Sünagoogis koguneb kogudus, õpitakse pühakirjasid ja õpetatakse lastele heebrea keelt. Igas sünagoogis on toorarullid. Juut on kohustatud järgima Jumala seadusi. Poisslapsi lõigatakse ümber ning kolmeteistkümne- aastaselt on neil bar mitsva. Abiellutakse nii sünagoogis kui ka vabas õhus ning maetakse inimesi ühe ööpäeva jooksul. Tefillin (toorasõnad peas või käel), mezuza (uksepiidas kirjarullid), jarmulke (väike müts) ja tallit (tuttidega rätik). Pühasid on palju. Juut on lisaks usule ka etniline rühm. Kolm suuremat suunda on ortodoksne, reformitud ja liberaalne juutlus. Söögid on kas kosser või treife. Juutide tagakiusamist II MS ajal nimetati holokaustiks (koonduslaagrid). Kristlus Kristlased usuvad, et Jeesus on Jumala poeg, kes võttis inimese kuju, taastamaks Jumala ja inimkonna suhet. Selle suhte olid rikkunud Jumala käskudele allumatud inimesed.
Ilves. Ilves on jõulise kehaga loom, pea kassi taoliselt ümar, koon lühike. Kikkis kõrvad lõppevad umbes 5 cm pikkuste karva tuttidega, mis koos kõrvadest kaelani ulatuvate ja põski katvate habeme karvadega annavad talle väga iseloomuliku välja nägemise. Jalad on suhteliselt kõrged , mis tõttu loom moodustab püsti seistes peaaegu korrapärase ruudu. Nii kõrged jalad kui ka iseäralik käpa ehitus (varvaste vaheline kile ulatub peaaegu viimase varba lülini ja käpa alune on talvel täiesti karvadega kaetud) on kohastumine eluks sügava lumega paigus. Tugevad küünised on täielikult sisse tõmmatavad, ilma küünise
Värvel 3,6 cm laiune, pilukaunistusega ( x-kujuline pilu ja mähkpilu toodud loomulikus suuruses lk ). Värvel kinnitatud kahe siidist nööbi abil. Õlalapi keskel pikisuunas ja varrukapäradel punase puuvillase lõngaga eelpistes tikutud geomeetriline kiri. Krae kahekordsest riidest, 11,5 cm laiune, kummagi otsa allääres nööpauk. Nööpaukudest käib läbi 20 cm pikkune valgest linasest lõngast keerutatud nöörike, punasest ja valgest lõngast tuttidega otstest. Pinnalõhandiku servas 1 cm laiune pilu. Seelik pikisuunaline koeripstehnikas, lämeks valge linane, koeks pruunikaspunane, valge, hele- ja tumesinine, lilla, helepunane ja roheline villane lõng. Seeliku laius 230 cm. Allääre pahupoolele õmmelda 5 cm laiune linane toot, alumine serva külge kinnitada punasest lõngast keerutatud nöör. Seelik on volditud ja töödeldud värvliga. Värvel kinnitada tugeva haagiga. Ülaäärel on 3 cm sügavused voldid. Kinnis vasakul.
- läbilõige langes allapoole - kaunistustega liialdamine - korsett - rõhutati õlajoont varrukad - peleriin-roton - 4-5 alusseelikut või püksid Mehed: - siluett naiselik - taljesse töödeldud frakk, pikk-kuub, tweed, garrik - olulised olid krae ja kätised Bidermeierstiil - heledad püksid tume ülerõivas - jalutuskepp Jalanõud: N: baletti kingad, madalad kingad paelte ja tuttidega M: terava ninaga kingad, saapad Soengud ja peakated: N: moodustasid stiilse terviku, dekoratiivsed ja fantaasiarikkad, suured kuhilad M: lühikesed ja lokkitud juuksed, bakenbarrid ja vüntsid, silinder 1840. a RÕIVASTUS 19. SAJ. II POOLEL 1840-1870 teine rokokoo Naised: 1840. a - sale vöökoht - korsett, krinoliin - pihaosa lõppes eest terava kolmnurgaga
Värvel 3,6 cm laiune, pilukaunistusega ( x-kujuline pilu ja mähkpilu toodud loomulikus suuruses lk ). Värvel kinnitatud kahe siidist nööbi abil. Õlalapi keskel pikisuunas ja varrukapäradel punase puuvillase lõngaga eelpistes tikutud geomeetriline kiri. Krae kahekordsest riidest, 11,5 cm laiune, kummagi otsa allääres nööpauk. Nööpaukudest käib läbi 20 cm pikkune valgest linasest lõngast keerutatud nöörike, punasest ja valgest lõngast tuttidega otstest. Pinnalõhandiku servas 1 cm laiune pilu. Seelik pikisuunaline koeripstehnikas, lõimeks valge linane, koeks pruunikaspunane, valge, hele- ja tumesinine, lilla, helepunane ja roheline villane lõng. Seeliku laius 230 cm. Allääre pahupoolele õmmelda 5 cm laiune linane toot, alumine serva külge kinnitada punasest lõngast keerutatud nöör. Seelik on volditud ja töödeldud värvliga. Värvel kinnitada tugeva haagiga. Ülaäärel on 3 cm sügavused voldid. Kinnis vasakul.
ERM A 290:257.Muhu Nahast rahakottidel tõmmati kotisuu ühtlaselt kokku. Rahakottide kõrgus oli 20.25 cm ja laius 12-15 cm. 16 Jahikott Jahitarvete (püssirohusarv, haavlikott, peibutusviled jm.) ja väiksema jahisaagi kandmise kott. Klappkaanega ja üle õla käiva kanderihmaga jahikott valmistati harilikult pargitud nahast, mõnikord ka karusnahast(metssea), kott kaunistati aplikatsioonide, narmaste ja tuttidega. Jahikott Materjal nahk; tekstiil; nöör; võrkriie 17 Püssikott (ERM A 509:5875) Nahast noa- ja mõõgatuped 18 Tarbeesemed, mille valmistamisel kasutati nahka Mesilaste lõõts (ERM A 558:255)
levinud. Must on moevärv (eriti noorte seas), kuigi ka tagasihoidlikud neutraalsed toonid hakkavad pead tõstma. Louis või Cuban lõikega konts sirutab ennast kõrgusesse ja jõuab 7cm peale. Konkureerivalt ilmub tänavapilti ka madalama kontsaga kõpskingi (pumps). Paljastatud jalga peeti ikka veel halvaks tooniks. Populaarsust võidab ka ,,buduaariking" mida valmistati siidist, satiinist, velvetist, brokaadist ja kaunistati lintide, lehikute, tuttidega. Samad kaunistusnipid võetakse üle ka pidulikuma õhtukostüümi juurde, kuhu lisatakse pandlad, pärlid, kivid Esimene maailmasõda muudab ühiskondlikke suhteid eelkõige naiste staatust. Naised, kes pidid tegema ära sõjaväkke kutsutud meeste tööd, said seeläbi rahalise sõltumatuse. Naised otsustasid, mida teha oma teenitud rahaga. Suured summad hakkasid liikuma rõiva ja jalatsiäris. Sõjaaegsest materjalipuudusest on otseselt tingitud kleidi lühenemine. Hoolimata
Kanti värvilisi, eriti siniseid ja punaseid sukki. Aluspesu oli avar, rikkalikult kroogitud ning paistis rõivaste lõhikutest. Pesu oli õhukesest riidest ja väga hinnaline, kuid sageli oli see määrdunud ja räpane. Inglise kuningal Charles II l olevat olnud vaid 2 taskurätti ja 3 särki. Krae ja kätised olid kohustuslikud lisandid. Tavaliselt olid need valged. Krae oli lamav, suur ja pitsidega äärestatud või üleni pitsist, samasugused olid kätised. Krae seoti eest tuttidega lõppevate nööridega ning seda kanti kas kuue või keebi peal. Krae võis olla ümmargune või nelinurkne. Eriti ilusaiks peeti rootsi kuninga Gustav II Adolfi kraesid, neid tegi talle rootsi kuninganna ise. Soengud muutusid koos kraega. Juuksed kasvatati pikemaks, kanti erinevaid soenguid. Kanti patse ja värviliste paeltega kokkuseotud juukseid, mida kaunistati ka vääriskividega. Esines nii metsikuid salkus soenguid kui korrapäraseid lokke.
,,Sakalas" ilmus suur matusekuulutus tekstiga ,,Isa Köler on surnud" ning mõned päevad hiljem teadaanne ,,Professor Johann Köleri muldasängitamise kohta Suure-Jaani kalmistul". (Marand 1996: 57) Ajalehe andmetel ei mahtunud kõik leinajad Suure-Jaani kirikusse. Kohal olid kolm pasunakoori, Suure-Jaani meeskoor ja Viljandi segakoor ning leinavate seltside ja teiste koosluste esindajad. Puusärk oli kaetud musta kaleviga ja kaunistatud hõbenarmaste ning tuttidega. (Marand 1996: 57) 17 Peatsis hõbeplaadil oli tekst: Professor Johann Köler sündinud 24. Webr. 1826 Surnud 10. Apr. 1899 Jalutsis hõbeplaadil: Jumal on armastus Johann Köleri hauaplatsile, mis on piiratud graniidist ja raudtorudest taraga, on paigaldatud kõrgele looduslikule kärgkivile Amandus Adamsoni 1911. aastal
„Sakalas“ ilmus suur matusekuulutus tekstiga „Isa Köler on surnud“ ning mõned päevad hiljem teadaanne „Professor Johann Köleri muldasängitamise kohta Suure-Jaani kalmistul“. (Marand 1996: 57) Ajalehe andmetel ei mahtunud kõik leinajad Suure-Jaani kirikusse. Kohal olid kolm pasunakoori, Suure-Jaani meeskoor ja Viljandi segakoor ning leinavate seltside ja teiste koosluste esindajad. Puusärk oli kaetud musta kaleviga ja kaunistatud hõbenarmaste ning tuttidega. (Marand 1996: 57) 17 Peatsis hõbeplaadil oli tekst: Professor Johann Köler sündinud 24. Webr. 1826 Surnud 10. Apr. 1899 Jalutsis hõbeplaadil: Jumal on armastus Johann Köleri hauaplatsile, mis on piiratud graniidist ja raudtorudest taraga, on paigaldatud kõrgele looduslikule kärgkivile Amandus Adamsoni 1911. aastal
Tiinestumine on madal. Ainult 60 % kanti. Eksterjöörilt on sarnane Leedu ja Läti raskeveohobustega. Eesti raskeveohobune on tüse, keskmise suurusega ja öeldakse, et madalajalgne, aga Heldur Peterson väidab, et ei ole. Pea on keskmise suurusega, suhteliselt kuiv, Turi madal ja lai, Selg lühike ja lai. Esineb palju nõgusat selga. Kõikidele raskeveohobustele on omane, et laudjas on rennjas ja luipu laudjatega. Jalad on laiema seisuga, vao-vahele eriti ei sobi. Sõrgatsid on suurte tuttidega. Ja kutsutakse seega karvajalgadeks. Seega on tema jalahooldus tähtsam. Nt inglismaal pannakse suurde kasti ja siis saepuruga hõõrutakse sõrgatseid, see on tärpentiini ja õlidega töödeldud. Konstitutsioonilt on kuiv ja tugeva luustikuga. Küllaltki lopsakas lihastik. Üksikutel on täheldatud ka toorest konstitutsiooni. Temperamendilt on rahulik, flegmaatiline, healoomuline. Värvused on raudjat, kõrvi, punast ja kimmlit. Jõudlus: Traav oli 15,9 km/h
vaibakunstis. Mööbel. Sumeritel üldiselt lihtsavormiline, assüürlastel ja babüloonlastel massiivne, materjaliks puit, kaunistatud vask- ja pronksilustustega. Troonid ja toolid sirge kõrge seljatoega ja käsitugedega, toolide ja troonide jalad lõppesid lõvijalgadega, mis omakorda toetusid viinamarjakobarale või seedrikäbile. Kasutati ka inim- ning loomafiguuridena kujundatud tugesid toolidel. Taburetid lihtsa selge konstruktsiooniga, puidust. Mööblit kaeti narmaste ja tuttidega kaunistatud kallihinnalisest materjalist patjadega. Assüüria-babüloonia arhitektuurile, sisekujundusele ja mööblile iseloomulikke vorme kasutatakse ka Ahhemeniidide Iraani e. pärsia kunstis. 6.-5.saj eKr : Ahhemeniidide Iraani paleedes keskseks ruumiks kujunenud suure vastuvõtusaali - apadana - lagi oli toestatud suhteliselt hõredalt ( vahed kuni 8 - 8,5 m ) asetatud saledate sammastega ( suhe 1 : 13 ), sammaste kapiteeli moodustas kahepäine härg.
Tähendab, et nii õrn ja armas tüdruk, suur ja tugev poiss. Laps annab teiste sooga seotud hinnanguid samuti vastavalt riidevärvile. Esimesed soostereotüübid on eelkooliea alguses juba ära õpitud: mehed on sellised ja naised on sellised. Soole vastav välimus aitab kaasa soorolli omandamisele (aitab soorolli omandada). Juba väikesest peale soorolli väärtustada ja sellisena (vastavalt soorollile) käituda. Tüdrukud riietuvad kasvades ikkagi värvidega, lipsudega, tuttidega asjadesse. 60% murdeealistest järgib eakaaslaste riietusstiili. See on juba ammusest ajast nii ja säilinud protsentuaalselt samana ka tänapäeval. Erinev see, et varem vaadati ka enam sugulaste ja vanemate riietust, tänapäeval tulenevad suurimad mõjutused hoopis meediast. Murdeeas saab riietumine sooidentiteedi osaks. Ka soo orientatsioon (nt homoseksuaalsus) väljendub riietuskäitumises. 2. Riietuse funktsioonid lapse ja noorukieas. Vaatame peamiselt lapseeas.
Uuslinna kolmekordses vööndis.* Kuid 6. jaanuar 1482 pole päev, mida ajalugu eriti mälestaks. · Polnud midagi iseäralikku sündmuses, mis Pariisi kirikukell! ja kodanikke sel varahommikul jalule ajas. Ei olnud see pikardlaste ega burgundlaste kallaletung * ega rongkäik pühade säilmetega, ei skolaaride mäss ega «meie suurt kartust äratava kuningahärra» sissesõit, isegi mitte mõni vargapoiste ja -tüdrukute poomine Pariisi kohtu otsuse põhjal. Ei olnud see ka mõne poortidega ja tuttidega mukitud saatkonna paraatsõit, mis viieteistkümnendal sajandil nii sagedane oli. Vaevalt kaks päeva tagasi oli Pariisi sisse sõitnud sedalaadi ratsarong, nimelt Flaami saadikud, kellel 2 ülesandeks oli sõlmida abielu dofääni ja Flandria Marguerite'i vahel.* Bourboni kardinalile oli see tekitanud palju tuska: et kuningale meeldida, pidi ta hea näo tegema kõigele sellele flaami bürgermeistrite labasele ja lärmavale kambale ning neid oma lossis vastu võtma
annaabi.ee 
