Siseehitus: Nahk Häbemeahendaja (m.constrictor vulvae) Nahkne limaskest Asend ja kinnitumine: Paikneb pärakust allpool, neid eraldab lahkliha. Kliitor (clitoris) Välisehitus: Vastab ehituselt isasloomade sugutile. Paariline kõdistisäär (crus clitoridis) Kõdistikeha (corpus clitoridis) Kõdistilukk (glans clitoridis) Kõdistieesnahk (preputium clitoridis) mille moodustavad mokakomissuur ja tupeesiku limaskesta ristikurd Siseehitus: Samasugune ehitus nagu sugutil, puudub kusiti. Kliitorikeha sisaldab paarilist korgas- ehk kavernooskeha (corpus cavernosum clitoridis), mis on omavahel liitunud korgaskehadevaheseina abil (septum corporum cavernosorum). Asend: Asetseb tupeesiku seinas, häbemepilusse ulatubsugulise erutuse korral vaid lukk. Tavaliselt paikneb kõdistiaugus (fossa clitoridis) eesnahaga kaetult. Imeti (mamma)
Naistel on kõige sagedasemad infektsiooni kohad emakakael ja selle kanal. Umbes 75%-l on ka kusitipõletikku. Kõige sagedasemad kaebused on mädane voolus tupest ja põletustunne urineerimisel. Emaka limaskesta haigestumise korral võib olla veritsust tupest, veritsus võib tekkida ka peale vahekorda või selle ajal. Üle 50% nakatunud naistest haigusilminguid ei teki ja seega väga ohtlikud oma partneritele. Kui tekib tupeesiku näärmete mädanik, esineb valulikkus istumisel ja kõndimisel, lisaks võib olla punetus ja turse häbememokkadel. Gonokokid võivad üleneda emakakaelast emaka limaskestale, munajuhadesse, munasarjadesse ja siis kõhukelmele. Sel juhul räägitakse vaagnaelundite põletikulisest haigusest. Gonokokkide levikut soodustavad menstruatsioon, hiljutine sünnitus või abort. Võivad esineda verine voolus või vererohkem menstruatsioon, aga ka iiveldus, oksendamine, kõhuvalu ja palavik
7. Inna kulg ja optimaalne seemendusaeg · Innaeelne faas kestab 2-3 päeva, emised muutuvad rahutumaks, söövad vähem ja püüavad üksteisele selga karata. Häbemel intensiivistub punetus, pundumine, tursumine, alumine häbemesopp muutub ümaraks. · Innafaas 1,5-2,5 päeva, emised muutuvad rahutumaks, hakkavad rohkem sööma, häälitsevad. Häbemel turse ja punetus vähenevad, alumine häbemesopp muutub teravamaks. Tupeesiku limaskest muutub kahvatumaks, innaaegne eritis muutub selgeks, hiljem kleepuvaks. Paigalseisurefleks · Innajärgne faas emistel ei ole enam paigalseisurefleksi. Häbeme muutused kaovad vähehaaval, häbe muutub kahvatuks, jahedaks. Alguses eritub tugevalt kleepuvat lima, seejärel muutub tupe limaskest kuivaks. Optimaalne seemendusaeg: emis on seemendamiseks valmis, kui tal esineb paigalseisurefleks, mis tekib tavaliselt innafaasi alguses
neeruvaagnaga. Kusejuha ehk ureteer kulgeb nimmelihaste all ekstraperitoneaalselt lihaselise toruna kusepõie kaela suunas, kuhu ta avaneb põieseina viltu läbides, see tõkestab põide kogunenud uriini tagasivoolu kusejuhadesse. Kusepõis on vaagnapõhjas pärasoole ja suguorganite all asetsev muutuva suurusega pirnjas uriinireservuaar. Kusiti ehk ureetra erineb sugupooliti. Emaskusiti on lühike torujas organ, mis põiekaelast sisemise kusitisuudme kaudu suundub taha- üles, avanedes tupe ja tupeesiku piiril ventraalselt. Isaskusiti ulatub põiekaelast alates peenisetipuni. Rinnaõõs- sarnaneb külgedelt lamendunud viltsuse alusega kuhikuga, mida väliselt ümbritsev luine rinnakorv koos sellele kinnituvate struktuuridega.Läbilõikes koosneb rinnaõõne sein järgmistest kihtidest : nahk, pindmine kerefastsia koos nahalihasega,süva kerefastsia,lihased koos luudega ja rinnakorvisisene.Rinnaõõs rinnakorvist tunduvalt väiksem.
Kusejuha ehk ureteer kulgeb nimmelihaste all ekstraperitoneaalselt lihaselise toruna kusepõie kaela suunas, kuhu ta avaneb põieseina viltu läbides, see tõkestab põide kogunenud uriini tagasivoolu kusejuhadesse. Kusepõis on vaagnapõhjas pärasoole ja suguorganite all asetsev muutuva suurusega pirnjas uriinireservuaar. Kusiti ehk ureetra erineb sugupooliti. Emaskusiti on lühike torujas organ, mis põiekaelast sisemise kusitisuudme kaudu suundub taha- üles, avanedes tupe ja tupeesiku piiril ventraalselt. Isaskusiti ulatub põiekaelast alates peenisetipuni. Rinnaõõs- sarnaneb külgedelt lamendunud viltsuse alusega kuhikuga, mida väliselt ümbritsev luine rinnakorv koos sellele kinnituvate struktuuridega. Läbilõikes koosneb rinnaõõne sein järgmistest kihtidest : nahk, pindmine kerefastsia koos nahalihasega,süva kerefastsia,lihased koos luudega ja rinnakorvisisene.Rinnaõõs rinnakorvist tunduvalt väiksem.
Käitumine. Emised muutuvad üha rahutumaks, söövad vähem ja püüavad üksteisele selga kärata, s.t. nad kargavad grupis olevaid teisi emiseid, kuid jooksevad siis ära, kui teised neile selga kargavad. Välissuguorganid. Häbe: järk-järgult intensiivistuv punetus; pundumine; tursumine; alumine häbemesopp muutub ümaraks; lõppstaadiumis muutub häbe lopsakaks, tulipunaseks ja kuumaks. Need sümptomid on nooremiste puhul selgemalt väljendunud kui vanematel emistel. Tupeesiku limaskest: intensiivistuv punetus; suurenev niiskusesisaldus. INNAFAAS Kestus: enamasti 1,5-2,5 päeva, täiskasvanud emistel tihti kauem kui nooremistel. Tüüpilised muutused Käitumine. Emised on üha rahutumad, söögiisu kasvab. Emised häälitsevad sageli (pikaksvenitatud ruigamine). Emistel tekib paigalseisurefleks, s.t. nad reageerivad kuldi poolt tekitatud või inimeste poolt järele tehtud ärritussignaalidele järgmisel viisil:
- ees on kusiti ja kusepõis hernesuurused limanäärmed esikusibula tagaküljel - taga pärasool ja kõhukelmeõõs (ülal 2-3 cm ulatuses) - väikesed esikunäärmed glandulae vestibulares minores – väikesed - tupesuue – ostium vaginae – avaneb tupeesikusse limanäärmed kogu tupeesiku ulatuses - tupe ülaosa moodustab emakakaela portio vaginalis’e ümber ees-, taga- ja - kusitikõrvaljuhad – ductus paraurethrales – rudimentaarsed juhad; pikkus külgvõlvi 1-2 cm; võivad muutuda raskesti ravitavaks infektsioonikoldeks - tagavõlv ulatub teistest kõrgemale -> tupe tagasein on kõige pikem SEINA EHITUS - Tunica mucosa mitmekihiline lameepiteel
Just bakteriaalse vaginoosiga seondubki naistel selliste mikroobide nagu Mycoplasma hominis ja Ureaplasma urealyticum leidmine. Kuid siinkohal tuleb rõhutada, et bakteriaalse vaginoosi diagnoosimiseks ega ka korrektse ravi korraldamiseks ei ole viimati mainitud mikroobide määramine vajalik. Teiseks selliseks haiguseks on SEENKOLPIIT e. SOOR e. KANDIDOOS. See on reeglina tugevate põletikutunnustega (tupe limaskesta, tupeesiku, naha tugev turse, valulikkus, intensiivne sügelus) ja tüüpiline valge tükiline ("kohupiimataolise") voolusega väljenduv haigus. Põhjuseks on siin Candida perekonda kuuluvad pärmseened. Sageli provotseerib haiguse eelneb antibiootikumide kasutamine, kuid mitte alati ei õnnestu selgitada, mis põhjustas põletiku väljendumise. Meeste osas tuleb rõhutada, et kandidoosi põevad 2 "tüüpi" mehed: diabeedi (suhkrutõve) haiged ja mehed kelle suguelupartneril on äge seenkolpiit
hajub häbemekingu ja suurte häbememokkade nahaaluses koes. Emakas toetub urogenitaaldiafragmale. Mittesünnitanu emakas kaalub ~50 g ja pikkus on ~7-8 cm. Sünnitanud naise emakas kaalub ~100 g ja pikkus 8-9,5 cm. TUPP vagina Tupp on elastsete seintega 8-10 cm pikkune torujas elund, mille ülemisse otsa ulatub emakakaela tupeosa. Suundudes ette alla, läheb tupp läbi urogenitaaldiafragma ja avaneb suurte häbememokkade vahelises pilus. Piiriks tupe ja tupeesiku vahel on tupesuue, mida tütarlastel osaliselt suleb neitsinahk ( hymen ). Tupe ees asetsevad kusepõis ja kusiti, taha jääb pärasool. Tupp on eest-taha suunas lamendunud ja tema valendik sulgunud. Ülemises osas laienev tupp ümbritseb emakakaela tupeosa ja moodustab tupevõlvi, mille tagumine osa on sügavam. Tupe seina ehitus. Limaskest on kaetud mitmekihilise lameepiteeliga ja moodustab ees- ja tagaseinal ristipidiseid tupekortse, mis on koondunud sammasteks, nn. kortsudesambad
21 Naistel on kõige sagedasemad infektsiooni kohad emakakael ja selle kanal. Umbes 75%-l on ka kusitipõletikku. Kõige sagedasemad kaebused on mädane voolus tupest ja põletustunne urineerimisel. Emaka limaskesta haigestumise korral võib olla veritsust tupest, veritsus võib tekkida ka peale vahekorda või selle ajal. Üle 50% nakatunud naistest haigusilminguid ei teki ja seega väga ohtlikud oma partneritele. Kui tekib tupeesiku näärmete mädanik, esineb valulikkus istumisel ja kõndimisel, lisaks võib olla punetus ja turse häbememokkadel. Gonorröa raviks kasutatakse antibiootikume. Kuna viimasel ajal gonokokid tihti ei allu tavalistele antibiootikumidele, peab gonorröad kindlasti ravima vastava väljaõppe saanud suguhaiguste arsti juures, kes on kursis kiiresti muutuvate raviskeemidega. Nurga taga ravimine võib tuua tervisele korvamatut kahju. Arsti poole peavad pöörduma ja end ravima ka
kaetud karvadega. Häbemekink lahkneb allpool kaheks suureks häbememokaks, mille vahele jääb häbemepilu. Suurte häbememokkade eesmisi otsi ühendab eesmine kommissuur, tagumisi tagumine kommissuur. Suurte häbememokkade vahel on paar väikeseid häbememokki, mis piiravad tupeesikut. Väikesed häbememokad on kaetud limaskesta meenutava õrna nahaga, mis on veidi pigmenteerunud, karvadeta ning sisaldab küll rasunäärmeid, kuid mitte higinäärmeid. Tupeesiku eesmises osas asub väikeste häbememokkade liitumiskohal kõdisti e. kliitor, mis koosneb kahest kõdistikorgaskehast. Need on oma ehituselt sarnased mehe suguti korgaskehadele ning on võimelised erektsiooniks. Kõdisti ja väikesed häbememokad on tänu erakordselt tihedale innervatsioonile (närvidega varustatusele) naise suguelundite kõige tundlikumad osad ning koos kusitiharjaga, mis asub tupe eesmises seinas, funktsioneerivad nad naisel otseste seksuaalärrituste peamiste retseptoritena
Kusejuha ehk ureteer kulgeb nimmelihaste all ekstraperitoneaalselt lihaselise toruna kusepõie kaela suunas, kuhu ta avaneb põieseina viltu läbides, see tõkestab põide kogunenud uriini tagasivoolu kusejuhadesse. Kusepõis on vaagnapõhjas pärasoole ja suguorganite all asetsev muutuva suurusega pirnjas uriinireservuaar. Kusiti ehk ureetra erineb sugupooliti. Emaskusiti on lühike torujas organ, mis põiekaelast sisemise kusitisuudme kaudu suundub taha- üles, avanedes tupe ja tupeesiku piiril ventraalselt. Isaskusiti ulatub põiekaelast alates peenisetipuni. 25) Emassuguorganid emassuguorganid on paariline munasari, munajuha ehk emakatõri ja emakaserv ning paaritu emakakeha, emakakael, tupp, tupeesik ja häbe.Laiemas mõttes kuulub emassuguorganite hulka ka udar. Munasarjad ehk ovaarid on munarakke produtseerivad organid, mis paiknevad lehmal ja emisel kõhuõõnes ristluunukke läbivas segmentaaltasandis kraniaalse vaagnaava pooles kõrguses
lihaselise toruna kusepõie kaela suunas, kuhu ta avaneb põieseina viltu läbides, see tõkestab põide kogunenud uriini tagasivoolu kusejuhadesse. Kusepõis on vaagnapõhjas pärasoole ja suguorganite all asetsev muutuva suurusega pirnjas uriinireservuaar. Kusiti ehk ureetra erineb sugupooliti. Emaskusiti on lühike torujas organ, mis põiekaelast sisemise kusitisuudme kaudu suundub taha- üles, avanedes tupe ja tupeesiku piiril ventraalselt. Isaskusiti ulatub põiekaelast alates peenisetipuni. 16. Suguorganite üldine iseloomustus Kõrgematel loomadel, nende hulgas ka kõikidel selgroogsetel,on omane suguline sigimisviis.Nende järglaste arenemiseks on vaja isas- ja emassuguraku ühinemist ehk viljastumist.Sugurakud tekivad sugunäärmeis ehk gonaadides.Lahksugulistel loomadel asetsevad mainitud sugunäärmed kumbki eri indiviidid, üks isas- teine emasloomas. 17. Isassuguorganid
sh päraku sfinkter tõmbuvad tahtmatult kokku · Platoofaasis - Rinnanibude erektsioon & rindade suurenemine kestavad, seksuaalne õhetus levib alakõhule, reitele, tuharatele; käte & jalgade lihased tõmbuvad tahtmatult kokku, tekib hingeldus, süda peksleb, vererõhk tõuseb Suguelundites · Erutuse kasvu faasis - Kõdisti suureneb, tekib limaeritus tuppe, tupp pikeneb & laieneb, emaka kael & keha pingutuvad & tõmbuvad vaagnaõõnes tagasi · Platoofaasis - Kõdisti tõmbub tagasi, tupeesiku piirkonnas ahenevad veresooned Väljaspool suguelundeid · Orgasmifaasis - Rinnanibude erektsioon & rindade suurenemine kestavad, seksuaalne õhetus lõpeb järsult; käte,jalgade & keha lihased tõmbuvad tahtmatult kokku, hingeldus kestab, süda peksleb kiiremini, vererõhk tõuseb veelgi · Lahenduse faasis - Kõik eeltoodud reaktsioonid nõrgenevad kiiresti, tekib higistamine Suguelundites
Tupp lõpeb tupeesikus, kuhu suubub ka kusiti. Naise välised suguelundid: häbemekink (mons pubis), häbe (vulva): – suured ja väikesed häbememokad (labiae) – tupeesik (vestibulum vaginae) – kõdisti (clitoris). Naiste väliste suguelundite juurde kuulub tüüpiliselt karvadega kaetud häbemekink (mons pubis), mille all asub sümfüüs (symphysis), ning häbe (vulva). Suured häbememokad sulevad nii väikesed häbememokad kui ka tupeesiku. Tupeesiku ja tupe piiril asub poolümar neitsinahk (hymen) või selle jäägid. Tupe alumises kolmandikus on kaks väikest nääret (Bartholini näärmed), mille väljutuskanalid on suunatud väikeste häbememokkade suunas ja mille sekreedi ülesandeks on tupe sissekäigu libestamine. Väikesed häbememokad sulevad kusiti suudme ja katavad ühtlasi kõdisti. Kõdisti (clitoris) on nagu mehe sugutipea täidetud tundlike närvidega. Sümfüüs e häbemeliidus – kahe häbemeluu vaheline ühendus
annaabi.ee 
