Käesoleva aasta 1. aprillist jõustuvad keskkonnaministri määruse ,,Metsa ja muu taimestikuga kaetud alade tuleohutusnõuete kinnitamine" muudatused, millega keelustatakse kulu põletamine peale lume sulamist. Keskkonnaministri määruse kohaselt algab tuleohtlik aeg kevadel pärast lume sulamist ning lõpeb sügisel vihmaste ilmade saabudes. Tuleohtliku aja alguse ja lõpu määrab Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituut. Tuleohtlikul ajal on metsa ja muu taimestikuga kaetud alal keelatud: · kulu põletamine, · rohket suitsu tekitava risu, põhu jms põletamine, · suitsetamine, välja arvatud selleks ettevalmistatud ja tähistatud kohas või mineraalse pinnasega kohas, kus puudub taimestik või selle jäänused; · lõkke tegemine, välja arvatud selleks ettevalmistatud ja tähistatud kohas; · raiejäätmete põletamine; · muu tegevus, mis võib põhjustada tulekahju.
Kahjuks ei näita tuleohtlikkuse indeks tuleohtu aastaringselt ühtemoodi, kevadel võivad metsad süttida madalama indeksi ajal kui suvel. Seetõttu on kasutusele võetud veel kolm tuleohu klassi määramise tabelit: · Tuleohuklassid varakevadel lume sulamisest 30. aprillini, · Tuleohuklassid noore tärkava rohu perioodil 1. maist kuu lõpuni, · Tuleohuklassid suvel ja sügisel. Metsaomanikul endal pole vaja tuleohuvaatlusi teha, EMHI väljastab tuleohtlikul ajal igal pärastlõunal kogu riiki hõlmava tuleohukaardi. Seda näeb: http://www.emhi.ee. Muutliku ilma korral tuleb tuleohukaarti suhtuda kriitiliselt, sest see kajastab tuleohtu vaatluspunktis, mitte ümbritsevates metsades. Kui vaatluspunktis tuleb kõva hoovihm, siis mõõtmiste tulemusena leitud tuleohuindeks ei pruugi tuleohtu objektiivselt iseloomustada. Tuleohu indeks ei näita tuleohu suurust objektiivselt ka muutuva tuulekiiruse korral, see näitab tuleohtu keskpäeval
keskkonnareostuse tõkestamise vahendid. Tuleb jägida masina korrasolekut, töödates tuleb valida ohtu langetamis suund. Jälgida et liiga lähedale ei satuks inimesi vähemalt 75 meetri raadiusesse. Vähemalt kaks 5kilost tulekustutit peab olema masina peal. Õli vahetust tehes peab olema käepärast nõu kuhu vana õli panna ja saepuru juhul kui tekib õli reostus. Prahi peab panema prügikotti, mitte metsa alla. Keevitades tuleb hoolikalt valida aega ja kohta suvel tuleohtlikul ajal on keelatud metsas keevitamine. Masin peab olema tuleohtlikust prahist ja õlist puhas, et ära hoida tulekahju. Raieliigid Kirjeldada järgmisi raieliike kirjalikult. 1. Lageraie on üks uuendusraie meetod, millega raiutakse puistu ühe aasta jooksul alates raie algusest, raie tegemisel säilitatakse seemne- ja elustikupuud, edasiseks järelkasvuks. 2. Harvendusraie on üks hooldusraie liik, mille käigus raiutakse välja kuni 30% puudest selleks, et luua lõppraiesse jäävatele
seadet, mille kasutamisel lähtutakse tootja juhistest. (5) Tuletöö tegemisel ei töödelda mahutit, torustikku või muud eset, mis on: 1) täidetud põlevmaterjali või selle jääkidega; 2) mittepõleva vedeliku, gaasi, auru või õhu rõhu all; 3) pingestatud. (6) Tuletöö tegemisel: 1) on keelatud tuletöö tegemiseks kasutatavate seadmete ning hapniku- ja gaasiballooni soojendamine lahtise leegiga või muul tuleohtlikul viisil; 2) kustutatakse koheselt tekkinud tuleohtlikud sädemed või muud kuumad detailiosad; 3) jälgitakse suitsu, vingu- või põlemisgaaside teket ning vajadusel ventileeritakse tuletöö tegemise koht; 4) jahutatakse suure kuumuse vältimiseks töödeldavat metallist osa või detaili juhul, kui see võib tekitada tulekahju tekkimise ohu soojusjuhtivuse või -kiirguse teel.
lao territooriumil, lõhkematerjali hoidmiskohast laeval kuni 20 meetri kaugusel, pürotehniliste toodete lao ruumides või lõhkematerjali sisaldava laskemoona läheduses; kaevanduse kaeveõõntes, lambikodade ja laadimislaudade ruumides ning šahtisuudmele lähemal kui 20 meetrit; padrunite laadimisel püssirohu läheduses, relvahoidlas, relvalaos või relvaruumis; metsas ja muu taimestikuga kaetud alal tuleohtlikul ajal; jalakäijate tunnelis; korterelamu koridoris, trepikojas ja korterelamu muus üldkasutatavas ruumis; • TubS § 30 lg 2 • Järgmistes kohtades on suitsetamine lubatud üksnes suitsetamisruumis või suitsetamisalal: riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuse ruumides; kõrgkooli ruumides; kultuuriasutuse ruumides; vabaajakeskuse ruumides; tervishoiuteenust osutava asutuse või ettevõtte ruumides; kohalikus
kasutatavas sõidukis, välja arvatud rongis või laevas ettenähtud suitsetamiskohas; 11. Padrunite laadimisel püssirohu läheduses, relvahoidlas, relvalaos või relvaruumis; TUBAKATOOTED (4): 12.Tule ja plahvatusohtlike kemikaalide läheduses, tule või plahvatusohtlike ruumidega objektil, ohtlike veoste laadimise kohas, pealelaadimist ootavate saadetiste lähedal, seisva veoüksuse juures ja veoüksuses; 13. Metsas ja muu taimestikuga kaetud alal tuleohtlikul ajal; TUBAKATOOTED (5): 14. Jalakäijate tunnelis; 15. Korterelamu koridoris, trepikojas ja korterelamu muus üldkasutatavas ruumis. NARKOOTILISED AINED (1): Narkootilist või psühhotroopset ainet on lubatud tarvitada ainult arsti ettekirjutusega, narkootilise või psühhotroopse aine tarvitamine ilma arsti ettekirjutuseta või väikeses koguses valmistamine, omandamine või valdamine on väärteona karistatav. NARKOOTILISED AINED (2):
- jätta likvideerimata tekitatud teekahjustused - sõitmine maastikul, istandikes ja keelumärkidega tähistatud aladel, - hävitada vääriselupaiku ja nende moodustamise eelduseks olevaid võtmeelemente (puud, kiviaiad jne.) - tankida kütuseid või õlisid märgaladel ja veekogude vahetus läheduses, - tankida kütuseid või õlisid märgaladel ja veekogude vahetus läheduses, Tulekaitse - Tulekahju puhkemisel teatatakse viivitamatult päästeteenistusele telefon 112 - Tuleohtlikul perioodil on keelatud lahtise tule tegemine. - Suitsetamine lubatud selleks ettenähtud kohtades. - Laskepaikade sihtmärkide ümber luuakse tulekaitseribad (raiutakse oksi jne.) Veekaitse - Harjutusvälja planeerimisel ja kasutamisel tuleb arvestada, et ranna- ja kaldakaitse seadus kehtestab piirangud veekogudega külgnevate alade kasutamisele. Ranna või kalda laius võib ulatuda 25 kuni 200 meetrini. 2 Suplemine ja ujumine
veoüksuse juures ja veoüksuses; 14) lõhkematerjali lao territooriumil, lõhkematerjali hoidmiskohast laeval kuni 20 meetri kaugusel, pürotehniliste toodete lao ruumides või lõhkematerjali sisaldava laskemoona läheduses; 15) kaevanduse kaeveõõntes, lambikodade ja laadimislaudade ruumides ning šahtisuudmele lähemal kui 20 meetrit; 16) padrunite laadimisel püssirohu läheduses, relvahoidlas, relvalaos või relvaruumis; 17) metsas ja muu taimestikuga kaetud alal tuleohtlikul ajal; 18) jalakäijate tunnelis; 19) korterelamu koridoris, trepikojas ja korterelamu muus üldkasutatavas ruumis; 20) õigusaktis ettenähtud muus kohas. [RT I, 12.03.2015, 7 - jõust. 22.03.2015] § 30. Kohad, kus suitsetamine on piiratud (2) Järgmistes kohtades on suitsetamine lubatud üksnes suitsetamisruumis või suitsetamisalal: 1) riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuse ruumides; 2) kõrgkooli ruumides; 3) kultuuriasutuse ruumides; 4) vabaajakeskuse ruumides;
Alates teisest troofilisest tasemest läheb surnud orgaaniline aine laguahelasse. Troofsus toitelisus, kompleksnäitaja, mis väljendab veekogu aineringe tüüpi ja intensiivsust määravate ühendite sisaldust vees ja nende põhjasetteis akumuleerumise intensiivsust. Tuleohtlik ala metsa ja muu taimestikuga nagu kuluheinaga, tuleohtliku põõsastikuga (kadakas), poolpõõsastikuga (kanarbik, sookail, põõsasmaran) ja kuivanud rooga kaetud ala ning turbapinnasega ala. Tuleohtlikul ajal (algab kevadel pärast lume sulamist ja lõpeb sügisel vihmaste ilmade saabumisel) on tuleohtlikul alal keelatud suitsetamine, lõkke tegemine, raiejäätmete või muu risu ja kulu põletamine, rohket suitsu tekitava risu, põhu jms. põletamine ning muu tegevus, mis põhjustada tulekahju. Tulnukad adventiivtaimed, taimeliigid, mis inimene on tahtmata võõrsilt sisse toonud. Eristatakse ürg- ja uustulnukaid
Raiejäätmed - oksad, ladvad, langile jäänud tüvepuit, raietöödega rikutud järelkasv ja alusmets. Lubatud on järgmised raielankide puhastamise viisid tingimusel, et need ei kahjusta kasvama jäetavaid puid (kaasa arvatud järelkasvu): 1) hunnikutesse või vallidesse kogutud raiejäätmete kõdunema jätmine või põletamine, kuid raiejäätmed ei tohi katta enam kui 20% raielangi pindalast. 2) raiejäätmete ülepinnaline põletamine (tuleohtlikul perioodil on raiejäätmete põletamine keelatud); 3) raiejäätmetega kokkuveoteede tugevdamine; 4) raiejäätmete tükeldamine ja laialilaotamine; 5) raiejäätmete äravedu langilt. NB! Pole lubatud loo- ja nõmmemetsades. 4.3 Hooldusraiete bioloogilised alused e. põhimõtted, läbi mille hooldusraied mõjutavad puistu kasvu e. mis juhtub/muutub puistus hooldusraiete tulemusena. 1. Kasvuressursi ümberjaotamine. Iga kasvukoha ressurss puiduproduktsiooniks
jätmine või põletamine, kuid raiejäätmed ei omadustelt parimad puud. Selle tulemusena seemnepuud puud mis jäetakse raiesmikule tohi katta enam kui 20% raielangi pindalast. paraneb puistu kvaliteet, sest ebasobivad ja kasvama, et soodustada loodusliku uuenduse 2) raiejäätmete ülepinnaline põletamine väheväärtuslikud puud raiutakse ja kasvama teket. Peavad olema tormikindlad (mänd, (tuleohtlikul perioodil on raiejäätmete jäävad vaid parimate omadustega. Paraneb ka saar, tamm) ja paiknema hajali üle raiesmiku põletamine keelatud); 3) raiejäätmetega puistu sanitaarne seisund, sest haigustest (20-70 tk/ha). Metsaseaduses ettenähtud: kokkuveoteede tugevdamine; 4) raiejäätmete nakatunud, putukatest kahjustatud puud mänd, arukask, saar, tamm, sanglepp,
lejärelevalve. Selleks moodustatakse lahtist tuld, lastakse tulirelvadest süü- tulevalvepunktid, mis on paigutatud tava toimega kuule või mürske, tehak- nii, et kogu harjutusväljak oleks järe- se lõhkamist vms. levalve all. Laskepaikade sihtmärgialade ümber Metsatulekahju puhkemise korral tea- luuakse võimaliku tulekahju levimise tatakse sellest kohe telefonil 112. tõkestamiseks sobivate mõõtmetega Tuleohtlikul ajal ei tohi metsas teha puhvertsoonid (tulekaitseribad), kus lahtist tuld selleks kohandamata koh- koostöös metsa majandajaga raiutakse tades. Metsade erakordse tuleohu ladvatule leviku vältimiseks okaspuud, 178 keskkonnakaitse kaitsejõududes säilitatakse ja vajaduse korral kulti- veeritakse vähema tuleohtlikkusega lehtpuud. Metsaalune koristatakse, et vältida pinnatule teket ja võimalikku levikut.
• Rootsis kehtib nn “kodutsoon” (hemfridszonen). Kui vaade on suletud võib majast mööduda ca 10 m kauguselt, kui vaade on avatud – 60-70 m kauguselt. Telkimine on lubatud mittepõllumaadel ja nii kaugel elamust, et see ei häiri elanikke. Tavaliselt võib ühe öö telkida maaomanikult luba küsimata. Motoriseeritud transpordivahendiga ei tohi sõita metsas ja mujal väljaspool teid. Tule tegemisel või kehtida üldine keeld tuleohtlikul ajal. veekogudes võib ujuda kõikjal väljaspool teise omaniku õueala. Koerad peavad olema rihmastatud 1. märtsist 20. augustini. Kala võib püüda loata mererannas ja suurematel järvedel. • Teiste maade igaüheõiguse kohta võid leida informatsiooni vastavate keskkonnaministeeriumite kodulehtedelt või turismiinfo lehtedelt. • Suurim oht igaüheõigusele on nn ükskõiksusseadus. Inimesed ei ole valmis kulutama
annaabi.ee 
