Nõustamiskomisjoni soovitusel ja koostöös kohaliku omavalitsusega luuakse võimalused võimetekohase õppevara ja vajalike tingimuste rakendamiseks. Õpilaste arendamine ja korrektsioon Õpilaste arendamine ja korrektsioon toimub õpiabi ja logopeedilise abi rühmades I kuni IX klassini. Igas rühmas 6 õpilast ja töö toimub 1-3 korda nädalas. Tugisüsteemi kuulub veel medtöötaja, raamatukogu, huvitöö ning pikapäevarühm. Kasutusel on rahunemistuba . Igal nädalal toimub tugispetsialistide infovahetus - nõupidamine. Ja vastavalt vajadusele ümarlauad. Koolis on ka klass käitumisprobleemidega õpilastele.
millised on positiivsed kogemused seda järgides. Saab julgustada vanemaid kasutada just seda keelt, mis on talle mugav. Tugispetsialisti abiga võib vanem leida teisi autismispektri häiretega laste vanemaid, et omavahel kogemusi jagada ja toetada teineteist. Samuti vajavad vanemad infot sellest, kas kakskeelsusel on kahjulik mõju nende lapsele ning kummutada erinevaid eksiarvamusi. Kindlasti ei tohi seejuures teenusepakkuja unustada, et tugispetsialistide roll on toetada pere eelistusi ja pere keelevalikuid. Töötades autismispektri häiretega lastega, kes ei suhtle verbaalselt aga kasvab kakskeelses keskkonnas on samuti vaja sellega arvestada. Peab teadma milline on lapse suhtluskeskkond ehk siis kool, kodu ja vaba aja tegevused. Milline on emakeel ja kas need kaks keelt erinevad? Oluline on teada keelte võrdluses näiteks lauseehitusi ja sõnade järjekorda erinevates keeltes.
infoväljas olles välja selgitada ja kõigile osapooltele teadvustada õpilase abivajaduse olemuse, et seejärel leida õpilast toetavad lahendused, mille rakendamisse panustavad ühiselt kõik osapooled. HEV õpilaste toimetulekut koolis saab toetada mitmel viisil: • Toetades õpilase õpet tavaklassis, rakendades abiõpetajat vm toetavat personali. • Viies osaliselt õpet läbi ajutiselt või püsivalt rühmades (nt õpiabi- või tasemerühmad) või individuaalselt. • Osutades tugispetsialistide (eri- ja sotsiaalpedagoog, logopeed, psühholoog) teenuseid. • Moodustades eriklasse erivajadustega õpilastele. KIP - kerge intellektipuudega lapsed. Kohandused õppe sisus: Järgida tuleb riiklikku õppekava ning püsida vastava klassi kindla aine raamides. Teema käsitluse sügavus. Peateemad jäävad samas. Alateemade seas võiks jätta mõned vahele, muuta järjekorda või teha hoopis järgmisel aastal.
Autorid analüüsivad artiklis erinevate autorite poolt välja pakutud mitmetasandilisi (koolisisese-, koolipiirkonna- ja kommuuni) kriisisekkumise mudeleid, mille tundmine võimaldab kriisi puhul süsteemselt tegutseda. Põhiliste autoritena on nimetatud S. Poland (1994) ning S. Newgass ja D. Schonfeld (2000). Artikkel kajastab ka kriisimeeskondade loomist koolides, selle liikmete rolle ja kohustusi. Kriisimeeskonda peaksid kuuluma kooli eri tasandide töötajad juhtkonna, õpetajate ning tugispetsialistide esindajad. Rollidena nimetatakse meeskonna juhti ja tema abi, meediakoordinaatorit, masside suunajat ning kriisinõustajat. Kõigil kriisimeeskonna liikmetel on vaja põhjalikku ettevalmistust, koolides peaksid olema käsiraamatud ning peetama kriisiharjutusi. Mõttekaart
lapse kooliminekut. Õpilaste vanemate kaasamine. Vanemate aktiivne kaasamine on abiks kogu koolile, samuti kooli tugispetsialistidele. Erinevate koostöövõrgustike loomine, mis mõjutavad positiivselt õpilase toetamist: koolipersonalivaheline, eri koolide tugiisikutevaheline, kooliväliseid spetsialiste kaasav, probleemidega õpilaste edukogemuste jagamiseks kohtumisvõrgustik. Siinkohal on vajalik rahaliselt toetatud tugispetsialistide võrgustiku olemasolu (koolitusteks, supervisioonideks), et tagada nn võrgustiku väsimise vältimine. Riskiga probleemsete põhikooli õpilaste pikaajaline ja pidev nõustamist. Tugiisik peab probleemidega õpilasele „omaks” saama, usaldusväärseks muutuma, usaldus ei teki kiiresti. Süsteemne töötamine probleemsete õpilastega (kindlaid tehnikaid kasutades). (Naarits-Linn, et al., 2012, 34-35.)
(1) Haridusliku erivajadusega õpilase õppe korraldamisel lähtutakse kaasava õppe põhimõtetest, mille kohaselt üldjuhul õpib haridusliku erivajadusega õpilane elukohajärgse kooli tavaklassis. (2) Haridusliku erivajadusega õpilase õppe korraldamise põhimõtted sätestatakse kooli õppekavas. (3) Direktor määrab isiku, kelle ülesandeks on haridusliku erivajadusega õpilase õppe ja arengu toetamiseks vajaliku koostöö korraldamine tugispetsialistide, andekate õpilaste juhendajate ja õpetajate vahel (edaspidi haridusliku erivajadusega õpilase õppe koordineerija). (4) Haridusliku erivajadusega õpilase õppe koordineerija toetab ja juhendab õpetajat haridusliku erivajaduse väljaselgitamisel ning teeb õpetajale, vanemale ja direktorile ettepanekuid edaspidiseks pedagoogiliseks tööks, koolis pakutavate õpilase arengut toetavate meetmete rakendamiseks või
(1) Haridusliku erivajadusega õpilase õppe korraldamisel lähtutakse kaasava õppe põhimõtetest, mille kohaselt üldjuhul õpib haridusliku erivajadusega õpilane elukohajärgse kooli tavaklassis. (2) Haridusliku erivajadusega õpilase õppe korraldamise põhimõtted sätestatakse kooli õppekavas. (3) Direktor määrab isiku, kelle ülesandeks on haridusliku erivajadusega õpilase õppe ja arengu toetamiseks vajaliku koostöö korraldamine tugispetsialistide, andekate õpilaste juhendajate ja õpetajate vahel (edaspidi haridusliku erivajadusega õpilase õppe koordineerija). (4) Haridusliku erivajadusega õpilase õppe koordineerija toetab ja juhendab õpetajat haridusliku erivajaduse väljaselgitamisel ning teeb õpetajale, vanemale ja direktorile ettepanekuid edaspidiseks pedagoogiliseks tööks, koolis pakutavate õpilase arengut toetavate meetmete rakendamiseks või
12 HEV koordinaator pigem küsimärk Tegelikult on minu jaoks ikkagi arusaamatu, mis alustel peaks koolis töötama HEV koordinaator, sest see ei ole eraldi riigipoolt tasustatud ametikoht, vaid lihtsalt lisaülesannete andmine ühele õpetajale koolis. Pealegi ei ole kirjeldatud, millised peaksid olema kvalifikatsiooninõuded HEV koordinaatoril või kas neid üldse peaks olema. Teiste tugispetsialistide (eripedagoog, sh logopeed, koolipsühholoog ja sotsiaalpedagoog) kvalifikatsiooninõuded on seadusega reguleeritud. HEV koordinaatorilt eeldatakse, et ta toetab ja juhendab õpetajat haridusliku erivajaduse väljaselgitamisel ning teeb õpetajale, vanemale ja direktorile ettepanekuid edaspidiseks pedagoogiliseks tööks, koolis pakutavate õpilase arengut toetavate meetmete rakendamiseks või täiendavate uuringute läbiviimiseks, tehes selleks koostööd õpetajate ja
• Võib koostada tavarühmas (sõime-, aia-, liitrühmas), sobitusrühmas või erirühmas. • Eesmärkide seadmisel tuleb lähtuda kõrgema tasandi õppekavadest ja lapse arengutasemest. • Koostatakse meeskonnatööna, kaasates lapsevanemad. Meeskonnatöö toimimise eest vastutab direktor. • Koostatakse kindlaks ajavahemikuks, aga mitte pikemaks ajaks kui üks õppeaasta. • On seotud rühma õppekavaga, tugispetsialistide tööga, isikliku rehabilitatsiooniplaaniga (kui see on tehtud). • Koostamise juhend lasteaiale on soovitusliku iseloomuga. 1) Üldosa 2) Arendustegevuse tingimused ja eesmärgid 3) Tegevuskava Variant 1: riikliku õppekava põhjal Mina ja keskkond, Keel ja kõne, Matemaatika, Kunst, Muusika, Liikumine Õpi- ja tunnetustegevus, Mäng, Sotsiaalsed osksed, Enesekohased oskused Variant 2: arengu põhivaldkondade kaupa
ning arvestades riiklikes õppekavades seatud eesmärkidega ja arendada oma kutseoskusi. Õpetaja kavandab iseseisvalt ja koos teiste õpetajatega õpitegevust, õpetab ja kujundab selleks õppija arengut toetava õpikeskkonna. Professionaalse arengu eesmärgil reflekteerib oma tegevust. Vajadusel toetub oma töös nõustamisele ja mentorlusele ning nõustab ise õppijaid ja lapsevanemaid. Õpetaja osaleb meeskonna liikmena haridusasutuse arendus- ja loometegevuses, teeb koostööd kolleegide, tugispetsialistide, lapsevanemate ja õppijatega. Logopeedi töö eesmärgiks on: - kommunikatsioonivõime, s.t suulise ja kirjaliku kõne loome- ja mõistmisoskuse, hääle ning mitteverbaalse suhtlemise arendamine ja/või parandamine; - neelamisfunktsiooni kujundamine ja/või taastamine. Logopeedi põhilisteks tööülesanneteks on: - kommunikatsiooni- ja neelamishäirete väljaväljaselgitamine (logopeediline diagnostika); - kommunikatsiooni- ja neelamishäirete ennetamine (preventsioon);
põhimõtetest, mille kohaselt üldjuhul õpib haridusliku erivajadusega õpilane elukohajärgse kooli tavaklassis. (2) Haridusliku erivajadusega õpilase õppe korraldamise põhimõtted sätestatakse kooli õppekavas. 15 (3) Direktor määrab isiku, kelle ülesandeks on haridusliku erivajadusega õpilase õppe ja arengu toetamiseks vajaliku koostöö korraldamine tugispetsialistide, andekate õpilaste juhendajate ja õpetajate vahel (edaspidi haridusliku erivajadusega õpilase õppe koordineerija). (4) Haridusliku erivajadusega õpilase õppe koordineerija toetab ja juhendab õpetajat haridusliku erivajaduse väljaselgitamisel ning teeb õpetajale, vanemale ja direktorile ettepanekuid edaspidiseks pedagoogiliseks tööks, koolis pakutavate õpilase arengut toetavate meetmete rakendamiseks või täiendavate uuringute läbiviimiseks, tehes
õppeprogrammi omandada. Sügava vaimupuudega lapsed sageli nädalase internaadivõimalusega koolidesse – näiteks Maarja kooli Tartusse. http://naine24.postimees.ee/379549/autistlik-laps-peres-on-vanematele-nagu-viis-last-korraga g. Kaasavast haridusest ja sobitusrühmadest Erivajadustega lapsi on lasteaedades iga aastaga üha rohkem. Kuigi kohti on viimastel aastatel juurde loodud, pole neid siiski piisavalt. Suur probleem on ka tugispetsialistide nappus. Kuigi järjekorrad erirühmadesse pole enam nii pikad kui aastaid tagasi, kõigile kohti ei jätku,” tõdeb Milena Pogodajeva. „Eriti on vaja juurde rühmi autismispektri häiretega laste jaoks, kelle arv kiiresti kasvab. Raske erivajadusega lapsele saab sotsiaalsüsteemi kaudu ka tugiisikut taotleda, aga sellele teenusele on samuti pikk järjekord. Osa lapsi ongi just seepärast kodus, et individuaalse abistajata nad lasteaias hakkama ei saa
inimestele näidata, et nad ei suuda mind alla suruda /Vähemalt on keegi, kellest ma olen üle. Võib juba olla tegu õpetajat provotseeriva käitumisega kutustakse võitlusse. Kui õpetaja laskub klassi ees sellesse võitlusse, siis hakkab selline käitumine korduma (õpetaja ei võida, kemplemine klassi ees, ka teiste laste silmis kaotab autoriteedi). Kättemaks kõige valusam temaatika, tugispetsialistide laste seas väga levinud. Selle taga: Inimesed ei hooli minust, aga vähemalt suudan ma vastu teha, neile haiget teha. Kuigi õpetaja ei ole selles süüdi, siis ikkagi suudan ma talle tagasi teha. Käitumine otseselt suunatud õpetaja vastu, sihilikult. Märkused õpetaja välimuse suhtes, pilkamine, alavääristamine, ähvardused, kuhugi saatmine. Oluline mõista, et kuigi näiliselt suunatud
annaabi.ee 
