PSYCHOLOGY PART 1: CORE Biological level of analysis Outline principles that define the biological level of analysis. 1) Behavior can be innate, because it is genetically based. Evolution may play a key role in behavior. 2) Animals may be studied as a means of understanding human behavior. 3) There are biological correlates of behavior. Cognitions, emotions and behaviors are products of the anatomy and physiology of our nervous and endocrine system. Explain how principles of the biological level of analysis may be demonstrated in research. 1) Correlational studies: Study by Buss, who hypothesized that across cultures, men will prefer to marry younger women because of greater reproductive capacity and women will place greater value on a potential mate's earning potential to provide survival advantages. This evolutionary hypothesis was tested in 37 cultures by sending out questione...
Rakk Rakuteooria on vaadete süsteem, mille kohaselt kõik organismide (nii loomade kui ka taimede) elundid ja osad koosnevad rakkudest. Selle kohaselt on rakud elu kõige väiksemad vormid (üksik rakk suudab toime tulla kõikide eluks vajalike funktsioonidega), seega kõike, mis pole rakk või rakkudest koosnev (näiteks viirus), ei saa lugeda elusaks. Rakuteoorial on kolm peamist komponenti : kõik elav koosneb rakkudest, rakud on kõige väiksemad elavad osakesed ja kõik rakud tulevad varem eksisteerinud rakkudest. Raku ehitus Bakteritoksiin - mõnede bakterite poolt sünteesitav mürkaine. Bakteritoksiinid põhjustavad inimesel haigusi. Biotehnoloogia - rakendusbioloogia haru, mis kasutab mitmesuguste organismide elutegevusega seotud protsesse inimestele vajalike ainete tootmiseks. Biotõrje - üht liiki isendite arvukuse piiramine teist liiki organismide abil. Rakendatakse eelkõige taimekasvatuses kahjurputukate, aga...
Sissejuhatus Kreeklaste titaan Kronos ehk roomlaste Saturn oli Zeus-Jupiteri isa. Saturn, kes omal ajal oli troonilt tõuganud maailma looja, Uranuse, ei olnud kõrgemate olendite hulgas kuigi populaarne. Oma trooni kindlustamiseks sõi Saturn ära oma lapsed. Jupiteri asemel aga sokutati talle eineks kivi. Hiljem vabastas Jupiter vennad ning võitis sõja titaanide vastu. Ja nüüd liigubki Saturn taevas teistest kaugemal, liigub aeglaselt, olles täis kibestumist tänamatu maailma vastu. Saturn paistab Maalt kui hele kollane täht. Kosmosesondid on toonud uut teavet selle värvika planeedi kohta, millel on hämmastav rõngaste süsteem ja suur kuupere.Suuruselt on ta teine ja Päikese poolt kuues planeet Päikesesüsteemis. Saturni keskmine kaugus Päikesest on 9,54 astronoomilist ühikut. Saturn on nagu omaette miniatuurne plannedisüsteem, kus on isegi asteroidi vööndid- rõngad. Ainult, et süsteemi valitseja pole täht. ...
hirmu. Tänapäeva teadmiste juures aga kasutavad teadlased sellealast informatsiooni kui olulist infoallikat teiste taevakehade koostise ja ka maailmaruumi kohta. Antud 2 referaadis antakse ülevaade meteoriitidest, nende koostisest ja kraatritest Eestis. Samuti käsitletakse komeete ja asteroide. Meteoriidid 1. Üldiseloomustus Meteoriidid on asteroidide ja komeetide tuumast väiksemad kehad. See on ka Maa pinnale langenud meteoor või asteroid, mis on peale kokkupõrget alles jäänud ning mis on 3 pärit planeetide vahelisest ruumist. Meteoriit saab alles siis öelda, kui ta on langenud juba maa pinnale. Kuni viimase ajani olid meteoriidid ainsad vahendid kosmiliste tahkete kehade keemiliseks uurimiseks. Üldjuhul on meteoriidid ümara kujuga. See on sellepärast, et teravad nurgad ja
9A Valgus kiirgub ja neeldub aatomis. Valguslaine muutuv elektriväli sunnib aatomis olevat elektroni võnkuma, suurendades nii selle energiat. See tähendab, et valgus neeldus aatomis: valguslaine energia muutus elektroni ja tuuma vastastikmõju energiaks . Kui elektroni energia suureneb, siis elektron läheb tuumast kaugemale. Seda protsessi nimetatakse ergastamiseks. Siin on analoogia mehaanilise potentsiaalse energiaga: mida suurem on keha potentsiaalne energia, seda kõrgemal Maa kohal keha asub. Selleks, et keha tõsta mingile kõrgusele, peavad välisjõud tööd tegema. Aatomis olevat elektroni võib võrrelda ka sulguriga uksega. Kui ukse lahti lükkame, teeme tööd ja suurendame ukse energiat (analoogia valguse neeldumisega).
Neutronid elektriliselt neutraalsed osakesed, mis vastavalt suurendavad tuuma massi. Massiarvuks nimetatakse prootonite ja neutronite koguarvu A=Z+N. Isotoobid erinevad aatomite tuumad või aatomite vastavate tuumadega, ühes elemendis. Tuumajõud prootonite ja neutronite vahel tõmbuv jõud ehk Nim. Tugevaks vastastikjõuks. Seoseenergiaks nimetatakse energiat, mis oleks vaja osakesele anda, et teda täielikult tuumast vabastada. Seda mõõdetakse elektronvoltides, tuuma puhul (MeV) -Radioaktiivsus ainest eralduvad mingid kiired osakesed ehk kiirgus. Plancki valem E-hf -lagunemine np+ + e- +v-. - lagunemisel paiskub tuumast välja -osake. Rikutakse stabiilsuse teist tingimust. Tuumast eraldub: -lagunemisel paiskub tuumast välja - osake ehk kiire elektron. Tähis e-. Tuumas massiarv jääb samaks kuid laeng suureneb ühe võrra.
hf = E k E n . Energia on määratud täisarvuga n, mida nimetatakse peakvantarvuks. Joonisel on toodud vesiniku aatomi esimesed orbiidid ja valguse kiirgumine ja neeldumine vesiniku aatomis. Bohri teooria seletas hästi küll vesiniku kiirgusspektrit, aga mitte teiste elementide omi. Hilisemad täpsemad aatomimudelid, mis kasutavad rohkem kvantarve ja teisi mõisteid kui Bohr kinnitavad, et Bohri poolt arvutatud elektronide orbiitide raadiused on kõige tõenäosemad kaugused tuumast ja elektronide energia oleneb ka teistest suurustest, mida nimetatakse orbitaalkvantarvuks, magnetkvantarvuks ja spinniks. On kindlaks tehtud, et ühes aatomis ei saa olla kahte elektroni täpselt ühesuguste kvantarvude komplektiga. Seda printsiipi nimetatakse tõrjutusprintsiibiks ehk Pauli (W. Pauli) printsiibiks. Aga jutt elektroni hüpetel tuumale lähemale või sealt kaugemale ja sellega kaasnevast energia kiirgumisest või neeldumisest vastab tõele. Valguse kiirgumine ja neeldumine
koostisosadeks. Ahelreaktsioon reaktsioon, kus reaktsiooni saadus põhjustab uue reaktsiooni. Thomsoni aatomimudel aatom koosneb ühtlaselt jaotunud positiivsest elektrilaengust ja negatiivse elektrilaenguga elektronidest, mis selles liiguvad. Rutherfordi aatomimudel aatom koosneb positiivselt aatomituumast ja elektronkattest, mis sisaldab ümber tuuma tiirlevaid elektrone. Bohri aatomimudel aatom koosneb positiivse elektrilaenguga tuumast ja elektronidest, mis tiirlevad ümber tuuma kindlatel orbiitidel. Bohri postulaadid 1)elektron liigub aatomis ainult teatud kindlatel lubatud orbiitidel, lubatud orbiitidel liikudes elektron ei kiirga, 2)elektroni üleminekul ühelt lubatud orbiidilt teisele aatom kiirgab või neelab valgust kindlate portsjonite, kvantide kaupa. Aatom kiirgab energia kvandi elektron läheb kõrgemalt orbiidilt madalamale. Aatom neelab energia kvandi elektron läheb madalamalt orbiidilt kõrgemale.
Aatom ja aatomituum 1. Mis on mudel? Mudel on lähend tekelikusele 2. Kirjelda Rutherfordi aatimimudelit aatom koosneb elektrilaengut kandvast tuumast ja selle ümber liikuvatest elektronidest 3. Mille poolest erineb nüüdisaegne aatomimudel eelnevatest? Elektronid ei tiirle nagu planeedid ümber Päikese, vaid moodustavad tuuma ümber teatava kuju ja tihedusega elektronpilve. 4. Sõnasta Bohri postulaadid ● elektronid on aatomis teatava kindla energiaga olekutes ehk kindlatel energiavoodel ● Elektroni üleminekult ühelt energiavoolt teisele aatom kiirgab
MÕISTED: 1. Keemiline element kindla aatominr-ga aatomite liik. 2. Aatom üliväike aineoskane, koosneb tuumast ja elektronidest. 3. neutron negatiivse laenguga tuumaoskake. 4. prooton positiivse laenguga tuumaoskake. 5. elektron üliväike neg. laenguga osake, mis moodustab aatomis tuuma ümbritseva elektronkatte. 6. tuumalaeng aatomi tuuma pos.laeng; prootonite arv tuumas. 7. massiarv tuumaosakest arv aatomituumas; tähis A 8. istroopid keemilise elemendi teisendid, millel on ühesugune prootonite arv(tuumalaeng), kuid erisugune neutronite arv (ja massiarv). 9
jpg Kuna on teada, et kiirendusega liikuv elektrilaeng, aga ringjoonel liikuv elektron täidab seda tingimust, peab kiirgama elektromagnetlaineid – näiteks valgust. Enamik aatomeid aga enamuse ajast valgust ei kiirga. Neid postulaate oli vaja, sest tollaste teadmistega polnud võimalik kujunenud vastuolusid aatomi ehitusega seoses lahendada. Siis sõnastaski Bohr oma postulaadid mille kohaselt võivad elektronid tiirelda vaid tuumast kindlatel kaugustel asuvatel orbiitidel, millest igaühele vastab kindel energia. Sellistel statsionaarsetel orbiitidel, millest igaühele vastab kindel energia. Sellistel statsionaarsetel orbiitidel liikuvad elektronid elektromagnetlaineid ei kiirga. Postulaatide kohaselt kiirgab aatom ka valgust (elektromagnetlaine kvandi – footoni) kui elektron temas läheb suurema energiaga orbiidilt madalama energiaga orbiidile, kui elektron läheb madalama
Planetaarne aatomimudel on nagu päikesesüsteem, keskel on tuum ja ümber tiirlevad elektronid elektronkihtidel. 3. Sõnasta Bohri postulaadid! 1. Elektron liigub aatomis ainult teatud kindlatel "lubatud" orbiitidel. Lubatud orbiitidel liikudes elektron ei kiirga. 2. Elektroni üleminekul ühelt lubatud orbiidilt teisele aatom kiirgab või neelab valgust kindlate portsjonite, kvantide kaupa. 4. Selgita alfa, beeta ja gamma lagunemise! -Alfalagunemine - aatomi tuumast eraldub heeliumi tuum ja tekib uus keemiline element mille järjekorranumber on 2 võrra väiksem -Beetalagumine - aatomi tuumas muutub üks neutron prootoniks, mille tulemusena eraldub elektron - Tekib uus keemiline element, mille järjekorranumber on 1 võrra suurem. -Gammalagunemine - Tekib prootonite ja neutronite ümberkujutumisel aatomituumas. Suure energiaga kiirgus. 5. Iseloomusta aatomi tuuma! - Keemilise elemendi määrab ära prootonite arv aatomi tuumas.
Bohr: I aatom võib viibida püsivalt ainult kindla energiaga olekutes, mis moodustavad diskreetse rea, st et elektron võib viibida ainult kindlatel kaugustel aatomi tuumast. II elektroni lubatud orbiidi raadius on määratud tingimusega, et elektroni impulsmoment võib omada ainult väärtusi täisarv korda Plancki cons. III aatom kiirgab, kui elektron läheb kõrgemalt nivoolt madamale ja neelab energiat madalamalt niv kõrgemale minnes. DeBroglie: dualism on mateeria omadus, st elektron võib käituda osanähtustes kui osake või lainetus. Mikrom osakeste käitum: juhuslikkus, määramatus ei saa asukohta kiirust
Toimub tuumas, tuumapiirkonnnas, kloroplastides, mitokondrites. Replikatsioon etapid: · Ensüüm keerab DNA lahti ja lõhub vesiniksidemed. · Teine ensüüm sünteesib mõlema DNA ahelaga komplementaarsed uued DNA ahelad. · Replikatsioon lõppeb kui mõlemalt DNA-ahelalt on sünteesitud uus DNA molekul. DNA transkriptsioon Toimub rakutuumas, saadakse DNA nukleotiidide järjestusele vastav mRNA nukleotiidne järjestus. Valmis mRNA väljub tuumast tuumapooride kaudu. mRNA liigub valgu sünteesi kohta (ribosoomidesse). mRNA sisaldab informatsiooni mingi valgu kohta. RNA sünteesitakse komplementaarsuse alusel. Transkriptsiooni etapid: · Lisandub ensüüm RNA-polümeraas. · RNA-polümeraas seondub DNA ahela promootor piirkonnaga. · Ensüüm keerab DNA biheeliksi lahti. · RNA-polümeraas sünteesib ühe DNA ahela lõiguga komplementaarse RNA molekuli.
Tuumafüüsika. Põhifaktid:*Aatomid koosnevad + metall-leht kaitseb, tekib lagunemisel, kui elektron lendab laenguga tuumast ja selle ümber kihtidena paiknevatest välja tuumast ja tuumast muutub prooton kiirgus- elektronidest* 99,95% aine massist asub tuumades *1mm elektromagnetlainetus, kõige läbitungivam. Teke a) koosneb pikkusel lõigul mahub 10milj keskmist aatomit *Tuumad on lagunemistega b)koosneb mõnede lagunemistega c) aatomitest kuni 100 000korda väiksemad. Seda tõestas eraldub radioakt. ainetest, kui nukleonid lähevad suure inglise füüsik Ernest Rutherford
ühe tugevalt kõigile nukleonidele. Tuum koosneb positiivselt laetud prootonitest ja laenguta neutronitest. Tuuma koostisosi nim nukleonideks. Laengu arv Z näitab prootonite arvu tuuma samas ka prootonite arvu ja ka elektronide arvu, tuumalaengut. Massiarv näitab tuuma massi ja prootonite ja neutronite arvu A=Z+N. Radioaktiivsuseks nim tuuma võimet kiirata. -lagunemine tekib, kui tuum on väga suur ja tuumajõud ei jõua seda koos hoida. Tuumast eralduvad 42He- osakesed. On kõige väiksema läbimisvõimega kiirgus. - osake liigub magnetväljas lõunapooluse suunas. -lagunemine: et täita tühja kohta prootonite energia tasemes, muutub neutron prootoniks, lisaks eraldub elektron ja neutraalne osake antineutriino. Tekkinud elektron lahkub tuumast. Läbimisvõimelt keskmine nt ei läbi puitu. Magnetväljas liigub põhjapooluse poole. N=p++e-+antineutriino.
4.Millal aatomist saab positiivne ioon? 5.Bohri postulaadid. 6.Millal aatom kiirgab ja millal neelab energiat kasutades energianivoo mõistet? 7.Mida näitab elektronvolt? 8.Millised on planetaarmudeli vastuolud? 9.Kuidas arvutatakse kvandi energia? 10.Mida tähendab mõiste elektron "lainetab"? 11.Mis tõestas elektroni lainelist iseloomu? 12.Mis on leiulaine? 13.Tea valemite tähiseid ja ühikuid,mida arvutatakse. 14.Ülesanne-õpik lk 21 ja 23-24 põhjal 1. Aatom koosneb tuumast ja electronkattest. Aatomi tuuma aga koosnaeb oma korda nukleoididest- pluss laenguga prootonitest ja neutraalsetest neutronitest. Elektron kate koosneb elektronkihtidest ja need omakorda minus laenguga elektronidest. 2. Kuna aatomi tuum on positiivne ning elektronkate negatiivne . kui aatomi tuumas on 28 prootonit, siis on elektronkattes 28 neutronit ning tulemus on null ehk neutraalne. 3. Z näitab laenguarvu. 4
· -kiirgus paber positiivne laeng · kiirgus - alumiinium negatiivne laeng · -kiirgus plii laenguta -radioaktiivsus tekib siis kui tuuma üks madalamaid energiatasemeid on täitmata, kõige lühema lainepikkusega, suurima sageduse ja energiaga ZAX* ZAX + -radioaktiivsus tekib kui neutroneid on märksa rohkem kui prootoneid ja kõrgem neutronite poolt hõivatud energiatase on prootonite energiatasemest kõrgem, lagunemisel paiskub tuumast välja -osake ZAX -10 e + AZ+1Y radioaktiivsus tuum on suur ja prootonite vahelised elektrostaatilised tõukejõud kipuvad võimust võtma, tuuma stabiilsuseks heidetakse välja -osake ZAX 24He + A-4Z-2Y poolestusaeg ajavahemik, mille jooksul jaguneb pool antud radioaktiivse aine tuumast (T) tehisradioaktiivsus tuumareaktsioonide abil saadud isotoopide radioaktiivsus tuumareaktsioonid - reaktsioonid, kus toimub aatomituumade muundumine
· Video aatomi ehitusest vaatamiseks on vajalik internetiühendus! · Seotud lingid · Kasutatud allikad Planetaarne aatomimudel - TUUM + + NEUTRON PROOTON ELEKTRONKATE - ELEKTRONKIHT ELEKTRON AatomiAATOM ehitus (neutraalne) Aine väikseim osake, mis koosneb tuumast ja elektronkattest. TUUM (laeng ELEKTRONKATE (laeng positiivne) negatiivne) Koosneb Koosneb tuumaosakestest elektronkihtidele ehk PROOTnukleonidest. jaotunud elektronidest. ELEKTRONK ON NEUTR IHT ON laeng laeng 0 Tiirlevad +1 elektronid. mass 1 ELEKTRON mass 1 laeng -1
1. Kirjelda Maa siseehitust! Maa koosneb maakoorest, vahevööst ning tuumast. Maakoor jaguneb ookeaniliseks ning mandriliseks maakooreks. Maakoorele järgneb vahevöö, mille ülemist osa nim astenosfääriks. Maa tuum jaguneb välistuumaks ja sisetuumaks. 2. Võrdle ookeanilist ja mandrilist maakoort! Ookeaniline maakoor- katab maailmamere põhja. Koosneb basaltkihist ja sellel olevast settekivimite kihist. On noorem ja õhem, raskem. Mandriline maakoor- moodustab mandrid. Koosneb sette-, moonde- ja tardekivimi kihtidest. 3. Iseloomusta kivimeid
Samuti selgus et esialgu aatommasside järgi korraldatud tabelis on elemendid järjestatud hoopis laenguarvu järgi.Mida nimetatakse tuuma laenguks, mida see väljendab?Tuuma laenguarv ehk prootonite arv tuumas, tähis Z Mida kujutab endast radioaktiivsus tuuma siseehituse seisukohalt? Radioaktiivsus on tuuma- maailma nähtus, kõik nimetatud kiirgused saavad alguse sellest aatomi pisikesest südamikust. Osakeste ja kvantide kiirgumine tuumast viitab omakorda selle sisemisele struktuurile. Tuuma siseehitus, ühes sellega ka radioaktiivsuse tõeline olemus selguski õige pea, pärast neutroni avastamist. Mis on isotoobid? isotoobid on sama keemilise elemendi teisendid , mille tuumades on ühesugusprootonite arvu korral erinev arv neutroneid. Millest koosneb aatomituum? Positiivse laenguga prootonitest ja negatiivse laenguga neutronitest Mis on looduslik radioaktiivsus
Näiteks trepil seisval inimesel on kas ühele või teisele astmele vastav potentsiaalne energia. Kahe astme vahepealset asendit ja vastavat energiat ei õnnestu saavutada. Aatomi energia on määratud tuuma ja elektronide vastastikmõju energiatega. Mida suuremad on elektronide energiad tuuma suhtes, seda suurem on ka aatomi energia. Elektroni energia aga on seda suurem, mida suurem on elektroni tõenäolisim kaugus tuumast. Sarnane olukord valitseb ka näiteks raskusjõu korral: mida kõrgemale maapinnast keha tõsta, seda suuremaks keha potentsiaalne energia muutub. Elektronide lubatud energiaid kirjeldavad energiatasemed ehk energianivood. on toodud ühe elektroni mõne energiataseme skeem, kus tasemeid kujutatakse horisontaalsete lõikudena. Mida kõrgemal lõik on,
3. Sõnasta Bohri postulaadid 1) Elektron liigub aatomis ainult kindlatel lubatud orbiitidel. Lubatud orbiitidel elektron ei kiirga. 2) Elektroni üleminekult ühelt lubatud orbiidilt teisele ta kas kiirgab või neelab valgust kindlate kvandite kaupa. 4. Millal aatom kiirgab ja millal neelab energiakvandi? · Aatom kiirgab energiakvandi, kui elektron läheneb tuumale. · Aatom neelab energiakvandi, kui elektron kaugeneb tuumast. 5. Võrdle aatomi põhiolekut ergastatud olekuga. PõhiolekTuumale võimalikult lähedal energiatasemetel. Kiirata ei saa. Ergastatud olek Elektronid tuumast kaugematel energiatasemetel. Kiirgab. Sarnasus Elektroni asukoht määrab oleku. 6. Millest koosneb aatom? Aatom koosneb prootonitest, neutronitest ja elektronidest. 7. Mis määrab keemilise elemendi? Keemilise elemendi määrab prootonite arv aatomituumas. 8. Mis määrab keemilise elemendi keemilised omadused?
8d klassi KT kordamisküsimused 1. Mõisted Keemiline element- on kindla tuumalaenguga aatomite liik Aatom- üliväike aineosake, koosneb tuumast ja elektronidest Molekul- koosneb keemilise elemendi aatomist !! lk 57 Liitaine- liitained koosnevad erinevate elementide aatomitest Lihtaine- on aine, mis koosneb ainult ühe keemilise elemendi aatomist Iooniline side- erinimeliste laengutega ioonide vaheline keemiline side Iooniline aine- metall loovutab mittemetallile elektrone, viimasesse kihti tuleb 8 elektroni Katioon- positiivse laenguga ioon Anioon- negatiivse laenguga ioon
3. Eestäiendilisi nud- ja tud-lauselühendeid komaga ei eraldata. Hirmust hullunud loom tormas metsa poole. (Võrdle: Hirmust hullunud, tormas loom metsa poole.) Koertest ehmatatud loom jäi seisma. (Võrdle: Koertest ehmatatud, jäi loom seisma.) 4. Kesksõna- ja mata-lauselühendid järeltäiendina eraldatakse komadega. Vili, osalt rõukudesse pandud, osalt koristamata, jäi põllule vedelema. 5. des-, mata-, maks- ja tuna-lauselühendite puhul lähtutakse koma panemisel tuumast: kui tuum on lauselühendi alguses, pannakse koma, kui tuum on lauselühendi lõpus, koma ei panda. Kõrgel kaldal seistes ootas ta vastust. Seistes kõrgel kaldal, ootas ta vastust. Ta ootas vastust kõrgel kaldal seistes. Ta ootas vastust, seistes kõrgel kaldal. Vastust ootamata ta lahkus. Ootamata vastust, ta lahkus. Ta lahkus vastust ootamata. Ta lahkus, ootamata vastust. Ükskõikses suhtumises süüdistatuna tundis ta piinlikkust. 6
De Broglie uuenduslikud mõtted - Kogu mateeriat võib käsitleda ka kui lainetust. Igal osakesel on lainelised omadused - Lainepikkuse valem: plancki konstant jagatud liikumisehulga ehk impulsiga Kvantarvud elektrone iseloomustavad arvud - peakvantarv: elektoni kaugus tuumast - orbitaalkvantarv: millised võimalikud orbiidid antud n korral on stabiilsed - magnetkvantarv: elektroni liikumishulga momendil võimalik suund - spinnkvantarv: impulsimoment Pauli keeluprintsiip ühes ja samas aatomis ei saa olla kahte elektroni ühesuguses kvantolekus, mis on määratud kvantarvude nelikuga Heisenbergi määramatusprintsiibid
De Broglie uuenduslikud mõtted - Kogu mateeriat võib käsitleda ka kui lainetust. Igal osakesel on lainelised omadused - Lainepikkuse valem: plancki konstant jagatud liikumisehulga ehk impulsiga Kvantarvud elektrone iseloomustavad arvud - peakvantarv: elektoni kaugus tuumast - orbitaalkvantarv: millised võimalikud orbiidid antud n korral on stabiilsed - magnetkvantarv: elektroni liikumishulga momendil võimalik suund - spinnkvantarv: impulsimoment Pauli keeluprintsiip ühes ja samas aatomis ei saa olla kahte elektroni ühesuguses kvantolekus, mis on määratud kvantarvude nelikuga Heisenbergi määramatusprintsiibid
Dielektrikutes: on energiatsoonid täielikult täidetud eletronidega ja keelutsoonide laiused on nii suured, et nendest üle viia elektrone pole võimalik. Ei jätku energiat. Valentstsoon on täileikult täidetud. Pooljuhtide: korral on valentstsoon ka täielikult täidetud elektronidega, kuid keelutsoon seevastu kitsas. Energia juurde saamisel võivad mõned elektronid ületada keelutsooni ja siirduda järgmisesse täitmata lubatud tsooni juhtivustsooni. Ehitus:Aatom koosneb tuumast ja tuuma ümber tiirlevatest elektronidest. Tuumas asuvad positiivelt laetud prootonid ja neutraalsed neutronid. Tuuma ümber tiirlevad oma orbiitidel elektronid, mis on negatiivse laenguga. Planetaarmudel: Aatomi keskel asub positiivselt laetud aatomituum, millesse on koondunud aatomi mass. Elektronid tiirlevad ümber tuuma nagu planeedid ümber päikese. Kaasaegne aatomimudel: Tuuma ümber liikuvad elektronid moodustavad elektronpilved, mille erinevates osades on elektroni
Füüsika vahearvestus. Aatomi-ja tuumafüüsika. Variant A: 1.Kirjeldage aatomi ehitust kasutades planetaarset aatomimudelit- Hilisemad uuringud lükkasid ümber selle mudeli kehtivuse ja 1911. aastal esitas teine inglise teadlane Ernest Rutherford oma aatomimudeli, mis põhineb aatomi ja päikesesüsteemi analoogial. Seetõttu nimetatakse seda planetaarseks aatomimudeliks. Päikesesüsteemi keskmeks on päike - aatomi keskmeks on aatomituum. Aatomituuma ümber, tuumast suurel kaugusel, liiguvad elektronid, päikese ümber tiirlevad planeedid. Planeedid tiirlevad ümber päikese mööda oma orbiite, mis on nagu kihid ümber päikese; samuti liiguvad elektronid ümber tuuma kindlatel orbiitidel, moodustades ka kihte.Elektroni sarnasus planeediga avaldub ka selles, et mõlemad tiireldes, samaaegselt pöörlevad ümber oma mõttelise telje. Seega aatom koosneb positiivselt laetud
koosnevad rakkude biomolekulid ja normaalsed aatomid muutuvad sobimatu aine aatomiteks, mis põhjustavad elusorganismide hukkumise. - kiirgus tuum on ergastatud olekus ning prootonite süsteemis on auk. Auku langeb prooton kõrgemalt tasemelt ja kiirgab -kvandi. -lagunemine tuumas on neutroneid liiga palju. Neutron muutub prootoniks ja selle protsessi käigus tekib elektron. -kiirgus on elektronide voog. Tekkiv uus tuum on ergastatud ja -lagunemisega kaasneb -kiirgus. -lagunemine tuumast vabaneb -osake ehk heeliumi tuum. See juhtub, kui tuum on liialt suur. Kaasneb -kiirgus Seoseenergia iseloomustab osakeste seotust tuumaga, energia, mis utleks anda osakesele, et ta vabaneks tuumast. Isotoop keemilise aine teisendid, mis erinevad üksteisest neutronite arvu poolest. Poolestusaeg aeg, mille jooksul antud isotoobi kogus väheneb radioaktiivse lagunemise tõttu kahekordselt. Tuumajõud tugevaim jõud looduses, aga väikse mõjuraadiusega.
E=h(6,62*10-3Js)*f(sagedus Hz) 2. Kvant ehk footon- valgusosake (m=hf/c2) 3. Fotoefekt- elektronid väljalöömine ainest valguse mõjul. Laadides tsinkplaati negatiivselt siis elektroskoop tühjeneb valguse mõjul lüües pinnast elektrone, kui positiivselt ja klaasi ettepanekul ei tühjene. 4. Fotoefekti punapiir- sagedus fmin, mille korral võib tekkida efekt (f(sagedus)=A(väljusitöö)/h) 5. Aatomi ehitust- koosneb positiivse laenguga elektrilaenguga tuumast, mida ümbritseb negatiivne elektronkest. Prootonid, neutronid ja elektrorid. 6. Bohri aatomimudel- *elektronid liiguvad aatomis ainult kindlal orbiidil. *elektroni üleminekul ühelt orbiidilt teisele, aatom kiirgab ja neelab valgust kvantides. 7. De Broglie hüpotees- kõigil osakestel on lainelised omadused. 8. De Broglie laine- vabalt liikuvate osakeste leiulaineid. (λ=hp=hmv) 9. Kvantmehaanika põhivõrrandi e Schrödingeri võrrand- kvantoleku muutumine süsteemis. 10
nähtusi (alates suurusjärgust 10-8 meetrit) Mikromaailm - elementaarosakesed, aatomid, molekulid, elektromagnetlained (kõik väiksem kui 10-8 meetrit) Poolestusseadus - ennustab, kuidas mittelagunenud tuumade arv mistahes radioaktiivses aines väheneb teatud pika perioodi jooksul. Seisuenergia - energia, mis on kehal üksnes oma olemasolu tõttu Seoseenergia - energia, mis oleks vaja osakesele anda, et teda täielikult tuumast vabastada Elementaarosake ehk fundamentaalosake - universumi mateeria vähim osake, millel puudub meile teadaolev alamstruktuur; praegu teadaolevalt on elementaarosakesed näiteks elektronid, neutriinod, kvargid ja footonid 2. Nähtused Luminestsents - aine poolt väljakiiratud valgus, mis ületab samale temperatuurile vastavast soojuskiirguse taset, kusjuures luminestsentsi tekkimiseks on vajalik mittesoojusliku energia juhtimine ainesse (valgusega kiiritamine, elektrivool,
vanematest, punastest tähtedest. · Neis galaktikais on vähe uute tähtede moodustumiseks vajalikku gaasi ja tolmu. Spiraalsed ja varbspiraalsed galaktikad · Spiraalgalaktika koosneb pöörlevast tähtede kettast ja nende vahelisest ruumist. · Selle keskmises osas asuvad tihedalt koos tunduvalt vanemad tähed. · Enamikul spiraalgalaktikatest on galaktika keskmes "varras" mis ulatub mõlemale poole galaktika tuumast ning seejärel ühineb spiraalharudega. · Vardad arvatakse olevat ajutiseks nähtuseks, mis on tekkinud tänu tuumast väljuvale radioaktiivsusele või galaktikate kokkupõrkele. Mustad Augud · Teadlased arvavad, et mõne tähe külgetõmbe jõud on nii suur, et isegi valgus ei pääse sellest läbi. Sellist nähtust nim Mustaks Auguks. · Must Auk on nagu meie universumist lahkumine- kõik, mis temasse langeb, on jäädavalt kadunud.
6. Mis on Päikeselaigud? Päikeselaigud on "külmad" piirkonnad, ainult 3800 K (nad paistavad tumedad ainult võrreldes ümbritsevate aladega). Päikeselaigud võivad olla väga suured, mõned isegi diameetriga kuni 50 000 km. Päikeselaike põhjustavad keerulised ja mitte väga hästi arusaadavad Päikese magnetvälja mõjud. 7. Päikese siseehitus? Päikese keskmes asub energiat tootev tuum, edasi järgnevad kaks tsooni- kiirgusülekandetsoon ning konvektsiooni tsoon. Tuumast vabanenud energia levib pinna suunas algul kiirgusena, hiljem ainevoolude - konvektsiooni teel. Päike ei ole tahke keha nagu Maa, vaid koosneb peamiselt gaasidest. Nii pöörleb Päikese väline gaasiline kiht erinevalt Päikese tuumast. Eristatav pöörlemine ulatub üsna sügavale Päikese sisemusse, aga Päikese tuum pöörleb nagu tahke keha. Samalaadseid efekte on täheldatud ka gaasilistel planeetidel. Tingimused Päikese tuumas on äärmuslikud. Temperatuur on 15
7.Nimetaga 2 põhjust, miks ei saa ahelreaktsioon toimuda prootonite toimel. *Suurtes tuumades on alati neutronite ülekaal, lõhustamisel ei saa vabaneda prootoneid *Kulonilise tõukumise tõttu on prootonil vähe võimalusi läheneda uuele tuumale 6.Kuidas muutub tuumareaktsiooni iseloom, kui selle tekitamiseks rakendada järjest suurema energia prootoneid? *Väikestel energiatel toimub elastne põrge, edasi tekib tuum Z->Z+1. Suurematel energiatel paiskab prooton tuumast järjest rohkem osakesi välja, lõhub tuuma kildudeks 5.Mis juhtub aatomiga, kui selle tuum -laguneb? *Aatom osutub kahekordselt negatiivselt ioniseerituks, elektronkate laieneb, üleliigsed elektronid vabanevad kergesti 4.Miks kaasneb -lagunemisega tavaliselt ka -radioaktiivsus? *Sest uus tuum ei satu põhiseisundisse 3.On teada, et mõnikord võib tuum neelata elektronkattest ühe elektroni. Missugune reaktsioon toimub siis tuuma sees ja milline osake kiirgub tuumast välja?
lahendatud ajurite ja teekidega. DragonFly BSD DragonFly BSD on kõrvalharu FreeBSD operatsioonisüsteemile mis kasutab hübriidtuuma. Põhiline eelis selle tuuma kasutamisel on võimalus kasutada kaitstud mäluosa operatsioonisüsteemi osana ning Monoliittuuma kiirust teatud käskude täitmisel. Suurem modulaarsus lubab moodulite vigade parandamisel ja arendamisel kiiremini ja lihtsamini vigade tekkeallikateni jõuda. Enamus mooduleid on viidud tuumast välja mis tähendab, et kui tekib viga mõnes riistvara halduse moodulis siis välistab see terve tuuma hangumise ning selle mooduli saab kinni keerata ning uuesti käivitada. Kokkuvõte Monoliittuuma kiireid funktsioone ning modulaarsust ära kasutades on loodud tuum mille võimalused on oluliselt paremad kui teistel tuumadel. Ainus mis siin pidurdama võib jääda on arvuti riistvaraline võimsus. Oskuslikult on lahendatud Moodulid ning võimalus neid tuumast väljaspool käitada
[3] Edasises kiirguste uurimisel olid olulise tähtsusega Marie ja Pierre Curie tööd ning Ernst Rutherfordi avastus, mis näitas, et magnetväli jaotab raadiumist lähtuva kiirguse kolmeks komponendiks: alfa- (), beeta- () ja gammakiirguseks (). Gammakiirgus on oma olemuselt lähedane x-kiirtele, alfa- ja beetakiirgus kujutavad endast laetud osakeste voolu. [3] 2. IONISEERIV KIIRGUS Kõik aineline koosneb aatomitest. Aatomid on kõik sarnase ehitusega: koosnevad tuumast, mille ümber tiirlevad elektronid. Aatomituumad koosnevad prootonitest ja neutronitest ning üldjuhul on väga püsivad. Kuid mõnedel aatomituumadel on omane iseeneslikult laguneda. Selle lagunemise käigus tekivad uued tuumad ning vabanevad suure energiaga osakesed ja elektromagnetkiline kiirgusgammakvandid. Aatomituumade võimet iseeneslikult laguneda nimetatakse radioaktiivsuseks ja selliseid tuumi radionukliidideks.
Keemia KT KT kordamisküsimuste vastused 1) Aatom on neutraalne aineosake. Aatom koosneb tuumast ja elektronkattest. Prootonite arvu poolest ehk siis ka positiivse laengu arvu poolest. 2) Prootonite ja neutronite arv kokku moodustab aatommassi. 3) Prootonid ja neutronid on elektronidest ligi 2000 korda suurema massiga seega on nemad põhilise massi kujundajad. 4) Prootonil on positiivne laeng ja neutronil laeng puudub. Mõlemad asuvad aatomi tuumas
EHK aja liikumine/aeglustumine valguse kiirusel liikuvas süsteemis paigalseisja/vaatleja jaoks. Pikkuste kontraktsioon- Pikkuste mõõtmete vähenemine liikuvas sihis, kui objekt liigub valguse kiirusel. Seisuenergia- Footoni seismajäämisel/peatumisel läheb ta mass üle seisuenergiaks. Mass ja energia võivad teineteiseks muutuda. Kineetiline mass- Seda omab liikuv keha, ehk liikuva keha mass suureneb seisvaga korda. Seoseenergia- Energia, mida tuleb rakendada, et osakest tuumast võimalikult kaugele välja viia. Poolestusaeg- Aeg, mille jooksul lagunevad pooled olemasolevatest tuumadest. Ahelreaktsioon- Iga järgneva neutroni lagunemine kaheks ja neutronite tõttu tekib lõpuks ka plahvatus. ( Termotuumareaktsioon- Saab toimuda ainult ülikõrgel temperatuuril ( u. 100 mlj C 0 ) Termotuumareaktsioonil vabanev energia on saartevaba ja ta suudab anda inimkonnale ammendamatu energiaallika. Kuid sellist temperatuuri on saavutatud ainult hetkeks ( raske on saavutada)
3. Millisteks tüüpideks jagatakse membraanivalke (membraanivalkude topoloogia alusel)? Tüüp I: N terminaalne signaalijärjestus lõigatakse, N terminus eksoplasmaatiline Tüüp II: signaalijärjestust ei lõigata, N terminus tsütosoolis Tüüp III: signaalijärjestust ei lõigata, N terminus eksplasmaatiline Tüüp IV: mitu korda membraani läbivad. A klass – N terminus tsütosoolne, B klass – N terminus eksoplasmaatiline 4. Kirjelda importi tuuma ja eksporti tuumast, mis signaaljärjestused on vajalikud? Kirjelda tuumapoorikompleksi! Mis funktsioon? Impordiks tuuma on vaja tuuma impordi retseptorit Importiini ja Ran valku. Ran – G-valk, mis ringleb GTP ja GDP seotud vormina, andes energia ühesuunaliseks transpordiks. Importiin seondub NLSi sisaldava valguga ja FG-tuumaporiinidega. Importiin-valgu kompleks seondub Ran-GTPga, mis põhjustab konformatsioonilise muutuse importiinis ning NLSiga valk vabastatakse.
väheneb, elektronegatiivsus kahaneb. PERIOOD Suureneb, sest suureneb väliskihi elektronide arv Elemendi METALLILISUS RÜHM Suureneb, kaugus tuumast suureneb, kergem loovutada elektrone PERIOOD Väheneb, sest võime loovutada elektrone väheneb (muutub mittemetallilisemaks)
15 m *koosneb prootonitest ja neutronitest *nukleon on prootoni ja neutroni ühisnimetus *prootonil positiivne laeng *neutron on elektriliselt neutraalne tuuma osake Tuuma ehitus: *tuuma osakesed asuvad teatud energiatasemetel *ühel energiatasemel saab olla piiratud arv osakesi *prootonite ja neutronite energiatasemed on üksteisest sõltumatud *prootonite seoseenergia on väiksem kui neutronitel *seoseenergia-energia, mis oleks vaja osakesele anda,et teda täielikult tuumast vabastada 2.Isotoobid *Ühel elemendil võib olla erineva massiarvuga tuumi ehk isotoope. *massiarv-neutronite ja prootonite koguarv (A=Z+N)(Sama Z juures võib N, seega ka A olla erinev) 3.Stabiilse tuuma tingimused 1.Tuuma võimalik suurus on piiratud 2.Stabiilsel tuumal on energiatasemed täitunud järjest 3.Neutroneid on veidi rohkem kui prootoneid 4.Radioaktiivsus,radioaktiivne kiirgus *radioaktiivsus on tuumade võime iseeneslikult kiirata
määramise täpsust suurendades, väheneb teise täpsus. See ei ole kõrvaldatav ei riistade ega meetodite täiendusega. Nt. asukoht ja impulss. Tunnelefekt Nähtus, kus mikroosake on võimeline läbima potensiaalibarjääri, mille mõõtmed on väiksemad osakese lainepikkusest. Nt. alfalaguminine või nt. samal põhimõttel töötab tunnelmikroskoop. Kvantarvud Enamasti täisarvud, mis kirjeldavad elektronide asukohta aatomis.1)Peakvantarv n = 1,2 ... (elektronkihid) (kaugus tuumast).2)Orbitaalkvantarv l = 0,1,2...n-1 (orbiidi kuju).3)Magnetkvantarv m = 0, +-1; väärtused l ja l vahel (orbiidi asend ruumis).3)spinn = ½ ja ½ (elektroni pöörlemine kas päri või vastupäeva) Radioaktiivsus ebastabiilse (suure massiga) aatomituuma iseeneselik lagunemine. Selle protsessiga kaasneb radioaktiivne kiirgus. Radioaktiivsuseks nimetatakse ka ebastabiilsete elementaarosakeste (nt neutron) lagunemist. Tuuma lagunemine võib toimuda nii alfa- kui ka beetalagunemise teel.
Prooton on posit elementaarlaenguga tuumaosake. Neutron on laenguta tuumaosake Prooton ja neutron on ligikaudu sama massiga. Prootoni ja elektroni laengud on võrdsed aga vastasmärgilised. Tuumas olevate prootonite ja neutronite vahel mõjuvad tuumajõud, mis hoiavadki tuuma koos. Tuumajõud elektrilisest jõust oluliselt tugevam, mõjuulatus on väga väike ja ei sõltu tuumaosakese laengust. Seoseenergia näitab, kui suur energia tuleb tuumaosakesele anda, et ta eralduks tuumast. Isotoop on keemilise elemendi teisend, milles prootonite arv on sama kuid neutronite arv on erinev. Sültuvalt neutronite arvust on tuum, kas stabiilne või radioaktiivne. Stabiilne tuum püsib muutumatu. Radioaktiivne tuum muundub iseenesest. Füüsika üldprintsiip: süsteem on stabiilsem olekus, kus energia on minimaalne. Tuuma stabiilsuse tingimused: *tuum ei saa olla väga suur; *tuuma energia peab olema madalaim võimalikest.
kokku.Tuumajõud- jõud, mis hoiab tuumaosakesi koos.Seosenergia- on võrdne minimaalse tööga,mis kulub liitosakeste lahutamiseks koostisosadeks.Tuumareaktsioon- tuumaenergia muutub elektrienergiaks.Termotuumareaktsioon- kergete tuumade ühinemine kõrgel temp.Ahelreaktsioon- nähtus kus tuumade reaktsioon põhjustab neutronide vabanemise mille käigus toimub uute tuumade lagunemine.Radioaktiivsus- nähtus kus aatomituumadest iseeneselikult eraldub osakesi suurel kiirusel.Alfakiirgus- tuumast eraldub aatomituumasi.Beetakiirgus- elektronide kiirgamine aatomituumast tekib siis kui prootone on neutronitest rohkem.Gammakiirgus- suure sagedusega valgusosakeste kiirgamine.
Rakuteooria põhiseisukohad: · Kõik elusorganismid koosnevad rakkudest. · Rakkude ehitus ja talitlus on kooskõlas.( nt:närvirakud) · Kõik uued rakud saavad alguse olemasolevast rakust jagunemise teel. · Hulkraksetes organismides on rakud diferentseerunud ( eristunud) ja integreerunud ( on omavahel seotud.) Loomarakk e. eukarüoodne rakk. Loomarakk koosneb: rakumembraanist, tsütoplasmast, lüsosoomidest, golgi kompleksist, raku tuumast, selle sees asetsevast tuumakesest, ribosoomidest, tsütoplasma võrgustikust, vakuoolist ja mitokondrist. Membraan Ülesanded: · Kaiseb rakku · Piirab rakku · Ainevahetus · Transport Passiivne aktiivne (ei vaja lisa- (vajab lisaenergiat) energiat) Tuum- kaksikmembraanne Ülesanded: · Reguleerib rakus toimuvaid protsesse · Toimub päriliku info säilitamine · RNA ja DNA süntees Tsütoplasma ( vesi 60-80%)
Beetakiirguse moodustavad elektronid, mis tekivad radioaktiivse elemendi ühe neutroni muundumisel prootoniks 5. Mis moodustavad gammakiirguse? Gammakiirguse moodustavad elektomagnetlained. 6. Nihkereeglid. · Alfa-lagunemine tuum kaotab kahekordse elementaarlaengu suuruse positiivse elektrilaengu ning tema mass väheneb kuni 4-aatommassi ühiku võrra. Element ninhkub perioodilisustabelis kahe ruudu võrra ettepoole. · Beeta-lagunemine elektron lendab tuumast välja,tuumalaeng suureneb ühe ühiku võrra, tuuma mass jääb samaks. Element nihkub ühe ruudu võrra lõpu poole perioodilisuse süsteemis. 7. Mis on looduslik radioaktiivsus? Looduslik radioaktiivsus on looduses esinevate isotoopide tuumade iseeneselik muundumine 8. Mis on tehisradioaktiivsus? Tehisradioaktiivsuseks nimetatakse tuumareaktsioonide abil saadud isotoopide radioaktiivsust.
Aineehitus Aine koosneb molekulidest, Molekulid koosnevad aatomitest. Aatomid koosnevad tuumast ja elektronkattest. Tuum koosneb nukleonidest ja elektronkatte elektronidest. Nukleonid jagunevad kaheks: -Prootonid (+) -Neutronid (0) Igal keemilisel elemendil on kindel tuumalaeng. Tuumalaeng (Z) = Aatomi number = Prootonite arv Massiarv (A) = Prootonite ja neutronite arv (nukleonite arv) A = Z + N Looduses on erinevaid isotoope. Elementide aatomid, millel on erinev arv neutroneid, kuid ühesugune prootoneid on isotoobid. (Eelneva tõttu on ka erinev aatommass).
7) Mida seletas Bohri aatomimudel lisaks Rutherfordi omale? 8) Mille moodustavad tuuma ümber tiirlevad elektronid? 9) Millal aatom kiirgab kvandi? 10) Millal aatom neelab kvandi? > 1) Thomson avastas elektroni. 2) ¤ Elektron liigub aatomis ainult teatud kindlatel ''lubatud'' orbiitidel. Lubatud orbiitidel liikudes ta ei kiirga. ¤ Elektroni üleminekul ühelt lubatud orbiidilt teisele aatom kiirgab või neelab kvandi kaupa valgust. 3) Mudel on lähend tegelikkusele. 4) Aaatom koosneb tuumast ja elektronkattest. 5) Aatomi tuum on positiivse laenguga. 6) Kvandi energia on võrdeline elektronide energia vahega vastavatel orbiitidel. 7) Bohri aatomimudel seltas veel seda, et aatomituuma ümber on orbiidid, mille peal tiirlevad elektronid. 8) Tuuma ümber tiirlevad elektronid moodustavad elektronkatte. 9) Aatom kiirgab kvandi, kui elektron siirdub kõrgemalt orbiidilt madalamale. 10) Aatom neelab kvandi, kui elektron siirdub madalamalt orbiidilt kõrgemale.
Nii näiteks puudub rakutuum inimese erütrotsüütides. Eukarüootsed rakud jagunevad ehitustüübi alusel kahte suurte rühma: taimsed ja loomsed. Nendest mõnevõrra erinevad on veel seenerakud. Vaatamata sellele, et enamike organellide suhtes on taime ja loomarakud sarnased, leiame nende vahel ka erinevusi: taimerakku ümbritseb rakukest, tal on veel ka tsentruaalvakuool ja kloroplast. Loomarakk koosneb: rakumembraanist, tsütoplasmast, lüsosoomidest, golgi kompleksist, raku tuumast, selle sees asetsevast tuumakesest, ribosoomidest, tsütoplasma võrgustikust, vakuoolist ja mitokondrist. Taimerakk koosneb: rakku ümbritseb rakukest, rakumembraan, kloroplastist, tsütoplasmast, lüsosoomist, golgi kompleksist, raku tuumast, selle sees olevast tuumakesest, ribosoomidest, tsütoplasma võrgustikust, tsentraalvakuoolist ja mitokondrist. Loomarakk Taimerakk
annaabi.ee 
