematical theory of grammar) and linguistics (the theory of language structure, comparative linguistics, language typology, psycholinguistics, sociolinguistics; applied linguistics including speech and text processing, quantitative linguistics, modern applied linguistics). History of the Department Russian philology was not studied as an independent academic discipline until 1945, yet from the very beginning of the faculty's existence there were courses in Russian studies on offer for students of Slavic studies. In the 1922/1923 academic year, an independent Section of Russian
saj saksa keeleteadlased, kes erinevalt praegusest uskusid, et keele struktuur on põhjuslikus seoses rahva vaimuga. Neilt on pärit ka keelte esimesed tüpoloogilised liigitused ja arutlused keelte olemusliku erinevuse üle. 20. saj teine pool • Strukturalismi mõjul kadus ajaloolise arengu käsitluse kohustus ja ettekujutus otsesest seosest keele struktuuri ja mõtlemise vahel (keel on autonoomne märgisüsteem). • Huvi kandus terviktüpoloogialt (holistic typology) osalisele (partial), hakati süvitsi uurima mingit konkreetset kategooriat eri keeltes. • Sapiri ja Whorfi arvamustesse keelelise relatiivsuse kohta hakati 20. saj teisel poolel suhtuma skeptiliselt või isegi irooniliselt, kuna seda on väga raske või võimatu tõestada. • Joseph Greenberg (alates 1954, USA) andis tüpoloogiale statistilise (objektiivse) mõõtme. • Kasutas ära Praha strukturalistide implikatsioonilise universaali käsitluse (nt: kui keeles on 1 frikatiiv, siis
virtuaalmeeskonna suurenemine võib nõuda olulisi muudatusi esialgsetes kokkulepetes. Kokkuvõttes alati tasub investeerida algustesse, sest need määravad töö eduka kulgemise ja lõpptulemuse kvaliteedi! 88 VIIDATUD ALLIKAD Ashkenas, R., Ulrich, D., Jick, T., Kerr, S. 2002. The boundaryless Organization: Braking the Chains of Organizational Structure. John Wiley & Sons, Inc. Bell, B.S. Kozlowski, S.W. A typology of virtual teams. Group & Organization Management, March 2002, Vol. 27(1), pp.14-49. Brewster, C., Mayrhofer, W., Morley, M. 2004. Human Resource Management in Europe: Evidence of Convergence? Elsevier. Brod, C. 1984. Technostress: the Human Cost of the Computer Revolution, Addison- Wesley, Reading, MA. - Sami, L.K., Pangannaiah, N.B. ``Technostress'': A Literature Survey on the Effect of Information Technology on Library Users. Library Review, 2006, Vol. 55 No. 7, pp. 429-439, vahendusel.