Uudissõna võib olla nii oma liitsõna või sõnaühend, nt idufirma, viipemakse; omatuletis, nt survestama – survet avaldama, guugeldama – Google’ist otsima; uue tähendusega sõna nagu näiteks pooletoobiline – poolearuline. Suure osa keeleküsimustest moodustuvad ka sõnamoodustis küsimused. Selgitati mõistet, mis on sõnamoodustis ja mida inimesed küsivad ja mida keelenõuandja liigitab sõnamoodustiseks. Näitena toodi välja tuletamine, kui pannakse nt nimisõnale omadussõnaliide otsa ja nt liitsõnade moodustamine, kui teha kahest või kolmest sõnast üks uus sõna, siis on ka see sõnamoodustus. Täpsemalt ja pikemalt räägiti nimetuletistest, kuidas neid kirjutatakse ja kuidas neid moodustatakse. Teemaks oli veel kantseliit, mis on pärit vene keelest ja sellega tähistatakse ebamäärast ja raskesti mõistetavast keelekasutust. Iseloomulikud on keerukas lausestus, tühisõnade kasutamine ja stampväljendite kasutamine. Teise tunni viimases osas räägiti nimedest
-and, -end ld isik, kellele tegevus on suunatud: eksaminand, diplomand, promovend -anss pr abstraktmõiste, tegevus või tegevuse tulemus: nüanss, renessanss, balanss, bilanss, romanss, avanss, allianss, reveranss -ant, -ent ld isik, kes tegutseb: doktorant, magistrant, laborant, assistent, dotsent, intelligent -ants, -ents ld abstraktmõiste: assonants, elegants, intelligents, kompetents, tendents, ekvivalents, dekadents, eksistents, konsekvents -bel ld omadussõnaliide: variaabel, respektaabel, komfortaabel, noobel, sensiibel -ee pr a) isik: atasee, krupjee, rantjee, korüfee; b) koht: fuajee, kabaree, kupee, palee, allee; c) asi: kombinee, klisee, neglizee, glassee, zelee, filee; d) üritus, tegevus: dinee, defilee, supee, turnee; e) abstraktmõiste: renomee -eeri- ld, -iseeri- kr tegusõnaliide: vibreerima, instrueerima, intervjueerima, retsenseerima, rehabiliteerima, kristalliseerima, organiseerima, pastöriseerima, filosofeerima,
annaabi.ee 
