Lehtpuumetsades - haavikutes ja lepikutes - võib uuendusraiet teha ala uuendamiseks väärtuslikuma puuliigiga. Samuti võib uuendamiseks raiuda koridore kuni 8 m kõrgusesse võssa. Lageraie on raie kus jäetakse kasvama ainult seemnepuud ja säilikpuud ning muu loodussõbralik materjal. Lageraielankidele jäetakse vähemalt 20 kuni 70 männi, arukase, saare või tamme seemnepuud hektarile. Lagedaks raiutava ala pind ei tohi ületada 7 ha lehtpuumetsas, 5 ha mujal tulundusmetsas ja 2 ha kaitsemetsas. Raielangi laius sealjuures ei tohi ületada 150 m lehtpuumetsas, 100 m mujal tulundusmetsas ja 30 m kaitsemetsas.Lagedaks võib raiuda vanemaid kui 100-aastaseid männikuid, 80-aastaseid kuusikuid ja 70-aastaseid kaasikuid või metsa, milline on piisavalt jäme või liiga hõre. Teise lageraie võib teha vähemalt 100 m kaugusele. Lagedaks raiutud ala kõrvalt võib uue raiega alustada peale raiutud ala uuenemist ja 3 kuni 5 aasta möödumist
investeerimise hinnangul 136 900 ha (Aastaraamat ,,Mets 2006"). Eesti 15 maakonnast on Jõgevamaa metsamaa pindala poolest kaheksandal kohal, metsasuse protsendiga 52,6. Jõgeva riigimetsi haldab viis metskonda, mis kuuluvad Riigimetsa Majandamis Keskuse (RMK) Kagu regiooni. Maakonna metsamaa jaguneb metsakategooriatesse järgnevalt: tulundusmetsad 97 700 ha (71,4%), kaitsemetsad 29 600 ha (21,6%) ja hoiumetsad 9700 ha (7,1%). Metsakategooria määrab metsa majandamise eesmärgi ja viisi: kui tulundusmetsas on eesmärgiks majandusliku kasu saamine, siis kaitsemetsas püütakse kaitsta keskkonna seisundit ja hoimetsashoitakse ning säilitatakse loodusobjekte. (Jõgevamaa keskkond, 2008, lk 17,18) Jõgeva vallas asub Endla looduskaitseala. Seal asub väga palju erinevat taimestikku. Endla looduskaitsealalt on teada 135 kaitsealust liiki (Endla looduskaitseala, 2006, lk6). Loomastik on samuti väga kirju, kuna piirkonnast on erinevat tüüpi maastikualasi. 2.1 Geoloogiline aluspõhi
sügise vihmasus (häirib paljudel liikidel valmistumist talveks ja tekivad ebasoodsad talvitumistingimused), lumikatte paksus, kevade algus ja pikkus, hilised öökülmad jmt. aspekt - taimekoosluse ajaline välisilme kindlal ajalõigul. Eristatakse aastaaegade (näiteks kevadaspekt) või hulgi õitsevate või -viljuvate liikide järgi (näiteks salumetsades sinilille-ülase aspekt, kevadise seaherne-kopsurohu aspekt). vääriselupaik (võtmebiotoop) on kaitset vajav ala tulundusmetsas, kus on suur tõenäosus leida ohustatud või haruldasi liike (veekogude ümbrus, kiviaiad, metsaservad, astangud jt.) põlismets - puistu, kus ökosüsteemi muutev inimmõju ja naabrusmõju on minimaalne. Puurinne on eriliigiline ja -vanuseline, põhipuude iga erineb rohkem kui 3 vanuseklassi (lehtpuud vähemalt 30 ja okaspuud vähemalt 60 aastat), erivanuselised puud on rühmiti, häiludes noored puud. Rohkesti lamapuitu ja surnult seisvaid puid, raiejälgi ja kuivenduskraave pole
(4) Metsamajandamiskava koostatakse vähemalt iga kümne aasta järel. (5) Metsamajandamiskavas peavad sisalduma vähemalt: 1) metsamaa plaan koos metsa ja metsaosasid ümbritseva keskkonna kirjeldusega; 2) õigusaktist või planeeringust tulenevate metsa majandamise kitsenduste, majandamise eesmärkide ja metsakategooriate, metsa kasutamise viiside ja neid soodustavate metsa majandamise võtete loetelu ja kirjeldused; 3) kaitse ja tulundusmetsas uuendusraieks lubatud eraldiste loetelu, kusjuures on märgitud uuendusraie pindala maksimaalne lubatav suurus raieliikide ja enamuspuuliikide kaupa; 4) kaitse ja tulundusmetsas harvendusraieks lubatud eraldiste loetelu, kusjuures on märgitud harvendusraie pindala maksimaalne lubatav suurus; 5) metsa uuendamise, metsamulla vee ja toitereziimi reguleerimise, metsakaitse ja metsamaale teede ehitamise soovitused;
3. METSAÖKOLOOGIA JA VÄÄRISELUPAIGAD Tänapäeva metsamajanduse käsutuses on kõikvõimalikud vahendid, mille abil rakendatakse metsa looduslikud ressursid heaolu ja rikkuse teenistusse.Viimatinimetatud põhjusel on aga olulisel määral muutunud tingimused, mis tagavad taimestiku ja loomastiku püsimajäämise metsades. Peamine erinevus looduslikul teel arenenud põlismetsa ja majandatud metsa vahel on suurediameetriliste surnud puude ja vanade puude puudumine tulundusmetsas. Looduslikes metsades jõuavad puud kõrge vanuseni ning surnud puitu tekib sellises vormis ja mahus, mis majandatud metsas kunagi ei juhtu. Teatud liikide säilimine sõltub aga suurel määral vanade ja suuremõõtmeliste surnud puude olemaolust, mida on tulunduslikel eesmärkidel majandatud metsadesse väga vähe alles jäänud. Paljud eelnimetatud tingimustele kohastunud liigid kaovad vajalike elupaikade puudumisel.
Metsamajandamiskava ja metsa majandamise soovitused, riigimetsa majandamiseks koostatakse metsamajandamiskava metskondade või muude majandamisüksuste kaupa. Riigile mittekuuluva metsa omaniku nõustamiseks koostatakse kinnistute kaupa metsa majandamise soovitused.Metsamajandamis kava sisaldab: metsamaa plaani koos metsa kirjeldusega, metsakasutamise eesmärki ja sellest tulenevat metsa jaotust metsakategooriatesse, kaitse- ja tulundusmetsas uuendamist või hooldamist vajavate metsaoasade loetelu ja sellest uuendamise ja hooldamise käigusraiutava puidu maksimaalset kogust, püsimetsana majandamiseks sobivate metsaosade loetelu ja nendest valikraietega raiutava puidu maksimaalset kogust, metsa uuendamise ja metsamulla vee ning toitereziimi reguleerimise,metsakaitse ja metsateede ehitamise soovitusi, metsakorralduse objekti iseloomustavaid parameetreid,mille saavutamine on metsa majandamise eesmärk
mädanikku tekitavate seenhaiguste käes * puit on madalama kvaliteediga (tüved kõverad) Metsauuendamine. Istutus ja külv kui metsakultiveerimise meetodid. Uuendatakse kaitse- ja tulundusmetsa. Hoiumetsas ei tohi inimene metsa looduslikku uuenemisse sekkuda, välja arvatud juhul, kui see on seotud kaitseala või püsielupaiga kaitse eesmärgiga ja lubatud kaitse- eeskirjas. Metsaomanik on kohustatud rakendama metsa uuendamise võtteid kaitse- ja tulundusmetsas vähemalt 0,5 hektari suuruse pindalaga hukkunud metsaosades või raiesmikel kahe aasta jooksul hukkumisest või raiest arvates. Metsa uuendamise võtted on: 1) maapinna ettevalmistamine puuseemnete külvamise ja puude istutamise võimaldamiseks või loodusliku uuenduse tekkele kaasaaitamiseks; 2) puuseemnete külvamine; 3) puude istutamine; 4) metsakultuuri hooldamine; 5) loodusliku uuenduse tekke ja arengu soodustamine muul viisil.
maksimaalses koguses kvaliteetse puidu tootmine. 4) maatüki suhtes, kus projekteerimistingimuste vanust ja keskmist kõrgust. Vääriselupaik (võtmebiotoop) - Vääriselupaik on või detailplaneeringu kohaselt on kavandatud Metsa korraldamine on tegevus, mille käigus kuni 7 ha suuruse pindalaga kaitset vajav ala metsa majandamisest erinev maakasutus, välja kogutakse andmeid metsa pindala, tagavara ja tulundusmetsas või kaitsemetsas, kus kitsalt arvatud raadamist käsitlevad sätted; muude iseloomulike näitajate kohta, koostatakse kohastunud, 5) tehnovõrgu ega -rajatise kaitsevööndi maa metsa majandamise kava ohustatud, ohualdiste või haruldaste liikide suhtes, välja arvatud raadamist käsitlevad sätted. või soovitused metsa majandamiseks. esinemise tõenäosus on suur.
antud kasvukohale sobivate puuliikide levikuks ja arenguks on soodsad. 2.3 Metsauuendamine. Istutus ja külv kui metsakultiveerimise meetodid. Metsa uuendamisvõtete rakendamine on kohustuslik kõikides metsatüüpides, välja arvatud sinika, karusambla, siirdesoo, madalsoo, raba, lubikaloo, osja, tarna, sõnajala, angervaksa ja lodu kasvukohatüüpide puistute raiesmikel ja hukkunud metsaosades. Metsaomanik on kohustatud rakendama metsa uuendamise võtteid kaitse- ja tulundusmetsas vähemalt 0,5 hektari suuruse pindalaga hukkunud metsaosades või raiesmikel kahe aasta jooksul hukkumisest või raiest arvates. Metsa uuendamise võtted on: 1) maapinna ettevalmistamine puuseemnete külvamise ja puude istutamise võimaldamiseks või loodusliku uuenduse tekkele kaasa aitamiseks; 2) puuseemnete külvamine; 3) puude istutamine; 4) metsakultuuri hooldamine; 5) loodusliku uuenduse tekke ja arengu soodustamine muul viisil. Metsaomanik on
Seetõttu suureneb ka küpsusvanus koos boniteediklassi halvenemisega. Küpsusdiameeter lageraiet võib teha männikus, kuusikus või kaasikus, mis on saavutanud metsamajandamise eeskirjaga kehtestatud keskmise rinnasdiameetri. Raieküpsusdiameetri järgi on lubatud juhul kui puistus ei ole eelneva 5 aastajooksul tehtud harvendusraiet. 35. Mis on vääriselupaik? Vääriselupaik (võtmebiotoop) - Vääriselupaik metsaseaduse tähenduses on kaitset vajav kuni 7 ha suuruse pindalaga ala tulundusmetsas, kus tõenäosus ohustatud,ohualdiste või haruldaste liikide esinemiseks on suur, nagu väikeste veekogude ja allikate lähiümbrus, väikesed lodud, põlendikud ja soosaared, liigirikkad metsalagendikud, metsa kasvanud kunagised aiad, metsaservad, astangud, põlismetsa osad. Seega võib vääriselupaika defineerida ka kui, vähima negatiivse inimmõjuga metsaala, kus praegu suure tõenäosusega leidub ohustatud, ohualte, haruldasi või tähelepanu vajavaid elupaikadega kitsalt kohanenud liike
rahuldamiseks, toodanguühiku valmistamiseks. Vikarieerivad liigid lähedased taime- ja loomaliigid, mis vaid vähe üksteisest erinedes esinevad eri areaalides (levilates) või sama areaali piires erinevates ökoloogilistes tingimustes. Vitaalsus elujõulisus, populatsiooni või isendi seisundi iseloomustus, mis väljendab selle suhet keskkonnaga, konkurentsivõimet ja kohanemist pms. viljakuse, kasvu lopsakuse ja kahjustatuse kaudu. Võtmebiotoop kaitset vajav ala tulundusmetsas, kus tõenäosus ohustatud, ohualdiste või haruldaste liikide esinemiseks on suur, nagu väikeste veekogude ja allikate lähiümbrus, väikesed lodud, põlendikud ja soosaared, liigirikkad metsalagendikud, metsa kasvanud kunagised servad, astangud, põlismetsa osad. Metsa majandamise käigus tuleb võtmebiotoobi moodustamise eelduseks olevad võtmeelemendid, nagu vanad puud, põõsad, kiviaiad ja allikad säilitada.
reziim, nõutav on metsanduslike üldsätete jälgimine. Tulundusmetsade juhtfunktsiooniks on enamikel juhtudel puidu tootmine. Metsakasutus on siin vähem piiratud kui hoiu- ja kaitsemetsades. Lageraielangi laius kõvalehtpuu või okasmetsades ei tohi ületada 100 m ja pindala 5 ha. Pehmelehtpuu puistutes ei tohi laius ületada 150m ja pindala 7 ha. Turberaielangi pindala ei tohi ületada 10 ha. Vääriselupaik (võtmebiotoop) - Vääriselupaik metsaseaduse tähenduses on kaitset vajav ala tulundusmetsas, kus tõenäosus ohustatud, ohualdiste või haruldaste liikide esinemiseks on suur, nagu väikeste veekogude ja allikate lähiümbrus, väikesed lodud, põlendikud ja soosaared, liigirikkad metsalagendikud, metsa kasvanud kunagised aiad, metsaservad, astangud, põlismetsa osad. Metsa majandamise käigus tuleb vääriselupaiga moodustamise eelduseks olevad võtmeelemendid nagu vanad puud, põõsad, kiviaiad ja allikad säilitada.
· tihedas udus, kui nähtavus on alla 50 m; · tuulemurrus ja põlendikel ilma abilisteta. 17. Turberaied ja erinevad turberaieviisid. Turberaied Turberaieteks nimetatakse neid uuendusraieid, kus lank raiutakse mitmes järgus, et luua soodsad tingimused järelkasvu tekkimiseks ja arenemiseks vana metsa turbe all või selle otseses mõjupiirkonnas. Turberaielangi suurus ei tohi ületada pindalalt 10 hektarit, nii kaitse- kui ka tulundusmetsas! Turberaietel on mitmesuguseid puudusi: · puistute hõrendamine turberaietega võib suurendada tormi- ja tuulekahjustusi, mis omakorda võib viia puistu täieliku hävimiseni ja seepärast tuleb puistuid ja turberaie viise väga hoolikult valida; · uuenemine ei toimu edukalt, kuna esimesed raiejärgud ei suurenda valgustatust piisavalt ja vanade puude juurestik tekitab mullas niiskusedefitsiidi;
annaabi.ee 
