TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Ärikorralduse instituut Organisatsiooni ja juhtimise õppetool Tulemustasud ja nende mõju töötaja töösooritusele Ainetöö õppeaines “Inimressursi juhtimine” Tallinn 2017 ÜLEVAADE ORGANISATSIOONIST Antud töös käsitletavaks ettevõtteks on AS Konesko. Konesko on 1992. aasta lõpus loodud Eesti erakapitalil põhinev ettevõte, mille põhitegevusalaks oli algselt teenustööna elektrimootorite staatorite mähkimine. Algusaastetel toimus ettevõtte tootmistegevus Tallinnas. Tegevuse oluline laienemine algas 2003
Nordeconi spetsialistid pakuvad klientidele kvaliteetset ja komplektset teenust äri-, tööstus- ja ühiskondlike hoonete püstitamisel kui ka taristu vallas - teed, prügilad, tehnovõrgud, sadamarajatised. 1. Organisatsioonide tööjõukulude tootlikkus, inimkapitali tootlikkus ja nende muutus viimase kolme aasta jooksul Ettevõtte aruandeperioodi tööjõukulude nominaaltootlikkust vähendasid eelkõige paranenud kasumlikkuse tingimustest makstud suuremad tulemustasud. Võrreldavatel perioodidel on tulemustasude osakaal tööjõukuludes olnud oluliselt väiksem. Tööjõukulude tootlikkus: müügtulu/tööjõukulud EUR’ 000 2013 aastal – 173651€ / 20664€ =8,4. 2012. aastal oli sama näitaja 9,5 ehk muutus 2013 ning 2012 aasta vahel on -11,6 %. 2011. aastal oli tootlikkus 10,4 ehk muutus 2012 ning 2011 aasta vahel on -8,6%.
Kodutöö 2, arvutamine KODUTÖÖ NR 2 AINES PERSONALI PLANEERIMINE JA EELARVESTAMINE 1) Ülesandes on toodud tööjõukulud töötaja kohta. Arvuta kui suured on kaudsed tööjõukulud ja otsesed tööjõukulud kuus? 3p • Töölepingujärgne brutopalk=22 000 eek/kuu • Toitlustamiskulud = 600 eek/kuu • Koolituskulud = 26 400 eek /aasta • Kulutused sportimisele = 900 eek/kuu • Igakuised tulemustasud = 0 • Aasta tulemustasud = 32 000 • Sotsiaalmaks = 6600 eek/kuu • Töötuskindlustusmaks = 60 eek/kuu • Töökoha maksumus = 400 eek/ kuu • Töörõivad =0 • Lähetuskulud = 11 000 eek/aasta • Sidekulud = 8400 eek/aasta • Kulutused töötaja transportimisele töökohale = 0 • Kulutused tervishoiule = 400 eek/kuu • Kindlustus = 4000 eek/aasta • Ametiauto kulutused = 5600 eek/kuu • Ühisüritused = 2700 eek/aasta
Kuigi viimaste aasta jooksul on tööd juurde tulnud, on põhipalk enamikes ettevõtetes jäänud samaks või isegi langenud. 2011. aastal on majandus kasvama hakanud ning ettevõtted on oma tegevust laiendama hakanud. Eestis on olnud tavaks pingutust tasustada ja sooritust juhtida tulemustasude abil. Kohati tundub, et tulemuspalga maksmine on paljudel juhtudel juhtimise asendustegevus. Siiani on lühiajalised ja pikaajalised tulemustasud moodustanud olulise osa paljude töötajate kogutasust ning seda ka nende tööde puhul, mis klassikalisest tulemustasu- loogikast välja jäävad. Viimasel ajal on aga hakatud segi ajama, mille eest makstakse põhipalka ja mida tasustatakse tulemustasuga. Sageli on nii, et probleeme ei tekita mitte palk ja selle suurus, vaid ebaselgus põhimõtetes ja vasturääkivused kommunikatsioonis. Me teame, et lähiaastad on ka töötajate ootuste juhtimise aastad
asuda tööle mitte nii südamelähedasele aga tasuvale tööle"? See probleem kaasab nii vanu töölisi, kui ka alles õppivaid noori ja iseseisvat elu alustavaid inimesi. Mõned soodustused siiski säilivad ametnikele, kes enne seaduse jõustumist töötavad. Näiteks säilib kogutud lisapuhkuse päevad ja soodsam pension säilib aga peale seaduse jõustumist enam nimetatud asju teenida ei saa. Säilib ka senine palk aga igasugused tulemustasud staazi, akadeemilse kraadi ja võõrkeeleoskuste eest jäävad saamata. Nagu eelnevalt mainisin annab neid paigutada 30 protsendi individuaalsete lisatasude hulka aga ilmselt on siis summad palju väiksemad ja see loob ebakindlust. Eakamas eas ametnikud võivad loobuda oma kohast, viies endaga kaasa aastatepikkused kogemused ja teadmised oma töökoha kohta. Sellise käitumise võib tingida ka ainult asjaolu, et vanemad inimesed ei ole nii vastuvõtlikud muutustele kui noored. Uus ja
töötulemused tasudega. Igakuuliseid lisatasusid saavad sagedamini lihtsamate tööde tegijad, kus töötulemus on selgemini mõõdetav. Mõnedel ametitel võivad lisatasud moodustada üle poole kogu töötasust. Brutopalga statistika ei näita meile, kas või kuidas on muutunud põhipalgad, me saame rääkida üksnes töötasude kasvust. Võib arvata, et brutopalga kasvu taga on mingil määral kopsakamad tulemustasud. Oktoobris 2013 Palgainfo Agentuuri poolt läbi viidud kiirküsitlus tööandjate seas näitas, et paljud tööandjad on muutnud tulemustasu skeeme, et tõsta töötajate motivatsiooni ja parandada töötulemusi. Seega on töö tasustamine Eesti ettevõtetes suhteliselt paindlik ja töötasude kasv ei ole nö ,,kivisse raiutud". Seda, et ettevõtted jagavad oma äri edukust ka töötajatega, võib pidada positiivseks.
saavad samaväärse töö eest sarnase tasu; · sisemine õiglus aktsepteeritavad palgaerinevused organisatsioonisiseselt; · individuaalne õiglus sama töötasu maksmine isikutele, kes teevad sama tööd hästi; · avalikustamine töötajate kaasamine väljatöötamisse. Tulemustasustamine on töötasustamissüsteem, mille raames viiakse töötajate töötasu vahetusse sõltuvusse nende töötulemustest. Tulemustasud koosnevad lisatasudest kokkulepitust tulemusrikkama töö eest. Eeldab täpsete eesmärkide seadmist. Nende täitmisel aga makstakse tulemustasu. Tulemustasustamise eesmärgid: · Organisatsiooni tegevuse tõhustamine ja konkurentsivõime suurendamine · töötajate kontrollimise vähendamine ning individuaalse ja meeskondliku saavutusvajaduse tõstmine;
kõik, mida ma käsin, selline suhtumine viib töötajate poolse põlguseni, kuna ka tavatöötaja tahab tunda ennast vajalikuna, mitte orjana kuskil tehases. Töötajad on motiveeritud kui neil on head suhted oma valdkonna ministriga, või laiemas mõistes oma ülemusega. Üks oluline probleem, mis Eestil on, on see, et erasektor on palju ligitõmbavam kui on riigisektor. Seda seetõttu, et erasektoris on väiksem töömaht, tihtipeale ka tulemustasud, võimalus olla iseenda peremees ja samuti ei torgi meedia iga nurga alt. Paraku meeldib riigikodanikele kritiseerida seda, mida teeb riigisektor, sest kõik, mida nad kulutavad on ju tegelikult maksumaksja raha ja seetõttu tuntakse endal olevat suurt sõnaõigust. Erasektoris aga ei tunne kodanikud sinu vastu huvi, firmal on omad sissetulekud, mis ei sõltu maksumaksja rahakotist. Samuti vahetuvad erasektoris palgad kiiresti, kord need langevad
Vaeghõivega - on tegemist siis, kui isik ei tööta täisajaga, soovib rohkem töötada ja otsib lisatööd ning on valmis selle kohe vastu võtma. Heitunu - on mittetöötav isik, kes sooviks töötada ja oleks valmis töö olemasolu korral ka kohe tööle asuma, kui ei otsi aktiivselt tööd, sest on kaotanud lootuse seda leida. Tööjõukulud: Tööjõukulud = palgakulud + sotsiaalmaksud + töötuskindlustus. Raamatupidamislik: põhipalk, tulemustasud, sotsiaalmaksud, töötuskindlustus, pensionikulu. Sisuline: töövahendid, kulumaterjal, komandeeringukulud, sidekulud, koolituskulud, kindlustus, autokompensatsioon, toetused, magnetkaart, võtmed jms. Palgamõisted: Brutokuupalk - sisaldab kahte liiki tasusid koos kohustuslike maksetega (tulumaks, töötuskindlustusmakse ja kohustatud isiku kohustusliku kogumispensioni makse)
arvestusperioodis ei ole ühtlane · Töötamine graafiku alusel · Kokkulepe arvestusperioodi pikkuses · Tööaeg võib jaguneda päevade, nädalate ja kuude lõikes erinevalt TÖÖTASU · Töötasu Kõik tasud, mida töötajale makstakse töö tegemise eest (põhitasu, lisatasud, preemiad) makstakse rahas · Muud hüved TÖÖTASU · Kindlale ajaühikule vastav tasu (kuupalk, tunnitasu) peab olema selgelt ja arusaadavalt väljendatud konkreetse numbrilise suurusena · Tulemustasud Majandustulemustelt makstav (tööandja kasumist või käibest vm majandustulemusest) Tehingutelt makstav (tööandja ja kolmanda isiku vahel sõlmitavalt lepingult) TÖÖTASU · Brutosummas · Töötasust arvestatakse maha töötasust kinnipeetavad seaduses ettenähtud maksud ja maksed · Tunnitasu alammääraks 1,8 eurot · Kuupalga alammääraks täistööaja korral 290 eurot MAKSUD JA MAKSED · Maksuvaba miinimum (144 eur/kuus) · Töötuskindlustusmakse (1% + 2%)
protsendi võrra ning alampalga ja keskmise palga suhte paranemist 38 protsendini. "Aluse selliseks väiteks annavad järgmise aasta riigieelarves ette nähtud avaliku sektori personalikulude külmutamine käesoleva aasta tasemel," leiavad tööandjad ametiühingute keskliidu esimehele saadetud avalikus kirjas. Teiseks aitab palkade alanemisele kaasa ettevõtete töötasufondide kahanemine palkade külmutamise ja kokkulepitud tulemus- ja lisatasude vähenemise arvelt. Tulemustasud moodustavad töötasufondidest umbes veerandi. 2007. aastal moodustas alampalk keskmisest palgast 33 protsenti. Käesoleva aasta kolmandas kvartalis moodustas alampalk keskmisest palgast 35 protsenti. Eesti tööandjate keskliidu volikogu saatis täna ametiühingute keskliidu esimees Harri Taligale kirja, kus teatas, et ei pea võimalikuks toetada ettepanekut tõsta riikliku kuupalga alammäära alates järgmise aasta 1. jaanuarist.
Viimase sammuna tuleb liita kokku tõenäoliselt vajaminev töötajate arv kõikide projektide lõikes. Tulemuseks saame tööjõu arvu, mis peaks meil olemas olema, enne kui projektiga alustame. Ebakindlates oludes tööjõudu planeerides ei tohiks lasta end segada teadmisest, et mingi osa infost on puudu. 10. Tööjõukulude jaotus: otsesed tööjõukulud ja kaudsed tööjõukulud Otsesed tööjõukulud: · Töölepingujärgne brutopalk · Igakuised tulemustasud · Aasta tulemustasud · Jõulutoetus · Sotsiaalmaks · Töötuskindlustusmaks Kaudsed tööjõukulud: · Töökoha maksumus · Töörõivad · Lähetuskulud · Sidekulud · Kulutused töötaja transportimisele töökohale 101 · Toitlustamiskulud · Koolituskulud · Kulutused sportimisele · Kulutused tervishoiule · Kindlustus · Ametiauto kulutused
annaabi.ee 
