teadmiseni. Armastamise puhul on minu arvates tavaline, et et ihalduse objektiks on kõik hea ning ilus. Alguses ongi armastuse eelduseks just füüsiline ilu, mille puudumine võib armastuse suisa välistada. Esmalt ei vaevuta sisemist ilu otsima. Platon väidab, et ilu nimel tuleb liikuda ühe kauni keha juurest järjest enamate juurde, kuni jõutakse kõigi kaunite kehadeni, sealt liigutakse kauni eluviisini, mis omakorda viib kaunite teadmisteni ja need viivad ilu tunnetuseni. Ilu ei teki ega hävine ning see esineb alati iseendana ja ühetaolisena.
o ideede maailma" (Indrek Meos "Antiikfilosoofia"; Tallinn "Koolibri" 2000; lk 54). Igale muutumises oleva maailma esemele ja nähtusele vastab mingi muutumatu "idee". Platon eristab seda, mis alati (ilma tekkimiseta) olemas on ning seda mis alati tekib, aga olemas pole kunagi nimelt ei saa "ideesid" tekitada mõtlemise abil, kuna nad on juba olemas. Küll saab neid aga tunnetada. Dialoogis "Menon" jõuab noor ori küsimusvastus meetodi abil teatava matemaatilise "idee" tunnetuseni, mis Platoni arvates oli tema hinges juba varem olemas, kuid millest ta sai teadlikuks alles siis, kui see ta teadvusesse tõsteti. Filosoof leiab, et enne hinge, mis on surematu, ühildumist maise kehaga, omandab hing kaemuse teel endasse "ideed". Kokkuvõte "Ei ole ühtki teist filosoofi, kes oleks nii veendunud olnud headuse eksisteerimises ja headuse lõplikus võidus ning kõikvõimsuses, nagu oli Platon" (T. Künnaps "Suured mõtlejad"; lk 37).
See, mis on väljaspool koobast, sümboliseerib aga tõelist olemist, s.o ideede maailma." Igale muutumises oleva maailma esemele ja nähtusele vastab mingi muutumatu "idee". Platon eristab seda, mis alati (ilma tekkimiseta) olemas on ning seda mis alati tekib, aga olemas pole kunagi - nimelt ei saa "ideesid" tekitada mõtlemise abil, kuna nad on juba olemas. Küll saab neid aga tunnetada. Dialoogis "Menon" jõuab noor ori küsimus-vastus meetodi abil teatava matemaatilise "idee" tunnetuseni, mis Platoni arvates oli tema hinges juba varem olemas, kuid millest ta sai teadlikuks alles siis, kui see ta teadvusesse tõsteti. Filosoof leiab, et enne hinge, mis on surematu, ühildumist maise kehaga, omandab hing kaemuse teel endasse "ideed". "Sellest kaemusest on hinges püsinud jäljendid, mis nüüd esemelises maailmas asju ja nähtusi tajudes temas nagu ununenud mälestus taas elavaks saab." Seetõttu tähendab Platoni järgi õppimine millegi meis juba olemasoleva meenutamist
HIRMU FENOMEN Ka juba sündimiseelne protsess võib teadlaste arvates hirmuseemne külvata. Kontaktisiku puudumine vallandab lapses, ka juba imikus, alateadvusliku hirmu (nn. ürghirmu). Hirmu võib olla igast eas lastel, kuid on olemas mingi kindelas elusituatsioonis esinevaid hirmuperioode. Vanemate ja ümbruskonna teadmatus annab sellele aga hoogu ja nii esineb nt eriti 3. eluaastast, mis peaks viima ,,mina" tunnetuseni söömistõrkeid, unehäireid, voodimärgamist ja ka kõnelemisraskusi. Lapse ,,mina" peab hirmudest vabanema, et vabalt isiksuseks areneda. Vanemas eas on üks hirmufenomene koolihirm, eriti hirm mitte toime tulla, hirm õpetajate ees. Ära õpitud ja läbi töötatud materjali ei suuda esitada, kontrolltöö ajal on teadmised juskui peast pühitud. Kui klassi astub tige ja närviline õpetaja, lähevad lapse käed ja jalad külmaks, tekib kõhuvalu ja pähe ilmub tühjus ja tekib
ratsionaalsemaks. Marx- ajaloos toimub areng, majandusliku korra muutumine, seoses tehnoloogia arenguga jne. Peavad muutuma ka majanduse ja tootmise suhted ning nende tagajärjel muutub ka kultuur, mis on tuletis majanduslikust korrast. Darwin- evolutsiooniteooria. Järkjärguline areng on teinud meid sellisteks nagu me oleme. Comte- positivismi rajaja. Räägib ka sellest, kuidas me saame tegelikkusest järjest paremini aru, meie teadmine jõuab teadusliku tunnetuseni ja selle abil on võimalik lahendada kõik inimkonna eesseisvad probleemid. Kõik need teoreetikud ütlevad, et muutumine ajas= muutus paremuse poole. 20. Millised on XIX sajandi arengunarratiivide põhiargumendid ja milles seisneb nende problemaatilisus? Kõigepealt: HEGEL- ,,Ajaloo filosoofias" räägib sellest, kuidas absoluutne idee järjest paremini ja täiuslikumalt avaldub meie ajaloolises elus. Kuidas elu muutub sellega seoses ratsionaalsemaks.
päritolu uurimine. - NIETZSCHE: Millist kasu tõi kristlik moraali-hüpotees? Andis inimesele absoluutse väärtuse, vastukaaluks väiksusele ja juhuslikkusele; jättis maailmale hoolimata kannatustest ja hädast täiuslikkuse karakteri, s.h vabadused; andis teamise absoluutsest väärtustest ja otsetee tähtsaima, adekvaatse tunnetuseni. Ta oli alalhoiuinstinkt. Kokkuvõtteks: moral oli suur abinõu praktilise ja teoreetilise nihilism vastu. - NIETZSCHE:„Suurim kaasaja sündmus – see, et jumal on surnud ja usk kristlikusse jumalasse on muutunud kahtlust äratavaks – hakkab juba Euroopas heitma esimesi varje.“ „Nihilism: puudub eesmärk; puudub vastus küsimusele “miks?” mida tähendab nihilism
vari", "kõverad", "figuur-foon". Suurem tõepärasus. 20)Interpretatsioon- Tekst on autorist suhteliselt sõltumatu. Teksti olemasolu ei eelda teda. Kuid samal moel võib ta olla ka sõltumatu lugejast. Interpretatsiooni probleem. "Las kõik interpretaatorid on võrdsed, kuid mõned on võrdsemad".Lääne mõttemaailma peamiseks suunaks loeb Eco üleminekut ratsionaalsetelt mudelitelt kaose ja kriisi, mis valitseb tänapäeva maailmanägemises, tunnetuseni. 60ndate lõpus -- lõputu interpretatsiooni idee transformeerub lõputu semioosi kui kultuuri eksisteerimise aluse ideeks: Eco semiootika omapäraks on fundamentaalne metodoloogiline väide, et meie teadmine ümbritsevast reaalsusest on oma olemuselt nihkes, ta peab teooriat metodoloogiliseks, aga mitte ontoloogiliseks nähtuseks ja väidab, et struktuurid on olemuselt hüpoteetilised ("tõeline struktuur puudub pidevalt"). 12.loeng slaidid 31-32
Iga asi vajab oma eksisteerimiseks vastandit. Kõige ise on võitlus. Halvaga mõõtes mõõdame head. Loominguliste pingete lakkamisel tuleks surm. Dialektika esimene ilming. - algne tähendus on kahekõne pidama (vastandid peavad kahekõne). Noseoloogia ehk tunnetusteooria. Tunnetuse aluseks on meelelised aistingud. Kõrvad ja silmad on halvad t,nnistajad kui neid kasutavad barbaarsd hinged (loodus armastab end varjata). Et loodust tõeliselt tunnetada, on vaja jõuda tõelise tunnetuseni, mis baseerub mõistusel. Subjekti-objekti suhe: subjektobjekt; mõistusaisting. Palju teadmine ei kingi meile mingit mõistust. Alles asjade/nähtuste seoste mõistmine annab meile tunnetuse. "Riigi poolt kehtestatud seadus on püha ning selle eest tuleb võidelda nagu kodulinna müüride eest." Dialektiline relativist. Aristokraatliku korraarmastuse ja kaupmehele/deemosele omase mõtteviisi vahel on ta. DEMOKRITOS (460-370 e.Kr.) Leukippos (u. 5.saj.e.Kr
Epistemoloogia, tunnetusteooria ja gnoseoloogia tähistavad sama asja. Küsitakse teadmise võimalikkuse ja selle objektviisuse kohta- Kas me saame mida tõsimeeli uskuda või saame ka midagi väita? Kas oskame eristada tõde ning kuidas seda teha? Räägitakse ka tõe olemusest, tõe omadustest. Küsitakse veel tunnetusmehhanismide kohta- kuidas me tõeni jõuame? Selle järgi saab eristada epistemoloogia põhisuunad: ratsionalism (arvamus, et tõe tunnetuseni on võimalik jõuda mõtlemise ja mõistuse vahendusel), empirism (vastandub ratsionalismile, pidades teadmise aluseks kogemusi ja eitades kaasasündinud ideesid), transtsendentaalne kriitika (eeldab mõtlemist), fenomenoloogia (filosoofilise uurimise aluseks on fenomen), pragmatism (asetab rõhu praktikale ja tegutsemisele teadmise, väärtuse või tähenduse alusena). Veel uurib epistemoloogia küsimusi tõe olemuse kohta. 90
vastuvõtu äratundmise edasiandmise tonaalsed ikoonilised (figuurid, märgid, seemid) ikonograafilised maitse retoorilised stilistilised alateadvuse koodid Interpretatsiooni probleem. "Las kõik interpretaatorid on võrdsed, kuid mõned on võrdsemad". Lääne mõttemaailma peamiseks suunaks loeb Eco üleminekut ratsionaalsetelt mudelitelt,mis on eriti selgelt väljendatud Aquinase Teoloogia summas, kaose ja kriisi, mis valitseb tänapäeva maailmanägemises, tunnetuseni. Taolisele järeldusele jõudis Eco, fnalüüsides J.Joyce modernistlikku poeetikat ja avangardi esteetikat tervikuna, kus lõhutakse klassikaline maailmapilt, kuid "mitte asjades, vaid keele sees ja peal". Eco ei kahtle, et kultuur on praegu kriisiseisundis "sõnade kord ei vasta enam asjade korrale", kommunikatsioonide süsteem, mis on meie käsutuses, on võõrdunud ajaloolisest seisundist, representatsiooni kriis on silmnähtav.
nende tagajärjel muutub ka kultuur, mis Marxi arvates on tuletis majanduslikust korrast. Darwin: primitiivsed eluvormid arenevad täiuslikuma poole. kui ma arvame, et mõistusega inimene on dinosaurusest parem, evolutsioon on positiivse suunaga. bioloogilised liigid on tekkinud järkjärgulise arengu tagajärjel. Comte: positivismi rajaja, meie teadmine tegelikkusest areneb primitiivsest usust teadusliku tunnetuseni, mis võimaldab lahendada kõik probleemid (sotsiaalsed, teaduslikud) Nad olid kõik arvamused, et muutumine ajas on muutumine paremuse poole. Progressi narratiiv. Uute kultuurinähtuste teke on liikumisega õiges suunas. Muutumise ajas =muutumine paremaks Selle tõttu põlistati arvamust, et need kultuurid, mis ei ole veel meie arenguastmel, need on vähema arenenud, kehvemad ja nad tuleb kasvõi vägivaldselt järele aidata.
maastiku iseloom. Lugedes olud tinglikult püsivaks võib suusatehnika õpetamise järjestus olla järgmine: Paigalpöörded: aste-, tõste- ja hüppepöörded. Need on rakendusliku tähtsuse kõrval ka olulised tunnetamaks kuidas jalapöidsaab suusa ja sideme vahenduselvahendusel suusa asendit muuta. Sellele võib lisada suusa tunnetamise harjutusi, mis on juurdeviivateks klassikaliste, eriti aga uisusamm ja mäeviiside õpetamisel. Eesmärgiks on jõuda tunnetuseni, et jalapöid koos suusaga moodustab terviku, et jalg muudab soovitud viisil suusa asendit alateadvuse tasandil ilma sellele mõtlemata. Tõusuviisid. Astesammuga, käär- ja poolkäärtõus, trepptõus, libiseva jooksu ja uisusammuga tõus. Laskumised otse (eri asentites ja põiki). Klassikalised sõiduviisid. Vahelduvtõukeline (VT) kahesammuline, paaristõukeline (PT) sammuta, PT ühesammuline. Uisuviisid. Kepitõuketa, pooluisusamm, PT kahesammuline, PT ühesammuline, VT kahesammuline.
Suurem tõepärasus Interpretatsioon autor tekst lugeja (adressaat) Tekst on autorist suhteliselt sõltumatu. Teksti olemasolu ei eelda teda. Kuid samal moel võib ta olla ka sõltumatu lugejast. Interpretatsiooni probleem. "Las kõik interpretaatorid on võrdsed, kuid mõned on võrdsemad". Lääne mõttemaailma peamiseks suunaks loeb Eco üleminekut ratsionaalsetelt mudelitelt kaose ja kriisi, mis valitseb tänapäeva maailmanägemises, tunnetuseni. 60ndate lõpus -- lõputu interpretatsiooni idee transformeerub lõputu semioosi kui kultuuri eksisteerimise aluse ideeks Eco semiootika omapäraks on fundamentaalne metodoloogiline väide, et meie teadmine ümbritsevast reaalsusest on oma olemuselt nihkes, ta peab teooriat metodoloogiliseks, aga mitte ontoloogiliseks nähtuseks ja väidab, et struktuurid on olemuselt hüpoteetilised ("tõeline struktuur puudub pidevalt"). Semioosi (s
Nt puude kui taastuv loodusvara ja samas ökosüsteemi osa (st mets keskkonnarvaruna). Loomulikult on ka teistsuguseid loodusvarade liigitamise võimalusi, kuid ülalesitatu mõjutab ökonoomilise lähenemisviisi valikut. Erinevat liiki loodusvarade kasutamisega (majandamisega9 on seotud erinevad probleemid ja seepärast tuleb leida erinevad lahendused, mille otsimine nõuab erinevat lkähenemisnurka, -filosoofiat. Turumajanduse võime(tus) lahendusi pakkuda On jõutud arusaama ja tunnetuseni, et kui üldiselt on turgudel ressursside kasutamise efektiivsust suunav roll (usk turumajandusse, nähtamatu käe olemasolu jms), siis loodusvaradega ei saa turud hakkama. Üldised majandusreeglid ei taha loodusvarade puhul hästi töötada. Kas loodusvarad saavad lähitulevikus või ka pikas perspektiivis otsa? Millised on ressursside kasutamise põhimõtted ja kuidas need rakenduvad loodusvaradele. Millised eetilised küsimused sellega kaasnevad-seonduvad? Kui efektiivsed on turud
annaabi.ee 
