tootlikkusega Enamik kaupa tarbitakse ära kohapeal. Traditsioon olulisem kui ratsionaalsus ja efektiivsus! Vahetuskaubandus kuid ka erilised maksevahendid: hammastigu, merepärl, rauast kõplad jne. Käsumajandus ehk plaanimajandus Riik otsustab selle üle, mida, kuidas ja kellele toota. Tootmisressursid ja turustamiskanalid riigi omanduses. Kogu majandus mitme aasta peale ette planeeritud. Hinnad kehtestab valitsus. Tururegulatsiooni puudumise tagajärjeks sageli krooniline kauba puudujääk. Kauba valik väike või puudub. Iseloomulik NSVL-ile ja teistele diktatuursetele riikidele Turumajandus ehk vaba turg Tänapäeval enim levinud majandussüsteem Ressursside kasutamise määrab nõudluse ja pakkumise suhe kaupade ja teenuste turul. Peamine kriteerium on efektiivsus. Hinna kujundab turg. Riigivõim sekkub majandusse peamiselt vaid seaduste kaudu. Kaupade ja teenuste valik lai
maailmarevolutsioonile. Ta asus ette valmistama maailma vallutamist. Ta käivitas ulatusliku relvastusprogrammi ja asus Punaarmeed ette valmistama pealetungisõjaks. Selleks loobus ta uuest majanduspoliitikast ja tegi panuse suurtööstuse arendamisele- indrustialiseerimisele. Loobuti välismaistest investeeringutest ning majandus allutati tsentraalsele võimule. NSVL muutus tööstusriigiks. Industrialiseerimise käigus kadus küll tööpuudus, kuid rasketööstuse eelisarendamine ning tururegulatsiooni puudumine tõi kaasa elanike vaesumise. 1920. lõpul tekkisid raskused viljavarumisega. Madalate hindade tõttu ei olnud talupojad nõus seda müüma. Sõjavägi aga vajas toitu. Õiglase hinna kehtestamise asemel võeti vili talupoegadelt jõuga ära. Puhkes nälg ja suri palju inimesi. Talupoegade vastu käivitatud vägivallakampaania osaks oli sundkollektiviseerimine- talumajapidamiste ühendamine ühismajanditesse ehk kolhoosidesse. Jõukamad saadeti sunnitöölaagrisse või Siberisse
protsessidesse, parandamaks inimeste toimetulekuvõimalusi, kaitstes neid tururiskide eest ja leevendades elu bioloogilistest tsüklitest tingitud riske. Heaoluriik kannab ka sotsiaalseid ja majandust reguleerivaid ülesandeid. Riik sekkub aktiivselt majandusse. Tõuseb esile sotsiaalne õiglus. Iseloomustab sotsiaalpoliitika olulisus valitsemistegevuses. Riik korraldab haridust, tervishoidu, tururegulatsiooni, makse. Tunnused: 1. ressursside ülekandmine 2. 40-50% avalikest kuludest läheb sotsiaalsfääri vajadusteks. 5. Heaoluühiskonna mudelid: 1. Sotsiaaldemokraatlik- solidaarsus.Riik on peamine heaolu pakkuja. Kõrged maksud. Jõukamatel inimestel kõrgemad maksud. Aluspõhimõtteks on universalism 2. Konservatism- vanim heaolumudel. Orienteerub palgatöötajatele. Lastetoetused on väikesed ja vanureid ei toetata. Oluline on perekond, usk ja traditsioonid.
maksuga; rahareform, mis taastas raha endise väärtuse, eraettevõtlus sai õiguse tegutseda. Stalin likvideeris industrialiseerimise alguses eraettevõtluse, sest tahtis saavutada kontrolli riigis. Käivitati suur relvastusprogramm ja valmistus sõjaks. Loobuti välismaistest investeeringutest. NSV Liit muutus tööstusriigiks. Kadus tööpuudus- edu põhjuseks oli industrialiseerimine. Arenes sõjatööstus, aga kuna eelisarendati rasketööstust ja polnud tururegulatsiooni, hakkas tootlikkus langema ja põhjustas elanike vaesumise. Välispoliitilisest elust võib välja tuua MRP ehk Molotovi-Ribbentropi pakti, mis sõlmiti 23.august 1939 Moskvas. See oli mittekallaletungileping Saksamaa ja Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liidu vahel, mille juurde kuuluvad salajased lisaprotokollid, mis sisaldasid mõlema riigi huve ehk teiste riikide jaotumist nende vahel. Kahepoolne mitte- kallaletungi-leping kehtis kuni Operatsioon Barbarossani 22
1. Klassikaline käsitlus praktiline lähenemine 2. Uusklassikaline käsitlus käitumuslik lähenemine 3. Moodne käsitlus terviklik lähenemine Klassikaline käsitlus Kesksel kohal koordinatsioon 1. Organisatsioonisisene tööjaotus (Fredrick Taylor: 1856 1915) 2. Hierarhhia e. Organisatsiooni bürokraatlik ülesehitus (Max Weber: 1864 1920) "Hierarhhia vr. Turg" transaktsioonikulud (TrC) Tururegulatsiooni korraldav hinnamehhanism ei toimi tasuta y y1 = x1 ; TrC = 0 TrC = x2 x1: y=f(x) a) informatsiooni töötlus sisendite (x) ja väljundite (y) osas (hind, kvaliteet, kogus) y1 b) läbirääkimised ja kokkulepped x1 x2 x 3. Juhtimisfunktsioonid (Henri Fayol: 1841 1925) JUHTIMISPROTSESS (H. Fayoli funktsioonid)
algas industrialiseerimine. • Loobuti välismaistest investeeringutest. • Majandus allutati tsentraalsele võimule, seda teostati viisaastaku plaanide järgi. • NSVL muutus tööstusriigiks (teisel kohal). Industrialiseerimine • Industrialiseerimise käigus kadus tööpuudus, ülemaailmne majanduskriis mõjutas vähe. • Hoogsalt arenes sõjatööstus, mis oli juhtiv maailmas. • Rasketööstuse eelisarendamine ja tururegulatsiooni puudumine tõi kaasa tootlikkuse langemise. • See omakorda tõi kaasa elanike vaesumise. Suund sundkollektiviseerimisele • 1920date lõpul tekkinud viljavarumise probleemide tõttu ei tahtnud talupojad viljajääke ära müüa (ostuhind madal). • Riiklik vajadus oli suur – tööliskond ja sõjavägi vajas toitu. • Õiglase hinna kehtestamise asemel konfiskeeriti talupoegadelt vili jõuga. • 1932-1933 puhkes suur nälg, hukkus 7 milj. Sundkollektiviseerimine
· Rasketööstuse rajamine Siberis ja Kesk-Aasis · Tööstuskombinaatide loomine majanduse ratsionaliseerimiseks · Elektrifitseerimine · Isevarustus söe ja nafta osas · Inimtööjõu ekspluateerimine nn.stahhaanovliku liikumise abil (u.1935.aastast) · Industrialiseerimise käigus kadus tööpuudus, ülemaailmne majanduskriis mõjutas vähe · Hoogsalt arenes sõjatööstus, juhtiv maailmas · Rasketööstuse eelisarendamine ja tururegulatsiooni puudumine tõi kaasa tootlikkuse langemise · See omakorda tõi kaasa elanike vaesumise Kollektiviseerimine (1928-1932) · Seniste eraomandusel tuginevate talumajapidamiste vägivaldne ühendamine ühismajanditesse. · Totalitaarsel riigil oli kergem talurahvalt vajalikke toiduaineid kätte saada kas riiklike majandite (sovhooside) või riigile allutatud kooperatiivsete ühismajandite (kolhooside) vahendusel. · Kulakuks tuli kuulutada 3-5% majapidamistest.
turuinformatsiooni kätte saamise kergus. Toodangu turud saab struktuuri (tüüpide) järgi jagatakse nelja põhikategooriasse: · täieliku konkurentsiga turg · monopolistliku konkurentsiga turg · oligopol · monopol Täieliku konkurentsi korral on turg killustunud paljude väikeste ettevõtete vahel. Pakkujatele ei ole seatud mingisuguseid piiranguid turule tulemiseks ja sealt lahkumiseks. Hinnad kujunevad tururegulatsiooni vahendusel ja osalejatel puudub võime mõjutada turul kujunevat hinda. Turul osalejate võimet mõjutada hinda nimetatakse turujõuks. Turujõudu omavad monopoolsel turul osalejad. Hinnavõtja on turul osaleja, kes lepib turul väljakujunenud hinnaga ja ei kehtesta oma tootele madalamat ega kõrgemat hinda. Monopoli puhul on turul vaid üksainus pakkuja ning hind ei kujune turu toimel, vaid kehtestatakse pakkuja poolt. Tavaliselt on see kõrgem konkurentsi toimel turul kujunevast hinnast
probleemide lahendamisel valdavaks. Järgneva paari aastal jooksul lõhuti kogu uue majanduspoliitika süsteem ning mindi üle administratiiv-bürokraatlikule sotsialismimudelile muudatused 1920. aastate lõpus ja 1930. aastate alguses Stalinliku majanduspoliitika algus · lõpetati majanduse reguleerimine turusuhete ja vabalt konverteeritava rubla abil. Käiku paisati suurel hulgal katteta paberraha. Tururegulatsiooni asendas juhtimise range tsentraliseerimine, käskude, keeldude ja karistuste süsteem · alustati ülimalt forsseeritud industrialiseerimist, mis sisuliselt tähendas vaid raskemasinaehituse väljaarendamist. Sellega rikuti majanduse sisemist tasakaalu · alustati talurahva massilist, sunniviisilist kollektiviseerimist, mis polnud kooskõlas ei talurahva huvide ega riigi majanduslike võimalustega · majandust hakati planeerima viisaastakute kaupa
ning formeerus ohjeldamatu Stalini isiku kultus seoses tema 50nda sünnipäevaga. Industrialiseerimine Selle käigus likvideeriti igasugune eraettevõtlus, loobuti välismaisest investeeringutest, majandus allutati tsentraalsele võimule, mida teostati viisaastaku plaanide järgi, NSVL muutus tööstusriigiks. Selle käigus kadus tööpuudus, hoogsalt arenes sõjatööstus, rasketööstuse eelisarendamine ja tururegulatsiooni puudumine tõi kaasa tootlikkuse langemise, mis tõi omakorda kaasa elanike vaesumise. Oli plaan katta terve Nõukogude Venemaa elektriga, toimus sotsialistlik võistlus, mis oli motivatsiooniallikaks, et rohkem tööd teha, palgad olid madalad ning elutingimused tagaplaanil, sunnitöö, toimus normide täitmine, milleks kasutati terrorit. Kollektiviseerimine 1929 aastal alustatud kollektiveerimiskampaaniaga lõpetati seni kestnud Uus Majanduspoliitika.
Turumajandus - tänapäeval kõige enam levinud majandussüsteem, kus määravaks on ressursside kasutamise valitsev nõudluse ja pakkumise suhe kaupade ja teenuste turul. Riigivõim sekkub majandusse peaasjalikult seadusandluse kaudu, valvates muu hulgas ausa konkurentsi järele. Käsumajandus e plaanimajandus - käsumajanduse tingimustes otsustab selle üle, mida, kuidas ja kellele toota, riik. Tootmisressursid ja turustamiskanalid on riigi omanduses. Eraomand puudub või on piiratud. Tururegulatsiooni puudumise tagajärjeks on mh mitmesuguste kaupade krooniline puudujääk. Segamajandus - majandusmudel, mis lubab korraga tegutseda nii era- kui riigiomanduses olevatel ettevõtetel. Riik võtab enda kanda need sektorid, kus eraettevõtted tegutseda ei taha. Majandusnäitajad Rahvamajanduse koguprodukt (RKP) - aasta jooksul riigi kodanike või riigis registreeritud ettevõtete toodetud ja lõpptarbimisse läinud kaupade ja teenuste kogumaksumus turuhindades.
kohe muudetakse midagi. (Inglismaal pole väga selge see, et sõnavabadust tuleb kaitsta, meediale kehtib väga palju norme. Iga kord kui avastati et pressinõukogu ei toimi, tekkis skandaal, kutsuti kokku nõukogu, kes ütles et hakkame seadusi muutma, kehtestati rangemad nõuded ja sanktsioonid. Siis hiljem tuli jälle hakata mingeid seadusi vastu võtma, selle jutu peale aeti vana nõukogu laiali ja tehti uus. Probleem: raske saavutada) Eesti: väga palju tururegulatsiooni, riikliku regulatsiooni väga pole. Eesmärgiks avalikust hüvest lähtuv vaba meedia. 2 Nii Eestis, Soomes kui Austrias on isereguleeriv pressinõukogu. Eesti pressinõukogu mudel võeti Soome omalt. Eestis tegutseb kaks pressinõukogu: Pressinõukogu ja Avaliku Sõna Nõukogu. Eestis pressinõukogud instrumendina ei toimi ning ei ole mõjukad. Pressinõukogusid ignoreeritakse nii meedia organisatsioonide kui ajakirjanike poolt
seisukohast. Lisaks on majanduse avatus oluline impordist tuleneva, monopolismi piiramist soodustava konkurentsi tõttu. Tervikuna iseloomustas 1993. aasta majanduspoliitikat liberalism ja riigi minimaalne sekkumine. Majanduse juhtimine (erinevate institutsioonide poolt) lähtus eelkôige vajadusest teostada turumajandusse viivaid reforme ning ajada antiprotektsionistlikku ja konkurentsi tagavat majanduspoliitikat, mis soodustaks tururegulatsiooni. 1993. aastal astuti märkimisväärna samm rahaturu ja pangasektori arengus. 1992. aasta kriisi järel on Eesti pangasektori kvalitatiivne areng olnud 1993. aastal eriti dünaamiline. Märkmist väärib ka rahaturu areng, kus Eesti Pangal oli kaalukas osa. Eesti Pank alustas lühiajaliste laenusertifikaatide emissiooni, mis omakorda aitas käivitada pankadevahelist (üleöö)laenuturgu. Inflatsioon 1993. aastal süvenesid majandusliku stabiliseerumise protsessid. Inflatsioonitempo on
annaabi.ee 
