o mata ette vaatamata, üle lugemata, jäi alla kirjutamata · -v Ära minev = äraminev külaline · -nud Maha murdunud = mahamurdunud puu · -tav Kätte antav = kätteantav aukiri · -tud Vastu võetud = vastuvõetud otsus · des-gerundiiv (da-tegevusnime seesütlev kääne) Süües kasvab isu. Ette vaadates nägi ta meest lähenevat. 4. Tuletusliidete funktsioonid · Muuta tuletusaluse tähendust Kõrts+mik, mägi+lane · Täpsustada sõna tähendust Maja+kene, hapu+kas, tantsija+tar · Muuta sõnaliiki Pime+ne+ma, aur+stu+ma, aur+ne 5. Sõnatuletusliigid · Nimisõnatuletus · Omadussõnatuletus · Tegusõnatuletus · määrsõnatuletus 6. Kokku- ja lahkukirjutamise põhimõtted
Sõnade saamise viisid: *Liitmine- uute sõnade saamine tüvede kokkupaneku teel. Tulemus on liitsõna- sõna, mis sisaldab vähemalt kaks tüve.*Tuletus- uute sõnade saamine olemasolevatele tüvedele tuletusliidete juurdepaneku teel. Tulemus on tuletis- tuletatud sõnu, nt külmuma on tuletatud sõnast külm. *Laenamine- uute sõnade või tüvede võtmine teisest keelest. * Murdetüvede taaselustamine, nende tähendust nüüdisvajaduste järgi seades. *Tehisloome- uute sõnade või tüvede loomine kas häälikuid kombineerides või mis tahes keeles olemasolevate keelendit meelevaldselt muutes. * Uute tähenduste avamine kirjakeele sõnadele. Tuletamine. A) eesliide e prefiks, tuletusalus
pigem seotud kui vaba, esineb koos järgneva vormitunnuse või tuletusafiksiga. Ning mõnikord on seotud tüvi unikaaltüvi, nt kibu-, lau-. o Muutuvates sõnades seisab tüvi üksi (mees, mehe) või eelneb muutemorfeemile (mees+t). o Muutumatutes sõnades on tüvi ja sõna samad (juba, eile). Tuletusliide ehk afiks on seotud morfeem, mille ülesandeks on uute tüvede moodustamine. [Tuletusliide modifitseerib alussõna tähendust.] Tuletusliidete mõju tuletusalusele sõnale: 1. Modifikatsiooniderivatsioon: Sõnaliik ja süntaktilis-semantiline funktsioon lausestruktuuris ei muutu: maja > majake, vaatama > vaatlema. 2. Muutederivatsioon: Sõnaliik ei muutu, kuid süntaktilis-semantiline funktsioon muutub: mägi > mägilane, pall > pallur. 3. Muutederivatsioon: Tuletus viib sõna ühest sõnaliigist teise: õnn > õnnetu, puhuma > puhur. 1
keeleüksus kõnes võib kombineeruda või peab kombineeruma. Süntagma piiri tähistab suulises kõnes alati märgatav paus. Derivatsiooniseosed (tuletusseosed) Sõnavara arengu seisukohalt on tuletusmudelite omandamine eriti tähtis, sest lapsel kujuneb võimalus sõnu ise teha. Praktiliste üldistuste kujundamiseks on otstarbekas moodustada sõnaperesid (valida või moodustada samatüvelisi sõnu) ning rühmitada tuletisi tuletusliidete järgi (Raamatust lk. 87-90). Pedagoogi ülesanne on pöörata laste tähelepanu ühele või mitmele sõnu eristavale tunnusele.
susapusa, sigrimigri · Deskkriptsioon: kriiks, kääks, mürts, pauh, solisema, vulisema, kohama, mühama. Tüved väljendavad leksikaalset tähendust: esemeid, olendeid, nähtusi, tegevusi, omadusi, suhteid, seoseid: tool, kivi, kala, isa, tuul, töö, hea, otse, järgi, üles Tuletusliited väljendavad mingit väga üldist, kategoriaalset tähendust, mis ilmneb konkreetsemalt alles võrdluses tuletusaluse sõnaga: -ke(ne), -tar, -nna, -ja. Tuletusliidete mõju tuletusalusele sõnale: 1) Tähendus modifitseerub veidi: maja>majake, vaatama>vaatlema, sinine>sinakas, arg>arglik (modifikatsiooniderivatsioon) 2) Sõnaliik ei muutu, kuid süntaktilis-semantiline funktsioon muutub: mägi>mägilane, pall>pallur, ärkama>äratama (muutederivatsioon) 3) Tuletus viib sõna ühest sõnaliigist teise: õpetama>õpetaja, puhuma>puhur, rikas>rikastuma, õnn>õnnetu (muutederivatsioon) Tüvi: · Iga sõna koostisosa
Esimesena mainitakse 1980. aastal Madli Vitisman artiklis „Kirjutamispuuetega õpilaste tüüpilisemaid vigu sõnade tähenduse mõistmisel“, et vaimse arengupeetusega lapsed õpivad eraldi logopeedilistes klassides, kus on ka vaegkõnega õpilased ning nendes klassides on täheldatav raskekujuline düsgraafia. Kirjutamispuuetega lapsi iseloomustab sõnade sassiajamine sarnase kõla alusel, sõna täheduse seletamine sõna osade kaupa, tuletusliidete mittemõistmine, vastuses vale sõnaliigi rakendamine, sõna liiga kitsa tähenduses omandamine, sõnade segiajamine mõttelise sarnasuse alusel, ruumikujutluse puudulikkus, mõiste olulise tunnuse mitteteadmine, piltlike väljendite sõnasõnaline mõistmine. Kaks aastat hiljem, 1982. aastal ilmus Ülle Toome ja Laine Veskeri poolt artikkel „Kirjutamispuuete põhjustest“, kus on veel põhjalikumalt kirjeldatud vaimse arengu peetuse ning kirjutamispuuete omavahelist seose uurimist
Alaleütlev Kellele? Millele? Kuhu? Klassile Alalütlev Kellel? Millel? Kus? Klassil Alaltütlev Kellelt? Millelt? Kust? Klassilt Saav Kelleks? Milleks? Klassiks Rajav Kelleni? Milleni? Klassini Olev Kellena? Millena? Klassina Ilmaütlev Kelleta? Milleta? Klassita Kaasaütlev Kellega? Millega? Klassiga 29. Sõnatuletuse alaliigid. Osata nimetada igaühe kohta tuletusliidete näiteid! SÕNATULETUS NIMISÕNATULETUS TEGUSÕNATULETUS OMADUSSÕNATULETUS MÄÄRSÕNATULETUS · Nimisõnatuletus: · Tegusõnatuletus: filmima, triikima, riivima (mida tegema) · Omadussõnatuletus: mullane, mudane, värvine (milline) · Määrsõnatuletus: kurvalt, ilusti, rinnuli (kuidas) 30
Sõnamoodustus, EKSAMIKÜSIMUSED 2015, kevad. 1. Sõnamoodustus: tuletamine ja liitmine Tuletamine on uute sõnade saamine liidete abil, liite abil moodustatud sõnu nimetatakse tuletisteks. Eesti keeles on peamiselt järelliited (nt andekas, saarestik, korralik), eesliiteid on vähe (nt ebaõnn). Tuletusliidete abil saab moodustada käänd-, pöörd- ja määrsõnu, liited annavd sõnadele uusi tähendusi. Liitsõnu saadakse sõnade liitmisel. Liitsõna koosneb vähemalt kahest osast, põhisõnaks nimetatakse liitsõna viimast osa, täiendsõna täpsustab, iseloomustab põhisõna (hambaarst, kohvikoor, jalgpall). Liitsõna sõnaliigi määrab põhisõna 2. Tuletusalus. Liide. Tuletis. Tuletuspesa. Tuletusalus e alussõna – sõna, millest on tuletis moodustatud
tüvega (käsiraamat) või tuletusliitega (käsilane). Seevastu tule- varast moodustatakse just tüvi- lihtsalt sportlikust hasardist, näiteks paa- tusliited ei saa esineda üksinda (vrd Üks poisikene naeratas bulinnusabakattesulesilmamunasinisevär- sõnade ja tuletusliidete baasil. viline. Vaevalt et sellist aga kuskil reaalselt kurblikult > *Üks kene tas likult) ega kahekesi koos teise liitega kasutada on vaja. (vrd sõbra-likk-us > *likk-us), vaid ainult koos tüvega. 168 169
Vormi ja tähenduse seos Nagu enne mainitud, ei ole sõna häälikuline külg ja tähendus siiski päris absoluutsel määral meelevaldselt kokku sattunud. Saab struktureerida nii tähendusi kui ka vormi. Liigendus- ja vormireeglite olemasolu annab võimaluse luua mõistesüsteeme, võimaldab teatud üht tüüpi objekte koondada, teisi lahus hoida. Tavaliselt on juursõnade puhul tähenduse ja märgi seos motiveerimatu. Ka tuletusliidete puhul on seos motiveerimatu vesi + ne = vesine. Samas on tuletistes (aga ka grammatilistes vormides ja liitsõnades) vormistruktuur üldiselt vastavuses tähenduse struktuuriga (vastavus morfeemide tasandil). Diagrammilisus Kui mitmest morfeemist koosnevas sõnas või sõnavormis on tähendus tuletatav osismorfeemide tähendusest, siis on tähenduse struktuur sõna osismorfeemide suhtes diagrammiline.
Kui juurele liita vähemalt üks tuletusliide, saame tuletatud tüve. Näide: õnnelik järelliide lik. Tuletusliiteid, mis liituvad sõna alguses, on vähe, tegelikult ainult üks eesti oma eba-. Näide: ebaõnn, ebameeldiv. MITTE on juba pigem eraldiseisev, kuigi tal on liite tunnuse. Rahvusvahelise päritoluga eelliited mega-, üli- hekto-, iso-. Tuletusaluseks nimetatakse tüve kuju, millele liidetakse tuletusliide. Tuletusliidete liigid: 1. Tuletusaluse tähendust muutev liide. Näide: talu koht 15 talu + nik inimene, kes peab talu mesi toiduaine mesi + lane toodab mett 2. Tuletusaluse tähendust täpsustav liide. Näide: naissooliide laulja + tar sõbra + nna 3. Tuletusaluse sõnaliiki muutev liide
1878 Kirjameeste seltsi ettekandes ettepanekud, mis kehtivad tänapäevalgi: ühendverbide lahkukirjutamine (ära võtma, alla kirjutama), omastavalise täiendsõna kokku- ja lahkukirjutamine tähendusest lähtuvalt (tuuleveski, venna raamat) 1886 ,,Die estnischen Nomina auf ne-purum": Helsingi ülikoolis kaitstud väitekiri 1902 ,,Eesti sõnadest line-lõpuga" Pooldas laenamist teistest keeltest, eriti soome keelest. Uute sõnade moodustamine tuletusliidete abil. 8. Karl August Hermann. 1880 ,,Der einface Wortstamm und die drei Lautstufen in der estnischen Sprace mit vergleichenden Hinweisen auf das Suomi": doktoriväitekiri 1884 ,,Eesti keele Grammatik: Koolide ja iseõppimise tarvis kõikidele, kes Eesti keelt õigesti ja puhasti kõnelema ja kirjutama ning sügavamalt tundma ja uurima tahavad õppida. Kirja pannud Dr. K. A. Hermann": esimene eestikeelne eesti keele grammatika. Grammatikaterminoloogia loomine (suur osa
Ülejäänud seostest sõnade vahel on olulisemad derivatsiooniseosed (tuletusseosed). Tuletised rühmituvad mälus nii tuletusaluste kui ka liidete järgi. Sõnavara arengu seisukohalt on tuletusmudelite omandamine eriti tähtis, sest lapsel kujuneb võimalus sõnu ise teha. Praktiliste üldistuste kujundamiseks on otstarbekas moodustada sõnaperesid (valida või moodustada samatüvelisi sõnu) ning rühmitada tuletisi tuletusliidete järgi. Ka suulise ja kirjaliku kõne psühholingvistiline mehhanism on erinev. Suuline kõne on kõneloome programmi otsene väljund (jätame kõrvale võimaluse, et inimene mõtleks teksti sisu varem läbi). Kirjaliku kõne puhul on aga programmeerimise tasandeid enam: pärast mõtte formuleerimist suulises plaanis tuleb see sisekõne abil kohandada kirjaliku kõne nõuetele. Seega teksti suulist ja kirjalikku esitust vahendab sisekõne. Kui nimetatud etapp jääb ära, ongi
annaabi.ee 
