füüsika (0)

Üldmõõtmised:
1. Mida nimetatakse mõõtmiseks? 
Mõõtmine  on   mõõdetava  suuruse  ehk   mõõtesuuruse   arvväärtuse   kindlakstegemine
mõõtevahendi  abil.   Selleks   leitakse   mõõdetava   suuruse   ja   samaliigilise,  ühikuks  valitud
suuruse   suhe.   Mõõtetulemuseks   on   mõõdetava   suuruse   väärtus,   mida   väljendatakse   selle
suhtarvu ja mõõtühiku korrutisena.
2. Milleks kasutatakse nooniust? 
Noonius  on  mõõteriista  või  anduri  täpsust   suurendav   vahend,   millega   saab   täpsustada
skaalajaotise murdosi.
3. Kuidas määrata nooniuse täpsust? ‘
  Seetõttu määrabki suurus a/n nooniuse täpsuse. Seega nooniuse täpsus avaldub järgmiselt:
T= a/n
4. Kui suur on nooniuse täpsus, kui nooniusel on 25 jaotist ja põhiskaala jaotise pikkus
on 0,5 mm? 
0,02
5. Kuidas nooniuse abil näit võetakse? 
Mõõtmistulemuse   leidmiseks   loetakse   esmalt   põhiskaala   näit   M.   Selle
määrab   põhiskaala   viimane   kriips,   mis   jääb   nooniuse   0-kriipsust
vasakule.   Seejärel   leitakse,   mitmes   0-kriipsule   järgnev   nooniuse   kriips
(järjekorranumbriga   N   )   ühtib   täpselt   mõne   mõõteskaala   kriipsuga.
Seejuures   ei   arvestata   kriipsude   loendamisel   nooniusele   kantud
numbreid ja seda, kas kriipsud on ühepikkused või mitte. Saadud 57 arv
N korrutatakse nooniuse täpsusega T . Nii saadakse nooniuse näit ( N
⋅T ). See liidetakse põhiskaala näidule M .  
6. Kuidas leida risttahuka ruumala liitmääramatus? 
7. Mida iseloomustab suhteline e relatiivne mõõtemääramatus? 
Mõõtmiste   kvaliteedi   sobiv   iseloomustaja   on   aga   määramatuse   absoluutsuuruse   ja
mõõtetulemuse   suhe,   mida   nimetatakse   suhtelise   vea   eeskujul   suhteliseks
mõõtemääramatuseks. Ta näitab, millise osa moodustab määramatus mõõtetulemusest.  
8. Tuletage valem risttahuka ruumala suhtelise liitmääramatuse leidmiseks. 
9. Mõõtmisel  nihikuga, mille  nooniuse täpsus on 0,05 mm, saadi pikkuse mõõtmisel
tulemuseks 5,35 mm. Kui suur on selle mõõtmistulemuse B-tüüpi määramatus? (Nihiku
lubatud piirhälve on võrdne nooniuse täpsusega.) 
10. Kuidas määratakse kruviku nooniuse täpsus? 
Mõõtmise käigus tuleb mõõtepindu ainult siduri abil teineteisele lähemale keerata seni, kuni
sidur hakkab libisema. Alles nüüd võib võtta näidu. 
11. Miks on kruvik varustatud siduriga? 
Kõigil kruvikuga mõõtmistel on vajalik, et surve mõõtepindadele oleks ühesugune. Selleks
on kruviku liikuv trummel varustatud friktsioonsiduriga (käristiga), mis kindla surve korral
hakkab libisema. 
12. Mis tagab kruviku suurema täpsuse nihikuga võrreldes?
Seejuures loetakse täis- või poolmillimeetrid varrel olevalt põhiskaalalt, 59 sajandikud aga
trumlil asuvalt abiskaalalt e nooniuselt. Lõppnäit arvutatakse valemi (2) järgi. 


13. Kuidas leitakse nullnäit ja milleks on see vajalik?  14.   Nimetage   ühest   meetrist   väiksemaid   ja   suuremaid   pikkusühikuid   ning   andke
nendevaheline seos. 
Sentimeeter, millimeeter, kilomeeter
15. Kuidas on defineeritud SI-pikkusühik meeter?  Meeter  (kreeka  sõnast  metron  'mõõt' on  SI-süsteemi  põhiühikute  hulka kuuluv  mõõtühik
pikkuse mõõtmiseks. Meetri tähis on  m.Meeter on pikkus, mille läbib valgus vaakumis 1 /
299 792 458 sekundi (s) jooksul
16. Milline on näit? Põhjendage vastust. 
Tulemus Hääle kiirus:
1. Millised on rist-, millised pikilained?  Ristlaine ehk ristilaine on laine, kus keskkonna osakesed võnguvad lainete levimise suunaga
risti.Ristlained ei levi vedelikes ega gaasides.
Pikilaine on laine, milles võnkumine toimub laine levimise sihis. Pikilained võivad tekkida
gaasides,  vedelikes  ja  tahketes  kehades,  ristlained  aga niisugustes tahketes kehades, milles
deformatsioon  põhjustab  elastsusjõu  tekke, ja  vedelike  pinnal  pindpinevusjõudude  toimel.
Pikilaine on ka näiteks helilaine.
2. Mis on täisvõnge, lainepikkus, sagedus, periood, faas, algfaas ja faasinihe? 
Täisvõnge - pendli liikumine ühest amplituudasendist teise ja tagasi.
Lainepikkus - nimetatakse füüsikas kaugust kahe teineteisele lähima samas faasis võnkuva
punkti vahel.
Sagedus - võrdsete ajavahemike tagant korduvate sündmuste arv ajaühikus.
Periood - millegi korduva muutuse tsükli kestus.
Faas  - ehk võnkefaas on  füüsikas  harmoonilist võnkumist  kirjeldava  funktsiooni  argument
(sõltumatu muutuja), mida loetakse kokkuleppelisest alghetkest ehk nullpunktist.
Algfaas -  harmoonilise võnkumise faas võnkumise alghetkel.
Faasinihe - kahe ühesuguse sagedusega vahelduvsuuruse faaside vahe. 
3. Kuidas on omavahel seotud sagedus ja lainepikkus? 
laine levimiskiirus on lainepikkuse ja sageduse korrutis. 
4. Kuidas liita samasihilisi võnkumisi, kuidas ristsihilisi? 


5. Milliste lainetena levib hääl õhus? Miks? 
Pikilainetena
6. Millise sagedusega võnkumine on hääl? 
7. Millest oleneb hääle kõrgus, valjus, millest kiirus õhus? 
Hääle  kõrgus  sõltub sellest, kui kiiresti häälepaelad  võnguvad. Valjus sellest, kui palju n-ö
jõudu anda. Õhutakistus.
8. Defineerige isobaariline ja isokooriline erisoojus ning moolsoojus.  Isobaariline soojus - mahtuvus massiühiku kohta cP J⋅g−1⋅K−1, Impulsi jäävuse seadus 1. Kas selles töös on tegemist elastse või mitteelastse põrkega? 
Mitteelastne põrge, kuna  kehad liiguvad pärast põrget ühesuguse kiirusega, moodustades uue
keha. Sellise põrke puhul kehtib ainult impulsi jäävuse seadus.
2. Millist pendlit nimetatakse ballistiliseks? 
Ballistiliseks pendliks nimetatakse võnkuvat süsteemi, mille võnkeperiood on palju suurem
võnkumist põhjustanud mõju kestusest.
3. Mis on impulss? 
ehk liikumishulk on füüsikaline suurus, mis võrdub keha massi ja kiiruse korrutisega. 
4. Sõnastage impulsi jäävuse seadus. 
väliste   mõjude   puudumisel   on   süsteemi   koguimpulss   sinna   kuuluvate   kehade   igasugusel
vastastikmõjul jääv.
5. Kas igasuguse pendli korral saab kuuli kiiruse leidmiseks lähtuda impulsi jäävuse
seadusest? 
Kui süsteem ei ole isoleeritud, siis ei saa lähtida impulsi jäävuse seadusest.
6. Kas elastse põrke korral on nihe s suurem või väiksem kui mitteelastse põrke korral?
Põhjendage vastust. 
Väiksem kui mitteelastse põrke korral
7. Kuidas määrata selles katses deformatsiooniks kulunud töö?  


Difraktsioonivõre 1. Selgitage difraktsiooni mõistet. 
füüsikaline nähtus, mille korral laine paindub ümber takistuste või levib väikesest avast välja.
2. Selgitage Huygens-Fresneli printsiibi sisu. 
meetod, mille järgi saab määrata lainefrondi kuju mingil järgneval hetkel, kui on teada laine
levimiskiirus ning selle kuju antud hetkel.
3. Millised lained on koherentsed? 
nimetatakse  füüsikas  laineid,  millel  on konstantne  faasivahe  ja püsiv  sagedus. See annab
lainetele  ideaalse omaduse, mis võimaldab statsionaarses olekus  interferentsi. Koherentsete
lainete kohtumisel tekib interferents, kus lained tugevdavad või nõrgendavad üksteist.
4. Mida nimetatakse interferentsiks? 
füüsikaline nähtus, kus kahe laine liitumisel saadakse uus laine, mille amplituud on suurem
või väiksem. Üldjuhul mõeldakse interferentsi all selliste lainete liitumist, mis on üksteisega
seotud või koherentsed. Selle jaoks peavad lained tulema samast allikast või olema lähedase
sagedusega. 
5. Mis on optiline teepikkus ja käiguvahe? 
Optiline teepikkus - valguse levimiseks punktist A punkti B kulunud aeg
Käiguvahe -  teepikkuste erinevus(vahe).
6. Avaldage käiguvahe juhul, kui valgus ei lange risti difraktsioonivõrele. 
7. Esitage intensiivsuse maksimumi ja miinimumi tingimused difraktsioonivõre korral.  maksimum miinimum 8. Mis on nurkdispersioon? Millest ta sõltub? 
Nurkdispersioon D näitab kiirte kõrvalekaldenurga α m muutust m dα lainepikkuse ühiku kohta:  
9. Seletage kõrgemat järku spektrite kattumist. 
10. Milline on nulljärku maksimumi värvus? Miks? 
11. Mis on lahutusvõime ja millest ta sõltub? 
Lahutusvõime iseloomustab difraktsioonivõre kui spektraalriista omadust eristada lähedaste
lainepikkustega spektrijooni. Lahutusvõime, mis on spektraalaparaadi tähtsaim karakteristik, on defineeritud järgnevalt:  
12. Milline on goniomeetri tööpõhimõte? 


Goniomeeter   on   seade,   mida   kasutatakse   mitmesuguste   kehade   (prismad,   kristallid   jm)
tahkude vaheliste nurkade mõõtmiseks optilisel meetodil ja spektrite visuaalseks uurimiseks.