Aadel Kujunemine ja jagunemine Aadliseisus tekkis koos feodaalsuhetega. Nad olid vabad mehed, keda sidusid omavahelised vasalliteedisidemed. Aadlite õlul oli kõigi kaitsmine. Aadel jaotus kaheks suuremaks osaks: kõrgaadel ja alamaadel. Kõrgaadlisse kuulusid koos kuningaga ka suurfeodaalid: hertsogid, parunid ja krahvid. Alamaadlisse kuulusid peamiselt rüütlid. Inglismaal nimetati kõrgaadleid lordideks ja alamaadleid gentrydeks, Hispaanias olid grandid ja hidalgod, Saksamaal Herrid ja Ritterid, Prantsusmaal baronid ja chevolierid. Varakeskajal tekkis veel üks kiht, kuhu kuulusid mittevabad kuningat teenivad mehed ja neid nimetati ministeriaalideks. Ülesanded Nagu eelnevalt mainitud, siis aadlike peamiseks ülesandeks oli kõigi kaitsmine. Nad tegelesid veel kohtumõistmisega. Sageli usaldasid aadlid seda tegevust oma asemikele, kui see puututas talupoeg...
E. VILDE NIM. JUURU GÜMNAASIUM Kertu Roosla 10. klass RÜÜTLID Referaat Juhendaja: Ene Holsting Juuru 2009 SISUKORD SISSEJUHATUS....................................................................................................................3 1. RÜÜTLISEISUS................................................................................................................4 2. RÜÜTLITE KASVATUS...........................................................................5 3. RÜÜTLITURVISED..........................................................................................................6 3.1. Jalaturvised.................................................................................................................6 3.2. Kürass..........................................................................................................
Keskaja kristlik usk käsitles kõiki võrdsetena, hoolimata sellest toimusid ühiskonnas kihistumised. Üheks nendest oli aadliseisus. Aadlikud olid vabad mehed, keda ühendasid omavahel vasalliteedisidemed. Feodaalne läänipüramiid koosneski enamasti aadlikest alustatdes kuningast ja lõpetades väike vasallidega. Vastavalt kohale feodaalses hierahias jaotus aadel kaheks suuremaks osaks : kõrgaadel ja alamaadel. Kõrgaadlike hulka kuulusid : hertsogid, parunid ja krahvid ja alamaadlike hulka põhiliselt rüütlid. Varakeskajal tekkis veel lisakiht kuningatet teenivatest mitteavabadest meestest ministeriaalid kes hiljem kuulusid ka aadlike hulka. Üheks aadliku ülesandeks rahuajal oli kohtumõistmine. Talupoegade üle kohtupidamise usaldas aadlik tihti oma asendajale, kui oli tegu kõrgema astme kohtuga, näiteks senjööri või Inglismaal krahvkonna kohtus tuli aadlik ka ise kohale. Aadlikukultuur etendas tähtsat rolli kogu keskaegses kultuuris teis...
lihtrahva esindajad.Riigi seaduslik pool oli juba sel ajal väga täpselt määratud.Prantsusmaal aga ei olnud võim nii ühtlaselt ära jaotatud.Prantsusmaal loodi kuningavõimu kõrvale parlament. 10.Ustavus,sõnapidamine,ausus,julgus.heldekäelisus 11.Rüütlid olid elukutselised sõjamehed.Rüütlitel oli vaja oma sõjalisi oskusi demons treerida ka rahuajal.Hea võimaluse oma võimete näitamiseks olid sõjamängud e.turniirid. Turniiridest said kokkusaamiskohad.Rüütlitele andis see võimaluse võita aadlineidude tähelepanu.Edukad rüütlid said laialt tuntuks. 12.Pärisorjus kadus LEuroopast 14.saj. 13.Võim kuulus linnanõukogule,kuhu kuulusid enamasti rikkad kaupmehed e. patriitsid.
ta töötanud Kuressaares lihameistrina. Tänu sellele oskab ema nüüd maitsvaid liharoogasid valmistada. Kõige paremini tuleb tal välja minu lemmiktoit guljass. Vabal ajal meeldib talle kooke küpsetada, erinevaid lauamänge mängida, vahest meeldib talle ka heegeldada. Minu emal on ka hea lauluhääl ja oskab hästi tantsupõrandal jalga keerutada. Seepärast käib ta oma sõbrannaga vahest karaooket laulmas. Lisaks on minu ema osav kaardimängus ja seetõttu võtab ta osa erinevatest turniiridest. Minu isa töötab juba pikemat aega Soomes. Praegu ehitab ta seal tuulegeneraatoreid, kui ta on keevitanud ka sadamakraanasid. Isa on mul üldse väga töökas. Kui ta kodus on, siis remondib ta autosid ja parandab majapidamises katki läinud asjad ära. Lisaks käib ta oma vendasid ja ema aitamas. Seepärast möödubki tal kodus veedetud aeg väga kiiresti. Ka isa hobiks on kaardimäng ja seepärast käib ta koos emaga turniiridel. Isal on varasemast perest veel kaks
institutsionaalne eristumine sai piduriks munkluse edasisele laienemisele. Luterlik reformatsioon käivitas allakägu, mis tõi munkade kuldsete sajandite lõppu, kuid, vaatamata sellele, jäi keskaja inimene endiselt sügavalt usklikuks. Ilmikutest olid keskaja Euroopas senjöörid, kerjused ja sõjamehed. Ratsanikud ja rüütlid, kes kaitsesid relvade toel palvetajaid ja töötajaid. Rüütel oli teiste silmades kangelane, kes vapralt võttis osa turniiridest, kuid tema elus oli koht ka vägivalla ja röövretkede jaoks. Rüütel oli sarnaselt mungale kuradiga vaimuliku võitluse pidaja. Hiljem ilmus ka palgasõdur, kes võitles raha pärast. Keskajal olid veel kaupmehed, haritlased ja linnakodanikud, kes ilmusid tänu agarale linnastumisele, mille haripunkt oli 13. sajandil. Keskaja linnas valitses raha, domineeris kasumile orienteerunud mõtteviis, ilmikute tähtsus tõusis ja väärtused laskusid taevast maa peale.
kodanike isiklikku ellu, et panna piir liigsele priiskamisele. Linnade ametlikuks asjaajamisekeeleks sai alamsaksa keel. Arvuliselt oli linnades selge ülekaal kohalikul rahval. Mida väiksem oli linn, seda rohkem elas seal tõenäoliselt eestlasi. 6. Kaubandus ja käsitöö gild ametiorganisatsioon Kaupmehed moodustasid suurgildi (kristlik). Vallalisi kaupmehi ja kaupmeheselle ühendas Mustpeade Vennaskond (suured, vanad kaupmehed. Huvitusid turniiridest, heategevusest) tsunftid käsitööliste ametiorganisatsioon ülesanded: 1. tegevusala kaitsmine 2. probleemide lahendamine (hind, turg) 3. tsunftijäneste vastu võitlemine Hansa Liit Saksa kaubalinnade liit. See oli mõeldud kauplemiseks Venemaaga. Ühtsed maksud. Eesti linnadest olid Hansa Liidus Tallinn, Pärnu, Viljandi ja Narva. 7. Katoliiklus / 8. Eestlased ja katoliiklus 13. sajandil oli usuks katoliiklus
antiikainelisteks, bretooni lugudeks ja bütsantsi romaanideks. Neil rühmadel on palju ühiseid tunnuseid. Kõigis on domineerivaks armastusteema ja fantastiline seikluslikkus, stiil on viimistletult peen, sõnastus valitud ja kompositsioon keerukas. Rüütli kuju on idealiseeritud. Tema vastaseks on tavaliselt kultuuritu aadlik, aga ka hiiud, koletised, nõiad. Juttu on lossidest, pidudest, turniiridest. Kurtuaasse romaani vanimad teosed on antiikteemalised. 12. sajandil oli Prantsusmaal huvi rooma kirjanduse ja filosoofia vastu. Keskuseks oli Orleans, kus õpetlased tutvustasid Vergiliuts, Horatiust. Varaseim antiikteemaline keskaegne romaani on Aleksanrdi romaan. Teose populaarsust näitab see, et romaani värsimõõt aleksandriin kujunes väga palju kasutatud mõõduks. Antiikainelistest armastusromaanidest on tuntumad Vergiliuse eepos 'Aeneis' ainel loodud 'Aenease romaan' ja 30
· Talle meeldis jutustada mineviku sündmustest ning ta oskas seda teha paremini kui keegi teine. · Tihti jutustas ta ka seda Kuidas Firenzes elas kord Härra Filippo Alberighi poeg, nimega Federigo peeti teistest paremaks hea relvakäsitlemise ja kommete poolest. Federigo armus ühte aadlidaami Giovannasse, kes oli Federigo ajal üks ilusamaid ja veetlevamaid naisi. Et selle daami armastust võita võttis ta osa turniiridest ja sõjamängudest, tegi pidusid ja jagas kingitusi ning pillas hoolimatult oma varandust. Kuid Giovanna ei pööranud tähelepanu ja teda ei huvitanud Federigo üldse. · Kuna Federigo tegi palju mõtetuid kulutusi siis sai tema varandus otsa ning ta jäi vaeseks, ainukesed asjad mis talle jäid oli väike talukoht, millest tal vaevalt elamiseks jätkus ning üks pistrik. · Kuna ta armastus üha kasvas siis ta ei suutnud
sünnijärgsed, vaid teenistusaadlikud. Vabad härrased olid isikud, kellele kuulusid jurisdiktsiooni alusel aadlimõisad ja kellel oli õigus osa võtta riigipäevadest kõrvuti kõrgaadliga. Esines ka aadel nimetusega poolvabad, kes kõrgaadli vasallidena pidid osalema ratsateenistuses. Aja jooksul aadliseisuste süsteem lihtsustus. (Oja 2006) Õukondade juures ametis olevad heeroldid hakkasid koostama ja kirjeldama turniiridest osavõtvate rüütlite vappe. Mitmes Euroopa riigis tekkisid heeroldiinstitutsioonid eesotsas heeroldikuningaga. Vappide koostamisele ja kirjeldamisele pöörati suurt tähelepanu. Heeroldid registreerisid vappe vapiraamatutes. Algselt registreeriti vappe kirjeldusena, kusjuures vapikandjana mainiti kilpi, relvi või lippu. Vapiraamatutesse hakati vappe piktoograafiliselt kujutama 13. sajandi teisest poolest. Vappi kujutati seinale riputatud kilbi ja pottkiivrina. Sel
tehnikat. Praktilise töö eesmärgiks oli tutvustada peamiste tenniselöökide tehnikat ja löögiliigutust, lisaks teada saada Eesti ja ka maailma tennise algete kohta. Esimene peatükk keskendub tennisemängu algusaastatele ning kuidas tennisemäng on arenenud mitme sajandi jooksul nii Eestis kui välismaal. Autor annab ülevaate tenniserõivaste arengust alates 20. sajandi algusest ja kõige tähtsamatest turniiridest. Teine peatükk räägib põhjalikult mängureeglitest ja punktidest, mida tennisemängus vaja läheb. Lisaks tutvustab autor servija ehk pallija järjekorda ning erinevaid termineid, sealhulgas geim ja set. Kolmas sisupeatükk annab põhjaliku ülevaate kõige olulisematest tenniselöökidest ja nende tehnikast. Neljas peatükk räägib ettevalmistusest, töö käigust ja tulemustest. 4 1.Tennise ajalugu 1.1. Tennisemängu sünd
Samas eksisteeris keskajal seisuslik ühiskond mille igas kihis oli oma koht ka naisel. Ajaloolisest seisukohast lähtudes omistatakse daamidele oluline roll rüütlikultuuris. Igal rüütlil oli võimalus valida oma südamedaam ning pühendada kõik oma võidud talle. Lossi perenaise võis oma südamedaamiks valida iga rüütel ning peremees ei tohtinud armukadetseda, vaid pidi olema hoopis uhke oma naise suure austajaskonna üle. 23 Turniiridest võtsid rüütlid eelkõige osa sellepärast, et võita daamide austust ning seeläbi saavutada ka senjööride armastus. Naise ülesandeks oli turniiridel julgustada mehi veelgi julgematele ja ennast salgavamatele tegudele. Samamoodi nagu lossi perenaistel võis olla mitu sümpaatset rüütlit oli ka valitsejatel armukesi, kes mõlemalt poolt üritasid valitseda oma käskija südant ning seeläbi lüüa kaasa ka riigi valitsemises
Kuigi relvad olid enamasti nürid, olid sellised lahingud ohvriterohked. Seetõttu asendusid need järk-järgult kahevõitlustega, kus vastased püüdsid teineteist suure hoo pealt kokku põrgates piikidega sadulast maha paisata. Võitja sai kaotaja relvastuse. Ühiskonna suhtumine turniiridesse oli mõneti vastakas. Ühelt poolt äratasid need suurt tähelepanu ja meelitasid kokku hulgaliselt pealtvaatajaid. Turniiridest said erinevate aadlisuguvõsade, senjööride ja nende vasallide, aga ka lihtrahva olulised kokusaamised. Turniiridel edukad rüütlid said laialt tuntuks. Kirik suhtus turniiridesse taunivalt ja püüdis nende pidamist keelata. Kiriku silmis õhutasid turniirid rüütlite edevust, ajendasid neid mõttetule verevalamisele ja tõmbasid eemale õigelt teelt. Kiriku vastasseis ei andnud aga tulemusi ja kui ohvrite arv hakkas langema tühistas kirik oma keelu.