Põhjaosa jäätub paariks kuuks. Selle hoovused kulgevad enamasti vastupäeva, kuid madalas põhjaosas sõltub nende suund peamiselt tuulest ja jõgedest. Vesi on väga reostunud. Üheks põhjuseks võib nimetada jõed, mis toovad liiga palju heiteid Kaspia merre. Auramine ületab sademete hulga. Elustik ning majandustegevus Kaspia meri on tähtis kalapüügimeri, sest seal elab 133 erinevat liiki kalu. Eriti oluline on veekogu tuurlaste püügikohana. Sealt püütakse ka koha, vobla, tülka ning hülgeid. Kaspia mere põhjast ammutatakse ja töödeldakse naftat ning maagaasi. Kaspia meri on hea koht kaluritele. Kaspia mere rannikul toodetakse keedusoola, lubjakivi, savi ja liiva. Samuti püütakse sealt ohtralt kalamarja. Praami- ning laevaliiklus Olemas on laevaliiklus. Sealhulgas ühendus jõgede ja kanalite kaudu olemas ka Musta, Valge, Aasovi ja Läänemerega.
Ohustatud liigid Atlandi tuur Acipenser sturio Roheline kaksikhammas Dicranum viride Atlandi tuur Atlandi tuur ehk tuur ehk läänetuur (Acipenser sturio) on kala tuurlaste sugukonnast. See on üks Euroopa suurimaid kalu. Tuura rahvapäraste nimede seas on tuurakala, tuurkala, tüdi, sammikala, samb ja tüürakala. Välimus Kiilukujuline lamenenud pea. Silmad on väiksed, pisut ovaalse kujuga, messingkollase vikerkestaga. Suu väga väike. Tavaliselt 1...2 m pikkune. Kaalub keskmiselt 150 kg. Kere on piklik. Keha paistab viietahuline. Palju väikesi rombikujulisi luunaaste
kandiline ja ujukiteks on neil metallist või plastmassist anu mad. • Sumpkalakasvandused rajatakse kohtadesse, kus vesi on ranna lähedal piisavalt sügav (ranna lähedal selleks, et hõlbustada teenindamist – söötmist, asustamist, välja püüki), vee vool (hoovus)kannab ära läbi sumba vajuva kalasõnniku ja söödajäägid, vee temperatuur on soodne ja ala on kaitstud suuremate tormide eest. Vikerforelli kasvatamine sumbas Saaremaa rannikul Tuurlaste ja vikerforellikasvatuse sumbad Eesti SEJ soojaveelises väljavoolukanalis 9. 11 BASSEINID BASSEINID Basseinid ehitatakse väikeste ja korrapärastena tehismaterjalist (betoonist, metallist, plastust, kilest), vahel isegi puidust või niiskuskindlast vineerist. Valdavad on kerged, hästi teisaldatavad, kergesti monteeritavad ja puhastatavad klaasplastust või PVC –kilest basseinid.
b. Konservis on soola kontsentratsioon liiga suur c. Kala liik ei ole sobiv konserveerimiseks 16.Segasoolamine on a. Soolamismeetod, kus iga päev segatakse soolatavaid kalu puust labaga b. Soolamismeetod, kus kasutatakse kuivsoola ja soolvett c. Soolamismeetod, kus soolatakse koos erinevat liiki kalu 17.„Kaaviar“ on a. Punane kalamari b. Helehall kalamari c. Must kalamari 18.„Kaaviari“ valmistatakse a. Soomkalade marjast b. Siiglaste marjast c. Tuurlaste marjast 19.Tarrendtoodete peamiseks riknemise põhjuseks on a. Halofiilsed bakterid b. Pärmseened c. Hallitusseened 20.Suitsutusprotsessi juures on laagerdamine vajalik a. Et kalalt nõrguks liigne vedelik b. Et oodata/tagada suitsutuskambri valmisolekut c. Et lihas hakkaksid toimuma ensümaatilised protsessid 21.Mida vanem on kala, seda rohkem sisaldab ta liha a. Vett b. Valku c. Rasva 22.Haug on a. Väherasvane kala b. Poolrasvane kala c. Rasvane kala 23
Ta on Eestis arvatud II kaitsekategooriasse (2012). II kategooria taim: Roomav akakapsas on akakapsa perekonda ja huulõieliste sugukonda kuuluv taimeliik. Eestis looduslikult väga haruldane. III kategooria seen: Sarvklavulinopsis ehk sarvharik on seeneliik. Ta on Eestis arvatud III kaitsekategooriasse (seisuga 2012). Eestis võib teda leida loometsadest ja -põõsastikest ning salumetsadest. III kategooria selgroogne: Atlandi tuur ehk tuur on kala tuurlaste sugukonnast. See on üks Euroopa suurimaid kalu. Atlandi tuur elab Euroopa rannikuvetes. Mõned on ületanud Atlandi ookeani ja jõudnud Põhja-Ameerikasse. Tuur esineb ka Eestis, kuid on Läänemeres haruldane. Ta elab rannalähedases madalas merevees, jõgede suudmealadel ja jõgedes. III kategooria selgrootu: Väike pisitigu on teoliik. Ta on Eestis arvatud III kaitsekategooriasse (seisuga 2012). III kategooria sammal: Pikk lõhnasamblik on samblik.
Omastatakse organismi poolt paremini ja täielikumalt. · Rasvad ei lahustu vees(on veest kergemad), lahustuvad aga hästi bensiinis, eetris, tärpetinis. · Rasvad on vitamiinide A, D ja E ( ka aroaatselt lenduvate ainete) headeks lahustajateks. · Rasvu leidub suurel hulgal õlitaimede (päevalill, lina, kanep, sinep jt) seemnetes, pähklites ja sojas. · Loomsetes toiduainetes on enam tasvu piimas, rasvase loomade lihas, mõned kalad(lõhilaste, tuurlaste, karplaste) ning mereloomade (vaalad, delfiinid) lihas. Vitamiinid · Vitamiinid on erilised orgaanilised ained, milleta ükski elav organism ei saa eksisteerida. · Vitamiinide puudus organismis põhjustab mitmesuguseid haigestumisi. · Vitamiinide tähtsamaks omaduseks on nende lahustuvus vees või rasvas. · Vees lahustuvad vitamiinid on: B1, B2, C, PP · Rasvas lahustuvad vitamiinid on: A, D, E, K · Sõltuvalt temperatuurist liigitakatse vitamiinid:
näiteks III IV Hargnenud kiirete arvu piirid araabia numbritena näiteks (15) 16 21 (22) - sulgudes on väga harva esinevad arvud Karpkala D III-IV (15) 16 21 (22) 2.2 Meristilised tunnused ja nende tähtsus Lisaks uimekiirtele ja küljejoonesoomustele on kaladel ka teisi loenduvaid tunnuseid, mida nimetatakse meristilisteks: 1. Lõpuspiid 2. Püloorilised ripikud 3. Selgroolülid 4. Neeluhambad 5. Poised 6. Tuurlaste kilbised Meristilised tunnused on tihti heaks diagnostiliseks näitajaks süstemaatikas ja kalade määramisel. Bilateraalsete loendatavate tunnuste paariliste uimede kiirte, küljejoone 11 soomuste, lõpuspiide, genipooride jt loendamise abil võib hinnata kalade arengu stabiilsust nn fluktueeruva asümmeetria hinnangu kaudu. Pilt 11. Kalade suu kuju.( www.ebu.ee/esitlus/Kalad2.ppt) 2
püügiajast, mis kestab küll terve aasta aga maitsvam on liha 22 kanamunaga. Koor on 2-3 mm paks ning avatakse toorelt külmal perioodil. puuriga ja keedetult nt rauasaega, puhastatuna võib koort kasuatada sisustuselemendina. Keeb ligi 2 tundi. K Kaaviar haruldane ja kallis soolatud tuurlaste kalamari, parim serveerimistemperatuur on 10°C. Värvuselt must või hallist tumepruunini. Suurimad tarnijad Venemaa ja Iraan. Kalmaar soolaveekogus elav peajalgne, torpeedokujulise keha ja kahe suure uimega tagaosas. Nahk on punakaslinna, liha valge. Neid võib hautada, praadida ja grillida ning kalmaaritindi abil pasta või risoto mustaks värvida. Kanapee väike suupistevõileib, läbimõõduga u 4cm,
195. Luukaladel puudub ujupõis vale 196. Luukalade südames on venoosne veri 197. Paljudel luukaladel esinevad poised. Need on maitsmis- ja kompimiselundid 198. Võrreldes kõhrkaladega on luukalade aju palju täiuslikum vale 199. Luukalade hulgas esineb mõnedel liikidel lõimetishoole (järglaste kaitsmine) õige 200. Kõige suurem tuurlane on Huso huso beluuga 201. Kõige pikema elueaga tuurlased on Huso huso 100a. beluuga 202. Kuidas nimetatakse tuurlaste inimtoiduna hinnatud marja? Kaaviar 203. Missuguse tuurlase marjaga maksis Narva linn 17. saj. kõik maksud Rootsi kuningale atlandi tuura 204. Räim on Läänemere endeem. Mida see tähendab? Levinud ainult Läänemeres Taani väinast ida pool endeem = ainult ühes piirkonnas levinud liik 205. Hariliku heeringa 3 alamliiki: SbSp. Clupea harengus harengus atlandi heeringas SbSp. Clupea harengus embras balti heeringas ehk räim
4 · Hargnemata kiirte (nii ogakiirte kui lülistunud kiired kokku) arvu piirid rooma numbrina, näiteks III-IV · Hargnenud kiirte arvu piirid araabia numbritena, näites (15)16-21(22) sulgudes olev arv märgib väga harva esinevaid arve. Karpkala: D III-IV (15) 16-21 (22) Meristilised tunnused loendatavad tunnused: uimekiired, küljejoonesoomused, lõpuspiid, püloorilised ripikud, selgroolülid, neeluhambad, poised, tuurlaste kilbised. Meristilised tunnused on sageli heaks diagostiliseks näitajaks süstemaatikas ja kalade määramisel. 4. Kalade luustik (peamised luud, kolju, jäsemete toes, selgroog ja selle ehitus), lihased (lihaste tüübid) ja katted (nahk, soomused, nende tüübid). Selgroog ja roided: · Haidel kõhrest toes; · Tuurlastel osaliselt luustunud seljakeelik; · Luukaladel tõelised selgroolülid, mis moodustavad selgroo. Selgroog jaguneb keha- ja sabaosaks
· 3 peamiselt karpkalakasvandust: Haaslava, Ilmatsalu, Kuldre. · 2 üksnes looduslike vete kalavarude rikastamiseks lõhelaste asustusmaterjali kasvatavat kasvandust: Põlula Kalakasvatuskeskus, Õngu Noorkalakasvandus. Põlula Kalakasvatuskeskus on Eesti ainus riiklik kalakasvandus, mis on Keskkonnaministeeriumi allasutus. · Üks kinnise veekasutussüsteemiga angerjakasvandus Võrtsjärve ääres: AS Triton PR. · Tuurlaste (siberi tuura) kasvatamisega Eesti Soojuselektrijaama jahutusvee kanalis tegeleb AS Störfisch. · Mitmed kasvandused tegelevad muu kõrval eksootiliste kalade kasvatamise katsetega - paalia, tilaapia, triipahven, siig Kalakasvatsliku taastootmise eesmärgil tegelevad Eestis · Angerjakasvandus, mida on Eestis ainult üks- OÜ Triton. (Võrtsjärve ääres). · Õngu- Meriforell (Hiiumaa) · Põlula- Meriforell, jõeforell, lõhe (Kunda jõe ääres)
Söödav mereelukas peajalgsete klassist. Nende pehme keha on kaetud nahaga. Kui nahk eemaldada, paljastub valge liha. Peale kere on söödavad ka haarmed. Kalmaare võib nii praadida, grillida kui ka hautada, suuremaid isendeid ka erinevate segudega täita. Pikaajaline kuumutamine muudab kalmaari kummiseks ja sitkeks. Kalmaaritindi abil saab mustaks värvida pastasid ja risotosid. 9.7 Kaaviar Kaaviar on soolatud kalamari. Enam kasutatakse punast (lõhilaste kalamari) ja musta kaaviari (tuurlaste kalamari). 33 10 Kasutatud allikad 1. www.kokaraamat.ee 2. http://eope.ehte.ee/selvelauad/ 3. http://www.eestitoit.ee/ 4. www.fiskars.ee 5. http://soolpipar.wordpress.com/urdid/ 6. http://zuhkrusai.blogspot.com/ 7. www.knorr.ee 8. www.lafier.ee 9. www.annaabi.ee 34
Samal ajal on vajalik ka maskeerumine vaenlaste või toiduobjektide eest seetõttu on kehakuju ka vastav d. eluviisile. Põhjakaladel on lamendunud või usjas kehakuju. Kehakuju muutub elutsükli e. looksul olenevalt vanusest ja sugulise küpsuse staadiumist. Meristilised tunnused loendatavad tunnused: uimekiired, küljejoonesoomused, lõpuspiid, püloorilised ripikud, selgroolülid, neeluhambad, poised, tuurlaste kilbised. Meristilised tunnused on sageli heaks diagostiliseks näitajaks süstemaatikas ja kalade määramisel. f. Kalade kehaosade proportsioonid ehk plastilised tunnused suhtelised mõõdud kala suuruse suhtes, mis muutuvad olenevalt kala vanusest, toitumisest, sugutsükli staadiumist jne. Näitkes paremini g. toitunud kala keha kõrgus ja paksus võib olla suurem kui nälginud kalal, viimasel on aga h
annaabi.ee 
