Esiteks pidi kodanikel olema võimalus isiklikult osa võtta riigiasjae otsustamisest rahvakoosolekute või senati tööst. Teiseks pidid kodanikud riikid juhtdes suutma ka riigi kaitse eest hoolitseda, misomakorda tähendas, et riigi sõjaväe tuumiku pidid moodustama väeteenistusse tulnud kodanikud. Vabariigi aluseid õõnestas ka väepealik Mariuse sõjaväereform 2. Ja 1. Sajandi vahetusel eKr. Et sõjaväe tavapärane komplekteerimine isikliku varustusega teenistusse tulevaist Rooma kodanikest ja Itaalia talupoegadest muutus üha raskemaks, hakkas Marius värbama proletaare palgalisteks sõduriteks. Kodusõjad ja vabariigi lõpp Mariuse refomile järgnenud aastakümnetel kerkis Roomas esile mitu ustavatest sõjameestest toetatud väejuhti, kes soovisid riigis võimupoitsiooni ja olid valmis selle nimel üksteise vastu relvi kasutama. Algul võistlesid omavahel Marius, kes otsis Rooma linna tuge eelkõige rahvakoosolekult, ja rohkem senaatoritele toetuv Sulla
moodustasid üleeuroopalise tootmis- ning kaubandusvõrgustiku. Tähtsamateks linnadeks kujunesid Rooma, Marseille, Veneetsia, Toscana, Lombardia ja Flandria. Linna asukoha puhul oli peamine paiknemine soodsas kauplemiskohas. Linnad polnud kuigi rahvarohked. Linnad olid piiratud müüridega. Vaesemad linlased pidid asuma väljapoole müüre jäävatesse eeslinnadesse. Aadlisuguvõsad püstitasid linnadesse oma kindlustatud majad. Linn sõltus maalt tulevaist uusasukaist, kuna abielluti suhteliselt hilja. Linnades oli laialdaselt levinud kirjaoskus, arveldamine rahaga ning prostitutsioon. Sotsiaalsete pingete ja vastuolude tõttu peeti tänavalahinguid. Linnaelu oli kirev pidustuste poolest. Ristiusk ja kirik Keskaja inimesed olid enamasti sügavalt usklikud. Usutõe peamine allikas oli Piibel, aga ka vanaaja kirikuisade teosed. Usuti paradiisi, põrgusse, viimsesse kohtupäeva ja Jumala riiki.
kaasnes spetsialiseerumine. Mõisnikud hakkasid nõudma talupoegadelt raharenti. Talupojad pidid oma saadused ise turule viima ja müüma. Talupojad muutusid liikuvamaks ja rikastusid. Tihti põgenesid nad linnadesse või ostsid end raha eest vabaks. Talupoegadest kõrgkeskajal teame ainult läbi teiste ühiskonnakihtide kirjutiste, mis arvatavasti on eelarvamuslikud, sest talupoegadesse suhtuti põlgusega. Kuna linnas abielluti suhteliselt hilja, siis sõltus linna iive suuresti maalt linna tulevaist uusasukaist. Osa neist sai õpipoisiks ja hiljem isegi tsunfti liikmeks läbi selliameti ja edasi kodanikuseisusesse. Teised aga jäid elu lõpuni vaesuses virelema. Siiski muutus talupoegade seisus natuke vabamaks ning ka talupojad võisid nüüd endale tänu linnadele paremat elu lubada. Linnal kui kultuurikeskusel oli väga suur roll. Pidustusi pidasid nii gildid kui tsunftid omaette kui ka terve kodanikkond ka üheskoos. Kuigi pidustustel oli tavaliselt ka kiriklik taust,
puu- ja köögiviljaaedu. Linna traditsioonid Linaelanike toit oli maaelanike omast üldjuhul mitmekesisem, kuid kuna inimesed elasid tihedalt koos, soodustasid ebasanitaarsed tingimused sagedasti taudide levikut. Linnad pidid paratamatult hoolitsema hügeeni eest, selleks rajati avalikke saunu. Linnas abielluti suhteliselt hilja ning seetõttu oli loomulik iive tavaliselt negatiivne. Seega sõltus linn maalt tulevaist uusasukaist. Osa neist sai õpipoisiks ja selliameti tõttu mõne tsunfti liikmeks ning edasi kodanikuseisusesse. Teised aga jäid elu lõpuni vaesuses virelema. Palju oli ka läbisõitvaid kaupmehi, linnast linna liikuvaik palverändureid ja kerjuseid ning muud võõrast päritolu rahvast. Kõige selle tõttu sulandusid suuremates linnades erinevad traditsioonid ja linlased pidid maaelanikest enam harjuma kõige uue ning tavapäratuga. Ka kirjaoskus oli
riigiametite eest palka ei makstud. Rahvakoosolekud. Magistraadid valiti üheks aastaks. Igas ametis 2 meest. Konsulid olid kõrgeimad magistraadid,juhtisid armeed.Preetorid võisid asendada konsuleid.Tsenorid-valiti iga 5aasta tagant. Diktaator-määrati ametisse kui riigis oli tõsine ohuolukord. Senat- valitsev riiginõukogu-300liikmeline,endised ja tegevad magistraadid,juhtis siiski riiki. Talupoegade laosumise tõttu muutus sõjaväe komplekteerimine isikliku varandusega teenistusse tulevaist Rooma kodanikest üha raskemaks. Hakati värbama proletaare. Elukutseline palgasõjavägi. Sõjaägi austas väejuhti rohkem kui senatit, väejuhil oli võimalik armeega minna senati vastu. Väejuhid olid väga mõjukad. Rooma vallutas palju. Roomlased alistasid kogu itaalia. Alistasid kreeka.vahemeremaad romma käes. 6) Keisrivõimu kehtestamine ja selle korraldus. Augustus. Lääne-Rooma ja Ida-Rooma võrdlus. Pompeius ja Cesar olid liitlased, kuid hiljem tekkis nende
Põhja-EUsse Lääne-EUst luksuskaubad, Flandria tekstiilikaubad, sool Raha Frangi hõberaha, araabia Bütsantsi mündid, Firenze floriinid, Veneetsia tukatid aja jooksul rikkad inimesed tegelesid raha laenamise ja vahetamisega kõrge % 4. Linnakultuur (eluolu) kindlustatud majad, millega ehituse uhkuselt hakkati võistlema, linn piiratud müüridega, vaesemad elasid eeslinnades (müürist väljajääv osa) Eluolu: loomulik iive neg (abielluti hilja), linn sõltus maalt tulevaist inimestest, prostitutsioon tarvilik vallaliste meeste jaoks, kaitseb ühiskonna moraali Ellusuhtumine: sotsiaalsed pinged ja vastuolud ( vahel kasvasid suureks, kuid lahendati), 2 leeri: keisri ja paavstipooldajad, arveldamine rahaga, rikkust hinnati rohkem kui päritolu (vastuolus ristiusuga) Linnakultuur: pidustused, vastlakarneval, 40-päevane paast, näitemängud, linnakirjandus ilmalikud motiivid (fabliood värsivormis lühilood) pilkasid erinevaid inimesi 5. Kirjandus 1
Elanikkond oli siiski üpris väike. 11. Linnaelu traditsioonid, erinevad elanikud, meelelahutus, kultuur ja kirjandus Elurütm linnas oli palju kiirem kui linnas. Linnaelanike toit oli maaelanike omast üldjuhul mitmekesisem. Kuna inimesed elasid tihedalt koos, soodustas see ebasanitaarsed tingimused sagedast taudide levikut. Linnas abielluti suhteliselt hilja ning seetõttu oli loomulik iive negatiivne. Seega sõltus linn maalt tulevaist uusasukaist. Linnades levis laialdaselt prostitutsioon. Linnaelu oli kirev ka pidustuste poolest. Üks silmapaistvam oli vastlakarneval. Näitemängud.Linnakirjanduses domineerisid ilmalikud motiivid. 12. §24 tumedad mõisted Piibel-ristiusu pühakiri Jumal- Lucifer-üks Jumala inglitest, tõstis mässu ja heideti taevast välja (langenud ingel) Aadam ja Eeva-esimesed inimesed Pärispatt- kurjus, mille saatan on inimestesse sisendanud
Majades elasid jõukamad linnakodanikud, agulite odavates puumajades või katusekambrites aga vaesed. Linna kaitsti müüridega nii välisvaenlaste kui ka senjööride eest. Vaesemad linlased pidid asuma väljapoole müüre jäävatesse eeslinnadesse. Vahel põletati seal ka maju, et vaenlastele mitte ulualust anda. Linnades pidi jälgima ka puhtust, sest taud oli kerge levima. Linna iive oli enamasti negatiivne, sest abielluti suhteliselt hilja, mistõttu linn sõltus tulevaist uusasukaist. Kuna palju inimesi rändas linnast linna, pidid linnaasukad harjuma kõige uuega, ka teiste traditsioonidega. Abielud sõlmiti rohkem enda, kui vanemate järgimise tõttu, sest peresuhted olid linnas nõrgemad. Jõukad pered siiski jätkasid traditsioonilist paari panekut. Mehed leidsin enne positsiooni ja töö, kui abiellusid, mistõttu prostitutsioonis nähti abi, et mehed hoiduks seiklustest abielunaistega jne. Linlaste ellusuhtumine
Keskaegne Tallinn oma mõne tuhande elanikuga oli seega üsna tüüpiline. linnasaras - linnakogukonna ühine maavaldus ehk linna ümbritsevad kindlad maad, mis olid mõeldud ühiskasutuseks. Kuna linnas abielluti suhteliselt hilja, inimesed elasid inimesed tihedalt koos, ebasanitaarsed tingimused soodustasid sagedast taudide levikut. Seetõttu oli loomulik iive tavaliselt negatiivne. Selle kõige tõttu sõltus linn maalt tulevaist uusasukaist. Osa neist sai õpipoisiks ja selliameti tõttu mõne tsunfti liikmseks ning edasi kodanikuseisusesse. Teised aga jäid elu lõpuni vaesuses virelema. Palju oli ka läbisõitvaid kaupmehi, linnast linna liikuvaid palverändureid ning muud võõrast päritolu rahvast. Kõige selle tõttu sulandusid suuremates linnades erinevad traditsioonid ja linlased pidid maaelanikest enam harjuma kõige uue ja tavapäratuga. Ka kirjaoskus oli linnas märksa levinum kui maal.
Keskaegne Tallinn oma mõne tuhande elanikuga oli seega üsna tüüpiline. linnasaras - linnakogukonna ühine maavaldus ehk linna ümbritsevad kindlad maad, mis olid mõeldud ühiskasutuseks. Kuna linnas abielluti suhteliselt hilja, inimesed elasid inimesed tihedalt koos, ebasanitaarsed tingimused soodustasid sagedast taudide levikut. Seetõttu oli loomulik iive tavaliselt negatiivne. Selle kõige tõttu sõltus linn maalt tulevaist uusasukaist. Osa neist sai õpipoisiks ja selliameti tõttu mõne tsunfti liikmseks ning edasi kodanikuseisusesse. Teised aga jäid elu lõpuni vaesuses virelema. Palju oli ka läbisõitvaid kaupmehi, linnast linna liikuvaid palverändureid ning muud võõrast päritolu rahvast. Kõige selle tõttu sulandusid suuremates linnades erinevad traditsioonid ja linlased pidid maaelanikest enam harjuma kõige uue ja tavapäratuga. Ka kirjaoskus oli linnas märksa levinum kui maal.
tarvitsenud üldse Rooma jõudagi ega saanud seega riigiasju vähimalgi määral mõjutada. Rooma rahvakoosolek koosnes aga üha enam vaesunud kodanikest, proletaaridest, kes riigi kaitsele ja tugevdamisele mingil moel kaasa aidata ei suutnud. Nii oli Rooma vabariiklik kord oma mõtte suurel määral kaotanud. 110-90 eKr muudeti Rooma sõjavägi palgaarmeeks, sest sõjaväe tavapärane komplekteerimine isikliku varustusega teenistusse tulevaist Rooma kodanikest ja Itaalia talupoegadest muutus üha suuremaks probleemiks. See aga tähendas, et sõdurid olid nüüd väga tihedalt seotud oma väepealikuga, kes neid juhtis ja nende heaolu eest hoolt kandis. Senati ja rahvakoosoleku otsuste vastu tundsid nad aga märksa vähem aukartust. See aga tähendas, et vajaduse korral võis edukas väepealik senati otsuseid ignoreerida ja koguni oma vägedega Rooma vastu välja astuda
tarvitsenud kogu oma elu jooksul Rooma jõuda, ega saanud seega vähimalgi määral riigiasju mõjutada. Ka riigikaitse lasus üha enam Rooma liitlaste õlgadel, kellel puudus igasugune õigus langetada otsuseid selle üle, millal, kus ja kelle vastu sõdida. Vallutussõjad tõid kaasa Rooma ja Itaalia ühiskonna suurema varandusliku kihistumise ja talupoegade laostumise, ja sõjaväe tavapärane komplekteerimine isikliku varustusega teenistusse tulevaist Rooma kodanikest ja Itaallia talupoegadest muutunus üha raskemaks. 133 – 122 eKr püüdsid Tiberius Cracchus ja Gaius Gracchus reformide teel peatada Itaalia talupoegade laostumist, vältimaks peamiselt talupoegadest koosneva Rooma sõjaväe arvukuse langust. Selleks püüdsid nad rikaste valdusse läinud maid vaeste kasuks ümber jagada. See tõi aga kaasa rikaste ja neid esindava senati enamuse ägeda vastuseisu ja
linnakodanikud peagi ehituse ehkuselt võistlema hakkasid · Vaesed elasid agulite odavates puumajades või katusekambrites. · Linnad olid piiratud müüridega. · Vaesemad linlased pidid asuma väljaspool müüre jäävates eeslinnades · Linnaelanike toit oli maaelanike omast üldjuhul mitmekesisem · Linnas abielluti suhteliselt hilja ning seetõttu oli loomulik iive tavaliselt negatiivne · Seega sõltus linn maalt tulevaist uusasukaist. · Osa uustulnukaist sai õpipoisteks ja selliameti tõttu mõne tsunfi liikmeks ning edasi kodanikuseisusesse. · Osa uustulnukaist aga jäid elu lõpuni vaesuses virelema. · Linnaelu muutis suhtumist abiellu · Elanikkonna liikuvuse tõttu oli traditsioonilised perekonnasidemed paratamatult nõrgemad kui maal ja võõrad vastassoost inimesed puutusid teineteisega tihedalt kokku.
Ma ei taha puhata, enne kui minu isa endise täie au sisse on tõstetud. Mul on kindel lootus, et tsaar sõna peab.» 387 «Kahju!» õhkas Agnes. «Kuidas nii, kahju?» imestas Gabriel. «Moskvas on palju nägusaid vürstitütreid . . . » «Seda parem,» naeris Gabriel tasakesi, aga südamest, «seda kergemalt läheb mul raske aeg mööda, mil sinust kaugel pean olema.» « Gabriel !» Agnese silmad läikisid pimeduses, aga Gabriel ei saanud õieti aru, kas haavatud uhkusest või tulevaist pisaraist. «Noh, noh, pole viga!» vaigistas ta, neiu värisevat keha enese vastu surudes. «Mõtle, et ma, kui vaevalt jälle jalal jaksasin seista, võlla kartusest hoolimata, kohe Tallinna tõttasin kadunud reisiseltsilist taga otsima. Kas see midagi ei tähenda? Enne kui mõni vürstitütar minu meelest sinule kardetavaks saab, oled sina mind vististi juba sada korda unustanud.» «Ära räägi nõnda, see teeb mulle valu,» ütles Agnes.
annaabi.ee 
