ning tühijooksupunktid ja rad/s ,sest mootori ankru nurkkiirus enne töölepanemist on 0 rad/s. => => 1 3.Leiame samad punktid, kui mootori ankruahelasse on lülitatud lisa takisti Käivitus nurkkiirus jääb ikka 0 rad/s => Tühijooksu vool ei muutunud ehk tema väärtus on 0A Tühijooksu nurkkiirus on sama, mis loomulikul tunnusjoonel ehk 3.Leiame punktid lisatakisti väärtusel Käivitus nurkkiirus jääb ikka 0 rad/s => Tühijooksu vool ei muutunud ehk tema väärtus on 0A Tühijooksu nurkkiirus on sama, mis loomulikul tunnusjoonel ehk 4.Kanname saadud väärtused tabelisse ,A Loomulik 0 0 355 0 0 355
st=sl(R2+R2l/R2) , kus st-meie otsitava tehistunnusjoone tööpunkti vastav libistus sl-loomuliku tunnusjoone vastav libistus R2l-lisatakisti takistus, 7.1 Tühijooksu libistus sl0=0 seega ka st0=0 7.2 Nimilibistus sn,l=0,0239 sn,t=0,0239(0,0581+0,0385/0,0581)=0,0397 7.3 Vääratuslibistus sv,l=0,331 sv,t=0,331(0,0581+0,0385/0,0581)=0,550 8.Leiame 4 põhitehistunnusjoone punkti: 8.1Tühijooksupunkt on sama, mis loomulikul tunnusjoonel ehk 0=62,8 rad/s T0=0 8.2Nimitööpunkt: n,t=1(1-sn,t) 62,8(1-0,0397)=60,3 rad/s Tn,t=2Tv(1+g)/(sn/sv + sv/sn+2g) g=5*sn g=5*0,0397=0,198 Tn,t=2*4120(1+0,198)/( 0,0397/0,550 + 0,550/0,0397+2*0,198)=689 N*m 8.3Vääratuspunkt: v=62,8(1-0,550)=28,2 rad/s Tv,t=2*4120(1+0,198)/(0,550/0,550 + 0,550/0,550+2*0,198)=4,12*103 N*m Käivitustööpunkt: k=62,8(1-1)=0 rad/s Tk,t=2*4120(1+0,198)/(1/0,550 + 0,550/1 +2*0,198)=3,57*103 N*m 9
k 1 = 0, 75k n = 0, 75Cn = 0, 75 0, 652 = 0, 489 V s k 2 = 0,5k n = 0,5Cn = 0,5 0, 652 = 0,326 V s 7. Arvutame ideaalse tühijooksu punktide nurkkiirused tehistunnusjoonte korral U Un 0,t1 = n = = 450 s -1 k 1 0, 75 n Un Un 0,t2 = = = 675 s-1 k2 0,5 n 8. Arvutame lühismomendi punkti loomulikul tunnusjoonel Tem , l , k = Ia , k , l , k k n = 1057 0,652 = 689 N m 9. Arvutame lühismomendi punkti tehistunnusjoontel Tem , t1, k = I a , k , t k 1 = I a , k , l 0, 75 n = 1057 0, 75 0, 652 = 517 N m Tem , t 2, k = I a , k , t k2 = Ia, k , l 0,5 n = 1057 0,5 0, 652 = 344 N m
esitab mõõteväärtuse kümnendkoodis. Ideaalse AD-muunduri korral vastab kõigile analoogsisenditele üheselt kindlas mõõtemõtevahemikus piiratud arv digitaalseid väljundkoode. Iga kood vastab kogu mõõtevahemiku mingile osale. Kuna analoogskaala on pidev, digitaalkoodid aga diskreetsed, siis on tegemist kvantimisega, millega kaasneb kvantimisviga. Kvantimise samm valitakse selliselt, et iga sammu keskpunkt vastab punktile sellel ideaalsel tunnusjoonel. Põhilised AD-muundureid iseloomustavad parameetrid, milles sõltub muunduri täpsus, on lahutusvõime, kvantimisviga, nullviga, tõusuviga ja diferentsiaalne ja integraalne viga. AD-muunduri ideaalse ülekandefunktsiooni näide (a) ja lineaarse tunnusjoonega muunduri kvantimise viga (b) Digitaal-multimeeter-põhimõtteliselt numbernäiduga tester. Seansi lõpp. Tänan.
Mootori käivitamisel lülitatakse algul ankruga jadamisi kõik takistid ning käivitamine toimub vastavalt mootori tunnusjoonele 1, kuni vool väheneb läveni I1. Seejärel sulgub kontakt K1, ankruahela takistus väheneb ning käivitus jätkub vastavalt mootori tunnusjoonele 2. Voolu vähenemisel läveni I1 sulgub kontakt K2 ning käivitusprotsess jätkub vastavalt tunnusjoonele 3. Viimasena sulgub kontakt K3 ning mootori talitlus jätkub voolu-kiiruse loomulikul tunnusjoonel. Takistite astmelise lülitamise asemel saab kasutada ka sujuvalt liugkontaktiga reguleeritavaid takisteid. Suurtel vooludel ja võimsustel on reguleeritavate takistite kasutamine liugkontakti väikese töökindluse tõttu raskendatud. Alalisvoolumootori reostaatpidurdusel lahutatakse mootor kontakti K abil toiteahelast ning lülitatakse kontaktiga K4 sisse pidurdustakisti Rp. Pöörlev masin alustab tööd generaatorina, voolu suund muutub vastupidiseks ning kiirus väheneb
eelpoolmainitud kaadervärk sisendi väärtuse vastupidiseks. Nii saamegi oma kolmnurkpinge. 41.Kuidas ehitada digitaalset generaatorit? 42.Kvartsgeneraator. Suure sageduse ja väikese võimsusega endaergutusega elektrongeneraator, milles sageduse stabiilsuse tagab piesokristall. Kasut ergutusgeneraatorina raadiosaatjates ja vastuvõtjates, kvartskellades jne. 43.Stabilitron. Gaaslahendus- või pooljuhtdiood, mille tunnusjoonel on vooluteljega peaaegu paralleelne lõik, kus pinge sõltub voolust vähe. 44.Tugipingeallikas. Tugipinge on elektripinge, millega võrreldakse mingit teist elektripinget. See on vajalik pingete otseseks võrdlemiseks, pinge muutumise mõõtmiseks ning pingestabilisaatorites ja regulaatorites veasignaali saamiseks. T-e allikatena kasut normaalelemente, stabilitrone ja stabiilseid elavhõbetsinkelemente. 45.Akud. Seade energia salvestamiseks selle hilisema kasutamise eesmärgil
= 1 × 1 - = 105 × 1 - 0,183 = 85,785 -1 = × = 2,0 × 181,2 = 362,4 Mootori mähiste aktiivtakistuste suhtega määratud tegur 1 + - 2 × = -1 1 2,0 0,183 + 0,183 - 2 × 1,2 = = 3,47 2,0 - 1 1,2 Arvutame Klossi täpsustatud valemiga tunnusjoonte graafiliseks kujutamiseks vajalikud lisapunktid, libistuse s väärtuse saame vabalt valitud punktides tunnusjoonel: 2+ = × + + 5,47 = 362,4 × = 339 0,1 0,183 + + 3,47 0,183 0,1 S 0,1 0,3 0,4 0,5 0,6 0,7 0,8 0,9 Tl,Nm 339 347 324 302 281 262 246 231 Leiame punktid, staatorimähise toitepinge muutmisel tekkiva, tehistunnusjoone ehitamiseks.
voolul, siis antakse pärivoolu väärtus; · suurim alalisvastuvool, mis on suurim lubatav vastuvool antud vastupingel; · vastutakistuse taastumiskestus trr, on ajavahemik päripingelt vastupingele lülitamise hetkest kuni hetkeni, mil ümberlülitumisel kujunev vooluimpulss kahaneb etteantud väärtuseni. 26. Milleks kasutatakse stabilitroni? lk 66, lk 100 Stabilitron on gaaslahendus- või pooljuhtdiood, mille tunnusjoonel on vooluteljega peaaegu paralleelne lõik, kus pinge sõltub voolust vähe. Stabilitron ehk Zeneri diood on ränidiood, mis töötab läbilöögireziimil ja mis hoiab temaga paralleelselt ühendatud koormusele rakendatud toitepinge või koormusvoolu muutumisel sellele mõjuva pinge peaaegu muutumatuna. Stabilitroni töö põhineb p-n-siirde teatud kindla vastupinge väärtuse Uz ületamisele järgneval järsul dioodi takistuse vähenemisel ja seda läbiva voolu tugevnemisel
I3''= Uab/R3= 8 / 6 = 1,33A 16 Raivo PÜTSEP ALALISVOOLUAHELAD MITTELINEAAROSISED Mittelineaarosis - elektriahela osis, mille pinge-voolu tunnusjoonel on lõik, kus voolutugevus ei ole võrdelises sõltuvuses pingest. Näiteid mittelineaarosistest: Osise Osise Osise Osise Pinge-voolu tunnusjoon Pinge-voolu tunnusjoon nimetus tingmärk nimetus tingmärk I I Elektri-
I3’’= Uab/R3= 8 / 6 = 1,33A 16 Raivo PÜTSEP ALALISVOOLUAHELAD MITTELINEAAROSISED Mittelineaarosis - elektriahela osis, mille pinge-voolu tunnusjoonel on lõik, kus voolutugevus ei ole võrdelises sõltuvuses pingest. Näiteid mittelineaarosistest: Osise Osise Osise Osise Pinge-voolu tunnusjoon Pinge-voolu tunnusjoon nimetus tingmärk nimetus tingmärk I I Elektri-
eelpoolmainitud kaadervärk sisendi väärtuse vastupidiseks. Nii saamegi oma kolmnurkpinge. 41.Kuidas ehitada digitaalset generaatorit? 42.Kvartsgeneraator. Suure sageduse ja väikese võimsusega endaergutusega elektrongeneraator, milles sageduse stabiilsuse tagab piesokristall. Kasut ergutusgeneraatorina raadiosaatjates ja vastuvõtjates, kvartskellades jne. 43.Stabilitron. Gaaslahendus- või pooljuhtdiood, mille tunnusjoonel on vooluteljega peaaegu paralleelne lõik, kus pinge sõltub voolust vähe. 44.Tugipingeallikas. Tugipinge on elektripinge, millega võrreldakse mingit teist elektripinget. See on vajalik pingete otseseks võrdlemiseks, pinge muutumise mõõtmiseks ning pingestabilisaatorites ja regulaatorites veasignaali saamiseks. T-e allikatena kasut normaalelemente, stabilitrone ja stabiilseid elavhõbetsinkelemente. 45.Akud. Seade energia salvestamiseks selle hilisema kasutamise eesmärgil
Patareidena ühendatuna kinnitatakse hoonete katusele ja kasutatakse kohaliku elektritoiteallikana. Päikesepatareidega on varustatud kõik tehiskaaslased. Keskkonnasõbraliku fotoelementide eelised energiaallikana seisnevad liikuvate osade puudumises, hooldamise lihtsuses ja kõrges töökindluses. Puuduseks on suur erimaksumus ja väike kasutegur. Türistor Türistor on mitme pn-siirdega pooljuhtseadis, mille tunnusjoonel on negatiivse diferentsiaaltakistusega lõik. Türistorid valmistatakse ränist. Sisselülitatud (avatud) türistoril on väike takistus, väljalülitatud (suletud) türistoril aga suur takistus. Türistore liigitatakse tüürimismooduse järgi: mittetüüritavad, kui türistoril on ainult kaks elektroodi (anood ja katood). Tema sisselülitamiseks (avamiseks) ja väljalülitamiseks (sulgemiseks) tuleb muuta toitepinge polaarsust. Sellist türistori nimetatakse ka dinistoriks.
Kiirguse soovimatu peegeldumise vältimiseks on fotoelement kaetud peegeldusvastase kihiga. Sobiva voolu saamiseks ühendatakse fotoelemendid jada- ja rööpühenduse kombineerimise teel mooduliteks, need aga omakorda patareideks. Fotoelementide mooduleid valmistatakse võimsusega mõnest millivatist kuni mõnesaja vatini. Tööstuslikult toodetud fotoelementide kasutegur on 14...17%. 39) Türistorid - Türistor on mitme pn-siirdega pooljuhtseadis, mille tunnusjoonel on negatiivse diferentsiaaltakistusega lõik. Türistorid valmistatakse ränist. Sisselülitatud (avatud) türistoril on väike takistus, väljalülitatud (suletud) türistoril aga suur takistus. Türistore liigitatakse tüürimismooduse järgi: a) mittetüüritavad, kui türistoril on ainult kaks elektroodi (anood ja katood). Tema sisselülitamiseks (avamiseks) ja väljalülitamiseks (sulgemiseks) tuleb muuta toitepinge polaarsust
sisendparameetrist, on sirgjooneline, siis on tegemist lineaarse ahelaga (lülitusega). vatupidisel juhul on tegemist mittelineaarse e. ebalineaarse ahelaga (lülitusega). Lineaarses ahelas pinge ja voolu vahelist sõltuvust kirjeldavaks funktsiooniks on võrdeline sõltuvus. Sama kehtib ka ahela v. lülituse üksikute komponentide kohta. Kui kasvõi üks lülituse komponentidest on mittelineaarne, siis on mittelineaarne kogu ahel. Mittelineaarne ahel on selline elektriahel, mille pinge-voolu tunnusjoonel on vähemalt üks lõik, kus voolutugevus ei ole võrdelises sõltuvuses pingest. Enamik lülitusi on mittelineaarsed, kuna nad on koostatud komponentidest, mis rangelt võttes on mittelineaarsed. a b Joonis 5.1. Lineaarse (a) ja mittelineaarse (b) takistuse pinge-voolu tunnusjooned Joonis 5.2. Mittelineaarsete komponentide ja nende pinge-voolu tunnusjoonte näiteid [3]. Elektroonika alused
Sildlülitusega alaldi, kus ventiilid töötavad paariti: U d=2,34 U2(faasipinge); URmas= sqrt3 U2max ja q=0,057 Paaritute numbritega ventiilide anoodid on ühendatud trfo sekundaarmähise otstega, kusjuures nende katoodise ühine punkt on välisahela positiivseks pooluseks. Paarisnumbriliste ventiilide ühendatud anoodid on välisahela negatiivseks pooluseks. 44. Stabilitron ja stabistor. Stabilitroniga pingestabilisaator Stabilitron on pooljuhtdiood, mille tunnusjoonel on vooluteljega peaaegu paraleelne lõik, kus pinge sõltub voolust vähe 45. Bipolaartransitorid. ÜE-ühenduses transistori tunnusjooned ja parameetrid Bipolaartransistor on enamasti germaaniumist või ränist pooljuhtseadis, mis koodneb kolmest p- ja n-juhtivusega kihist ning kahest nendevahelisest pn-siirdest, kusjuures võimendusprotsessidest võtavad osa nii elektronid kui ka augud.
wikipedia.org/wiki/Glimmlampe Joonis 4.15. Neoonlambid NE-2 (klaaskolvi pikkus 19 mm) [12]. Lampidele on rakendatud erisugused pinged: - vasakul: alalispinge, vasakpoolne elektrood positiivne; - keskel: alalispinge, parempoolne elektrood positiivne; - paremal: vahelduvpinge. Joonis 4.16. Huumlambi pinge-voolu tunnusjoon [http://de.wikipedia.org/wiki/Glimmlampe]. Huumlambi pinge-voolu tunnusjoonel on negatiivse diferentsiaaltakistusega lõik A-B, mis võimaldab huumlampi kasutada relaksatsioonvõnkumiste tekitamiseks. Joonis 4.17. Huumlambiga lihtne hammaspingegeneraator [12]. Huumlahendusindikaatorid (ingl.k. nixie tube) on sellised gaaslahendusseadised, kus gaastäidisega (tavaliselt neoon) klaaskestas paiknevad üksteise taga tärgikujulised katoodid ja võrgust anood. Vastava tärkkatoodi pingestamisel tekib tärgikujuline
tegur Ф on magnetvoog. Mootori käivitamisel lülitatakse algul ankruga jadamisi kõik takistid ning käivitamine toimub vastavalt mootori tunnusjoonele 1, kuni vool väheneb läveni I1. Seejärel sulgub kontakt K1, ankruahela takistus väheneb ning käivitus jätkub vastavalt mootori tunnusjoonele 2. Voolu vähenemisel läveni I1 sulgub kontakt K2 ning käivitusprotsess jätkub vastavalt tunnusjoonele 3. Viimasena sulgub kontakt K3 ning mootori talitlus jätkub voolu-kiiruse loomulikul tunnusjoonel. Takistite astmelise lülitamise asemel saab kasutada ka sujuvalt liugkontaktiga reguleeritavaid takisteid. Suurtel vooludel ja võimsustel on reguleeritavate takistite kasutamine liugkontakti väikese töökindluse tõttu raskendatud. Alalisvoolumootori reostaatpidurdusel lahutatakse mootor kontakti K abil toiteahelast ning lülitatakse kontaktiga K4 sisse pidurdustakisti Rp. Pöörlev masin alustab tööd generaatorina,
alaliskomponendi pinge ja voolu suhtega. Talkistus vahelduvvoolule on, aga takistus pinge ja voolu muutustele, sest vahelduvvooluga kaasnevad alati pinge ja voolu muutused RsisDC=UA/IA RsisAC=U/I. Nõgusa tunnusjoone korral nagu see on sisend tunnusjoonel on takistus alalisvoolule suurem kui vahelduvvoolule. RväljDC=UCE/IC RväljAC=UCE/IC. Kumera tunnusjoone korral, nagu transistori väljundtunnusjoon on takistus alalisvoolule väiksem kui takistus vahelduvvoolule. 4.6 Transistori dünaamiline reziim Transistori tunnusjooned iseloomustavad tema staatilist reziimi, kus muutuvad üheaegselt kaks suurust
juba enne anoodi ja katoodi vahelise pinge jõudmist avanemispingeni (tunnusjoonel selle roheline ja sinine osa). Harilikku trioodtüristori saab tüürelektroodi kaudu üksnes sisse lülitada, välja lülitada aga mitte. Väljalülitumine toimub alalispinge korral anoodi ja katoodi vahelise pinge mahavõtmisega mingi välise ahela poolt (vt joon. 3.31), vahelduvpinge korral aga iga kord kui positiivne poolperiood lõpeb. Elektroonika alused
pingega. Selline reziim (sulgereziim) on joonisel 6.2 kujutatud sisendvoolu-väljundvoolu tunnusjoone vasakpoolseimas osas kuni punktini A. Sulgereziimis on transistori olek lähedane väljalülitatud lülitile - selle erinevusega, et transistori läbiv vool ei ole rangelt võetuna null, vaid on väga väike võrrelduna vooluga transistori avatud olekus. Suurendades sisendvoolu, hakkab suurenema (algul mittelineaarselt, edasi lineaarselt) ka kollektorivool IC (IK). Transistori tööpunkt tunnusjoonel liigub nüüd aktiivreziimi piirkonnas (vahemik tunnusjoone punktide A ja B vahel), kus kollektorivool sõltub baasivoolu väärtusest lineaarselt. Tööpunkti jõudmisel punktini B satub transistor küllastusreziimi, kus sisendvoolu edasine suurendamine enam kollektorvoolu suurenemist ei põhjusta. Küllastusreziimis on transistor lähedane sisselülitatud lülitile (suletud kontaktidega lülitile). Transistori
harja lang u = < 0,1 Um , kus Um – amplituudi suurus Impulsi võimendamisel tekkivad moonutused võivad olla: 2. mittelineaarmoonutused on tingitud võimendis kasutatavate võimenduselementide (transistorid, väljatransistorid) karakteristikute mittelineaarsusest või tööpunkti ebaõigest asukohast tunnusjoonel. MLM-i vähendamiseks tuleb võimedi projekteerimisel kindlustada tööpunkti õige valik ja selle pikaajaline stabiilsus. Selle nõude mittetäitmisel toimub sisendsignaali mõjul tööpunkti tüürimine tunnusjoone ebalineaarsesse alasse, st. võimendi tüüritakse üle (liiga suur sisendsignaal). U v älj
Mootori parameetrid võivad muutuda temperatuuri muutusest, magnetahela küllastusest ning, mis eriti oluline, rootori lühismähises toimuva voolu väljatõrjumise efekti tõttu. Voolu väljatõrjumise efekt põhjustab rootori aktiivtakistuse väga keeruka sõltuvuse rootorivoolu sagedusest ja seega libistusest. Seepärast pole tavaline aseskeem kasutatav lühisrootoriga asünkroonmootori töö kirjeldamiseks, kui tööpunkt asub mehaanilisel tunnusjoonel vääratuspunktist allpool, st juhul kui s > sv. Järelikult ei sobi tavaline aseskeem asünkroonmootori käivitus- ja pidurdustalitluste arvutamiseks. Lühisrootoriga asünkroonmootori töö täpsemaks kirjeldamiseks kasutatakse täpsustatud aseskeeme. Joonisel 6.4.a on kujutatud tavalist T-kujulist aseskeemi, joonisel 6.4.b aga üht võimalikku täpsustatud aseskeemi, millel rootoriahelat kirjeldatakse mitme aktiiv- ja induktiivtakistuse järjestikparalleelühendusena.
Kui koormuskarakteristiku korral esineb mootoris pöörete muutus, Msk = Mpm = C1n2 kontrollitakse tehase stendikatsetustel teoreetilise sõukruvi siis kantakse karakteristikule ka pöörete muutuse karakteristik n = Nsk = Ne = C2 n3 tunnusjoonel. ( Peale reguleerimist ja sissetöötamist kontrollitakse n(Ne). Seega mootori võimsuse ja momendi otseülekande korral võib peamasinaid koormustel 25%, 50%, 75%, 100% ja 110%). avaldada mootori pöörete või laevakiiruse kaudu , kuna muutumatu Reeglina võetakse baasnäitajaks keskmine effektiivrõhk pe, mille
annaabi.ee 
