. Lõvi Lõvi (Panthera leo) on Aafrika savannides ja poolkõrbetes ning India lääneosas elutsev suur kaslane pantrite perekonnast. Lõvid on väga suured ja võimsa kehaehitusega kiskjad. Isaste tüvepikkus võib ulatuda kuni 180240 cm-ni, saba pikkus 6090 cm-ni, mass 180-227 kg. Kere on sale, isegi kiitsakas. Pea on erakordselt massiivne, võrdlemisi pika koonuga. Jäsemed on lüheldased ja väga tugevad. Pikk saba lõpeb tutiga. Keha katab lühikene pruunikaskollane karvastik. Täiskasvanud isalõvidel on pikk tumedam lakk, mis katab nii kaela, õlgu kui ka rinda. Lõvil on ühena vähestest kiskjalistest selgelt välja kujunenud suguline dimorfism, mis ei seisne ainult emalõvide väiksemates mõõtmetes, vaid ka laka puudumises emastel. Lõvi sobivamateks elupaikateks on avarad, veekogudega savannid, kus leidub ohtralt sõralisi. Lõvid ei ela ainult üksinda ega paarikaupa, vaid ka suuremates rühmades praidides
L.J.M.Daguerre 1839 dagerrotüüp Filmikunst Lumiere T.A.Eddisson 1877 fonograaf Johannes Pääsuke Erinevaid infoallikaid kirjeldada Heraldika ehk vapiteadus (eksamil) Värviline, juriidiliselt kinnitatud, süboolika Koosneb: Kilp (põhiosa) viikingikilbi kujuline, kuldne (joonistamisel täpistada) hispaania kilp, must (joonistamisel ruuduline) prantsuse kilp, sisine (joonistamisel merelained) saksa kilp, punane (joonistamisel jooned ülalt-alla) naiste kilbid- roheline, tutiga (vallaline) hõbe, ilma tutita (abielus) Lubatud on kasutada vapil kaks metalli (kuld ja hõbe) ja viit erivärvi ja ainult isasloomi (suunaga paremale poole) Detailid peavad ka olema suunaga paremale poole Viljandi linna vapp- hõbedane roos sinisel kilbil Eesti Vabariigi vapil sammuvad lõvid, laenatud vapp taanlastelt Kolm lõvi tähendavad; Taani, Rootsi ja Norra Kroonid- viie sakiga-rüütli seisus seitse sakki- üheksa- krahv x-pontuse rist akantuse lehed- sümboliseerib mantlit
Taksonoomia Riik: Loomad (Animalia) Hõimkond: Keelikloomad (Chordata) Klass: Imetajad (Mammalia) Selts: Kiskjalised (Carnivora) Sugukond: Kaslased (Felidae) Perekond: Panter (Panthera) Liik: Lõvi (Panthera Leo) Välisehitus Lõvidel on võimas keha, suur pea, tugevad küünised ja hambad ning 60-90cm pikkune saba, mis lõppeb tutiga. Lõvid on umbes meetrikõrgused ja 2,5 meetri pikkused, ning nende kaal võib ulatuda kuni 250 kilogrammini. Täiskasvanud isaste kaela, õlgu ja rinda katab pikk karvkattest tumedam lakk. Emased lõvid on isastest väiksemad. Lõvid on kaetud pruunikaskollase karvkattega. [vt Lisa 1] Siseehitus Lõvid hingavad kopsudega, mis koosnevad miljonitest kopsutrombukestest. Lõvidel on suletud vereringe. Nende süda on neljaosaline
sabapikkus 60-90 cm, mass 180 kuni 227 kg. Võimas kere on ühtaegu sale, koguni kiitsakas, pea aga erakordselt massiivne, võrdlemisi pika koonuga. Lõvidel ja teistel suurkaslastel on lühike ja tugev, võimsate lõugadega näokolju. Nende vahedad piigitaolised silmahambad ehk kihvad tungivad sügavale ohvri lihasse ja rebivad sellest tükke. Suured kisk- ja purihambad tükeldavad liha ning purustavad luid. Jäsemed lüheldased ja väga tugevad, pikk saba lõpeb tutiga. Väga iseloomulik on täiskasvanud isaste pikk lakk, mis katab kaela, õlgu ja rinda, kusjuures ülejäänud keha on kaetud lühikese pruunikaskollase karvaga. Lakk on märksa tumedam. Lõvi on väheseid kiskjalisi, kellel on selgelt välja kujunenud suguline dimorfism. See ei seisne mitte üksnes emasloomade väiksemates mõõtudes, vaid ka laka täielikus puudumises emastel. Veel VII-X sajandil elasid lõvid Lõuna-Euroopas (näiteks Kaukaasias), kuid selle kiskja areaal on pidevalt ahenenud
Võnnu Keskkool Lõvid Referaat Autor: Silver Hani Klass: 7.kl Juhendaja: Taimi Tamm-Vask Võnnu 2014 VÄLIMUS: Lõvid on väga suured ja võimsa kehaehitusega. Isaste kehapikkus on 180 240 cm, saba pikkus 6090 cm, mass 180-227kg. Kere on sale, isegi kiitsakas. Pea on erakordselt massiivne, võrdlemisi pika koonuga. Jäsemed on lüheldased ja väga tugevad. Pikk saba lõpeb tutiga. Keha katab lühikene pruunikaskollane karvastik. Täiskasvanud isalõvidel on pikk tumedam lakk, mis katab nii kaela, õlgu kui ka rinda. Lõvil on ühena vähestest kiskjalistest selgelt välja kujunenud sugulinedimorfism, mis ei seisne ainult emalõvide väiksemates mõõtmetes, vaid ka laka puudumises emastel. Isalõvi on kergesti emasloomast eristuv tema uhke laka poolest. Isaslooma nägu on enim tunnustatud sümbol kultuuris. Lõvi nägu on kujutatud kirjanduses, skulptuuridel, maalidel
Lõvi Lõvi (Panthera leo) on Aafrika savannides ja poolkõrbetes ning India lääneosas elutsev suur kaslane pantrite perekonnast. Lõvid on väga suured ja võimsa kehaehitusega kiskjad. Isaste tüvepikkus võib ulatuda kuni 180 240 cm-ni, saba pikkus 6090 cm-ni, mass 180-227 kg. Kere on sale, isegi kiitsakas. Pea on erakordselt massiivne, võrdlemisi pika koonuga. Jäsemed on lüheldased ja väga tugevad. Pikk saba lõpeb tutiga. Keha katab lühikene pruunikaskollane karvastik. Täiskasvanud isalõvidel on pikk tumedam lakk, mis katab nii kaela, õlgu kui ka rinda. Lõvil on ühena vähestest kiskjalistest selgelt välja kujunenud suguline dimorfism, mis ei seisne ainult emalõvide väiksemates mõõtmetes, vaid ka laka puudumises emastel. Lõvi sobivamateks elupaikateks on avarad, veekogudega savannid, kus leidub ohtralt sõralisi.
seega nagu maski lagritsa näole. Selle musta vöödi eesmärk on aga hoopiski suurte säravae silmade varjamine vaenlaste eest. Vaenlaste petmiseks on ka lagritsa saba silmatorkavalt värvunud: üldiselt must, otsast valge tipuga. Vaenlane, kes märkab saba, ründab seda ja seega pääseb lagrits ainult sabanaha kaotusega (see tuleb tal kergelt ära). Hiljem kärbub ka saba ja nii ongi üsna paljud lagritsad ilma sabata. Võib kergesti segamini ajada mõne hiire või rotiga, kui valge tutiga saba näha pole ja valgust eriti peale ei paista. Käitmine Iseloomult on lagritsad uudishimulikud ja tulevad sageli inimesi uudistama. Seetõttu ei ole neid raske kohata seal kus neid esineb ning nad on hästi tuntud. Kuna aga Eestis on lagritsaid viimasel ajal pidevalt vähemaks jäänud ei ole neid kaasajal enam lihtne 3 kohata. Oma väikese arvukuse tõttu on lagritsad looduskaitse alla võetud. Kuulub
– tiiger; ema lõvi, isa tiiger – tigon). 2 3 1. LÕVI VÄLIMUS Lõvid on väga suured ja võimsa kehaehitusega. Isaste kehapikkus on 180– 240 cm, saba pikkus 60–90 cm, mass 180-227 kg. Kere on sale, isegi kiitsakas. Pea on erakordselt massiivne, võrdlemisi pika koonuga. Jäsemed on lüheldased ja väga tugevad. Pikk saba lõpeb tutiga. Keha katab lühikene pruunikaskollane karvastik. Täiskasvanud isalõvidel on pikk tumedam lakk, mis katab nii kaela, õlgu kui ka rinda. Lõvil on ühena vähestest kiskjalistest selgelt välja kujunenud suguline dimorfism, mis ei seisne ainult emalõvide väiksemates mõõtmetes, vaid ka laka puudumises emastel. Isalõvi on kergesti emasloomast eristuv tema uhke laka poolest. Isaslooma nägu on enim tunnustatud sümbol kultuuris
2 ja käiste reväärid olid kontrastset tooni. 1500 aastal keelati Veneetsias noortel meestel kanda liibuvaid ja suure kaelusega vammuseid, mis samal ajal olid moes Saksamaal. Peakateteks olid enamjaolt sametist, vildist või brokaadist barettid. Olid ka ümmarkuse lamadapõhjaline müts, mida siis kaunistati kas sulega, küljelt langeva tutiga. Kanti ka vääriskividega ja sulgedega ehitud turbanit. Ka riietuse värv mängi palju rolli. Mõnel pool kanti suguvõsade poolt kindlat värvi, mille järgi siis neid ka kutsuti (n. Roheline krahv). Vanemad mehed kandsid tumedamaid toone, nooremad erksamaid. Moes olid punase sinise küllastunud varjundid. Kanti veinipunast, kuldset ja musta kombinatsiooni. Vältimatuks rõivastuse elemendiks, eriti meeste moes, said kindad. Eelistatud olid seemisnahksed hispaania kindad.
Meisterlikult ehitatud pesa on väljast kaetud samblikega, sissepääsuava asub küljel. Sabatihase pere on väga arvukas, kuni 13 hinge, kes kasvades paisutavad pesaseinad rebenema. Tekkinud aukudest torgatakse siis sabad välja. Pesitseb leht-ja segametsades. Inimest või muud tülitajad võtavad sabatihased vastu kareda tserriri häälitsusega. Eestis ebaühtlaselt levinud väikearvuline haudelind Tutt-tihane Rahvapärased nimed on tutiga tihane, tutt-tihalane, metsatihane. Levib Eesti mandriosas, puudub Lääne-Eesti saartel. Üldiselt levinud peaaegu kogu Euroopas. Elupaigaks on okasmetsad, eriti eelistab männikuid. Pesitsusajal elutseb paarides, ülejäänud ajal hulgusalkades. On päevase eluviisiga. Pesa ehitatakse puuõõnsustesse, selleks kasutatakse ära väike-kirjurähni ja teiste tihaste pesakoopaid. Pesitseb meeleldi ka ülesseatud pesakastides. Pesamaterjali kogub emaslind
Oma onni ehitab ta tavaliselt puuõõnde, aga ta võib ka endale võeta rebase või mägra poolt maha jäetud uru. Metskassil sünnivad umbes 2-4 poega, kes kaaluvad umbes 40 grammi. Metskassi vaenlased on ilvesed, koerad, hundid jne. Metskass on väljasuremisohus, ja sellepärast on hakatud neid loomaedades paljundama. (http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/kaslased.htm) 3.3 Ilves Ilvese nägu on sarnane kassi näoga, aga tal on kõrvad tutiga ja põskedel on habe, ta on iseenesest mõistetavalt suurem kui kass. Tal on lühike saba. Ta on umbes 1 meetri pikkune. Ta kaalub mitukümmend kilogrammi. Ilves on ainuke metsik kaslane, kes Eestis elutseb. Ta elutseb ka Skandinaavias ja Põhja-Ameerikas. Tal on pikad jalad, suured käpad ja soe kasukas, mis kaitseb teda külma eest. Ilves elab ükskõik millised metsas, peaasi oleks see, et süüa ja kaitset saaks. Ta sööb jäneseid ja metskitsi
ulatudes 15. laiuskraadini. Enamik maailma savannidest asub Aafrikas ja Lõuna-Ameerikas, kuid neid leidub ka Lõuna- ja Kagu-Aasias ning Austraalias. Savannis elavad loomad Lõvi Lõvid on väga suured ja võimsa kehaehitusega. Isaste tüvepikkus on 180240 cm, saba pikkus 6090 cm, mass 180-227 kg. Kere on sale, isegi kiitsakas. Pea on erakordselt massiivne, võrdlemisi pika koonuga. Jäsemed on lüheldased ja väga tugevad. Pikk saba lõpeb tutiga. Keha katab lühikene pruunikaskollane karvastik. Täiskasvanud isalõvidel on pikk tumedam lakk, mis katab nii kaela, õlgu kui ka rinda. Lõvid ei ela ainult üksinda ega paarikaupa, vaid ka suuremates rühmades praidides. Praidi kuulub tavaliselt 1-2 täisealist isalõvi, mõned emalõvid ja noorloomad. Tavaliselt on praidis 7 kuni 10 või rohkem isendit. Päeval puhkavad lõvid tavaliselt kusagil vilus. Jahti peavad nad õhtul. Põhilised toiduhankijad on emalõvid
ka raibet süüa. Jahil käib ta tavaliselt öösel. Metskass oskab hästi ronida. Tal sünnib 2 kuni 4 poega. Sündides kaaluvad pojad umbes 40 grammi. Metskassil on palju vaenlasi näiteks hundid, ilvesed, koerad jne. Metskass on muutunud haruldaseks loomaks. Et nad väljasuremisohtu ei satuks on neid hakatud nt loomaaedades paljundama. 1.3 ILVES Ilvese nägu sarnaneb kassi näole ainult kõrvad on tal tutiga ja põskedel on habe iseenesest mõistetavalt on ta ka suurem kui kodukass. Saba on tal lühike. Tema pikkus on umbes 1 meeter. Värvus on ilvestel suvel ja talvel erinev. Suvel on nad punakad- pruunikad, talvel heledamad ja hallikamad. Ilves on ainuke metsik kaslane, kes Eestis elutseb. Veel elab ta Soomes, Rootsis, Norras ja ka Põhja-Ameerikas. Tal on pikad jalad, üsna suured käpad ja soe kasukas, mis kaitseb teda külma eest. Ilves võib elada igasugustes metsades
laiune kollane tripp. Lindi äärtel on 2 mm laiune valge tripp. Teeneteristi kantakse tsiviilriietel vasakul pool rinnas Eesti riiklike teenetemärkide ja Kaitseliidu teenetemärkide järel ning enne välismaiseid aumärke, kui konkreetse sündmuse puhul pole määratud teisiti. Vormiriietusel kantakse märki kaitseväe vormi kandmise korra kohaselt. 3.7 Vorm Kodutütarde vormiriietuses eristatakse esindus- ja laagrivormi. Esimene koosneb tumesinisest kollase tutiga mütsist, puuvillasest sinakashallist pikavarrukalisest vormipluusist, kollasest kaelarätikust, mustast põlvedeni seelikust, tumesinisest vöökotist, musta värvi kinnistest kingadest ja nahavärvi sukkpükstest. Laagrivormi kantakse laagris, matkal, spordivõistlustel või kodutütardele antud ülesannete täitmisel, kui esindusvormi kandmine pole sobilik. Juuksed peavad olema seatud kaheks punupatsiks. 4 Noorte kotkaste ajalugu
Babuiin liigub neljal jäsemel, toetades seejuures maha nii jala- kui ka käelabad. Ta elab umbes 200- pealistes karjades ja käib iga päev toidu otsingul maha üle 5 kilomeetri. Jõudehetkedel puhastavad babuiinid üksteisel vastastikku karva. See tegevus tugevndab nendevahelist sõprust ja solidaarsust. Tüügassiga Tüügassiga on rohmaka väljanägemisega sigalane ta on hallikat värvi, kõrgete jalgadega ja tutiga sabaga, mida hoiab joostes püsti. Tal on lai ja võimas koon 4 tüükaga, millest 2 asuvad silmade all. Samuti on tal 2 kohutavat, teravast ülespooldunud kihva. Ta elab savannis, kus päeval toitub aga öösel leiab varju kuiva rohuga kaetud urus, mis tuhnik on maha jätnud. Ta läheb urgu tagurpidi, nii et hirmsad kihvad, lõualuu eriti arenenud silmahambad, jäävad alati väljapääsu poole. Tüügassiga on erakordselt julge ja agressiivne loom. Täiskasvanuna peab ta kartma ainult lõvi
loodusesideme kaudu tunnetame omakorda Ellen Niidu ühtsust eesti luule kauaste ja olemuslike traditsioonidega, rahvaluuleni välja. (Mallene, 1970) 7 Kohati on ,,Linnuvoolijas" täheldatav libastumine proosa piirimaile, luulekujundid nagu pageksid autori käest, kes nende puudumist püüab korvata värvika kirjeldamisega (,,Seisatus Tõnismäe künkal", ,,Kurbrõõmus lugu mu isa punase tutiga mütsist"). Autori pärusmaaks jääb eriliselt, kordumatult laulev, riiminõtke ja puhas lüürika, luuletused, millel on muusika põues. Valitseb lihtsus ja enesestmõistetavus, just nagu polekski ühe elamuse või mõtte sõnastamiseks sadat võimalust(,,Otsida iseend", ,,Tali", ,,Magav maailm" jt.) Kujunduslikult on luuletuskogu maailmaklass. (Jürisson, 1970) 2.3.2 ,,Vee peal käia" (1977) 1977 aastal avaldatud kolmandas luuletuskogus ,,Vee peal käija" on eelmise kogu
annaabi.ee 
